Kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm Rõhuvaid ja tumedaid helisi esiletoov bass Tempo üldiselt 140 lööki minutis Löögi asetsemine 3. taktil Dubstepi artiste Srillex Flux Pavilion Deadmau5 Excision Nero Knife party Dubstepi näide https://www.youtube.com/watch?v=yp3UeCgu VVI 2,40 https://www.youtube.com/watch?v=3Q9rewn LFYw Dnb e. drum and bass Elektrooniline tantsumuusika Välja arenenud jungle muusikast 1990. aastate algus Kiire tempi, keeruka bassikäiguga 160-180 lööki minutis Dnb artiste Netsky Sigma Tiesto Pendulum Chase&status Dnb näide https://www.youtube.com/watch? v=SItIaWAjI_4 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Dubstep https://et.wikipedia
Sören Sõna 2013 ISELOOMUSTUS · Tehakse rütmimasinatel, · Süntesaatoritel, · Sämpleritel, · Arvutiga · Vokaal elektrooniliselt muundatud · Hüpnootilisena mõjuv rütm · Töödeldakse varem salvestatud muusikapalu. HOUSE · Tekkis 80. a paiku Chicagos · Ühendatud on nii disco, jazz, soul, funk kui ka latiinomuusika · Taktimõõt 4/4 · Võimaldab toota lugusid arvutil kodust väljumata TECHNO · Tekkis Detroitis · Tempokam · Tavaliselt ilma vokaalita · Eelkäijad elektropop ja soul · Originaallooming TRANCE · Elektrooniline tantsumuusika · Kujunes välja 90.al tehno'st · Ühised jooned ka ambient'i kui ka acid house'ga · Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house BREAKBEAT · Elektrooniline tantsumuusika · Saanu...
Kallid klassikaaslased tänapäevase muusika-konserveerituse juures on kujunenud täiesti omaette teemaks nn "sound" ehk kõlapilt. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga subjektiivse mõistega - nagu ilugi, ühele meeldib üks, teisele teine. Kui ilu puhul on reeglina üheks selgeks kriteeriumiks sümmeetria, siis mis on selle analoog soundimaailmas? Igasugune muusika, olenemata stiilist, saab kõlada paljude arvates hästi või halvasti miks see nii on ning kuidas saavutada "ilusat" soundi, sellele proovib valgust heita Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma. Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud. Kahjuks on tänapäeval muusi...
SEB + + + + + + DANSKE + + + - + + SWEDBAN + + + + + + K BIGBANK + + + - - - LHV + + + + + + Kommertspangad eestis: BIGBANK Citadele Banka Eesti Filiaal Danske Bank A/S Eesti Filiaal DNB Pank Krediitipank LHV Pank Nordea Pank SEB Swedbank Tallinna Äripank Versobank
hiljem Tallinna Pangaga. 5 Pangad Eestis Täna 1. AS UniCredit Pank 2. Eesti Krediidipank- alustas oma tegevust 1992 aastal. 3. Eesti Pank- Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. 4. Swedbank- Swedbanki kaubamärk sündis aastal 2006 Rootsi päritolu FöreningsSparbankeni ja Baltikumi ettevõtte Hansapanga tippjuhtide koostöös. 5. SEB 6. DnB NORD Eesti Filiaal 7. Nordea Pank- suurim põhjamaade finantskontsern. Sellesse kuuluvad Nordea Bank Finland, Nordea Bank Norge, Nordea Bank Sweden ja Nordea Bank Danmark ning kindlustusfirmad Vesta, Livia ja Nordea Life ning pankade liisingu, kinnisvara ja väärtpaberitega tegelevad tütarettevõtted. aastal 1999 loodi kontor Eestis. 8. Parex Pank- 1992 aastal loodud Läti pank 9. Marfin Pank Eesti- egutseb Eesti pangandusturul alates 1999.aastast. Põhiomanikeks
5.Õigekeelsussõnaraamat. 2006 Eesti Keele Sihtasutus 6.The New Encyclopedia Britannica vol 26 Kirjastus Encyclopædia Britannica, Inc. 2003. 7. Popmuusikast. http://en.wikipedia.org/wiki/Popmusic 8. RnB. http://en.wikipedia.org/wiki/R%26b 9. Contemporary RnB http://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary_R%26B 10. Hiphop. http://en.wikipedia.org/wiki/Hip_hop_music 11. Ambient. http://en.wikipedia.org/wiki/Ambient_music 12.Trance. http://en.wikipedia.org/wiki/Trance_music 13. DnB. http://en.wikipedia.org/wiki/Drum%E2%80%99n%E2%80%99bass 27
Eesti Krediidipank on vanim Eestis sama kaubamärgi all tegutsev universaalpank. Nordea Finance Estonia AS-Kapitalirent- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. Swedbank AS-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS DNB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Eestis on DNB keskendunud parima teeninduse pakkumisele oma korporatiiv- ja liisinguklientidele. Sihtasutused (SA): SA Tartu Eluasemefond-Muud laenuandmine, v.a pandimajad- Tartu Eluasemefond asutati 1992. aastal eesmärgiga laenude kaudu võimaldada tartlastele elamistingimuste parandamist. Aastaid on eluasemefond pakkunud soodsaimat lahendust Tartu linna elanike eluasemeprobleemidele. Tegutsemisaja jooksul on eluasemefondist abi saanud ca 3500 leibkonda.
Kui varem tehti muusikat lõbu pärast, siis tänapäeva ühiskonnas pole see enam võimalik. Kõik maksab tänapäeval ja kui soovid teha muusikat heades oludes, peab olema raha parajalt, et pakkuda inimestele midagi kvaliteetset ja kuulatavat, kuna kvaliteet on tänapäeva ühiskonnas muusika juures väga tähtis osa. Tänapäeva ühiskonnas on juhtunud ka see, et eristatakse palju erinevaid muusikastiile: punk, rock, metal, räpp, dnb, folk ja teised. On inimesi, kes on ühes muusikastiilis väga kinni ja selle tõttu on tekkinud erinevaid leere, kus on inimesed väga kiindunud oma muusikastiili ja selle tõttu võib tekkida probleeme teise muusika harrastajatega. Nende inimeste elus on muusika väga tähtsalt kohal ja nad kannavad ka riideid vastavalt oma muusikastiilile. Sellest võime järeldada seda, et muusika on endiselt tähtsalt kohal inimese elus ja jääb tähtsaks veel mõneks ajaks kindlasti.
Breakbeat - Tegu on elektroonilise tantsumuusikaga. Beakbeat on võrreldes raggae´ga poole kiirem. Muusikastiil on energiline ja rõõmsameelne ja erinevalt teistest elektroonilise popi stiilidest vähem hüpnootiline. Jungle - On väljakujunenud acid house´ist ja mõjutusi saanud hiphopist ning raggae´st. Iseloomulik on ülitihe trummipartii ja väljakostuvad bassikäigud. Sämplingutest on kuulda loodushelisid, mis peaks tekitama džunglimeeleolu. Drum´n´bass ( ehk d'n'b, DnB või D'n'B) - Levik sai alguse 90.aastatel. Ta kasvas välja jungle´st, sellele viitab samasugune trummi- ja bassipartii käsitlus. Kasutatakse keerukamaid rütmielemente kui house´is ja techno´s.
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega.
MUUSIKA 1970-1980 KLAID MELNIKOV 1970-1980 1970-1980 tekkisid uued loomevõimalused seoses tehnika arenguga Kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja selle alaliik live-elektroonika Sellel perioodil töödeldi tavapillidel loodud muusikat palju elektrooniliselt Multimeedia esiletõus Tekkis uusi muusikažanre ja lisandus palju soliste ja ansambleid Muusikamaastik muutus üsna kirjuks REGGAE Reggae muusika tekkis küll juba 1960. aastatel, kuid populaarsust kogus alles 1970. aastatel. See stiil sündis Jamaical ja seda seostatakse rastafaride usulispoliitilise liikumisega Reggaele on iseloomulik rütmikitarri poolt rõhutatud teine ja neljas löök ja basstrummi poolt rõhutatud kolmas löök Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www.youtube.com/watch?v=LanCLS_hIo4 DISKOMUUSIKA Diskomuusika sündis 1960. aastate lõp...
Seepärast on meie klientuur väga mitmekesine. Nende hulgas on tootmisüksused, ehitusettevõtted, kommunaal- ja muude teenuste pakkujad, transpordifirmad, kaubandusettevõtted, haridus-, teadus- ja meditsiiniasutused. Meie toode - DocLogix ja selle põhjal loodud lahendused annavad ettevõtetele piiramatult võimalusi. (DocLogix, 2014) 6 Finantssektorisse kuuluvad näiteks: KredEx, Swedbank, AB, DNB bankas, AB, Nordea Bank Finland Pic Leedu filiaal. (DocLogix, 2014) Energeetikasektorisse kuuluvad näiteks: Vopak E.O.S Ltd, Lesto, AB (Leedu), Lietuvos energija, UAB (Leedu), Litgrid, AB (Leedu). (DocLogix, 2014) Teistesse sektorisse kuuluvad näites: Tallinna Vesi, A. Le Coq, Tallinna Tehnikaülikool, Tele2, UAB (Leedu). (DocLogix, 2014) 7
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2) · Eesti panga president määratakse 7 aastaks suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Kommertspangandus (3)
http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal Scania Finans AB Eesti filiaal Siemens Financial Services AB Eesti filiaal Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused HSH Nordbank AG Tallinna esindus (http://www.hshnordbank.ee) OKO Bank Tallinna esindus (http://www.okobank.fi)
TARTU MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 10.KLASS NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Kadri Kiiker Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 1 Sisukord Norra geograafiline asend........................................................................................................ 3 Kuulumine suurregiooni.......................................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................................... 5 Kuulumine majandusorganisatsioonidesse.............................................................................. 5 Rahvastik..............................................................................................
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht.......................
Aravete Keskkool UURIMUSTÖÖ Norra Kuningriik Juhendaja: Maie Paap Koostaja: Kirke Somelar 10.klass Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................5 1.1 Üldandmed................................................................................................................................. 6 1.2 Geograafiline asend.................................................................................................................. 7 1.3 Looduslikud tingimused........................................................................................................... 8 2.RIIGI ARENGUTASE....................................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid...................
ja Ai N2 H2 NH3 Oletame et n(A) on komponendi A moolide arv segus. Kuna 1 mool N2 reageerib, nõudes kolme molekuli H2, siis saame kirjutada dn( N 2 ) dn( H 2 ) dn( NH 3 ) = = (-1) (-3) ( 2) seega kehtib selline võrrand: d 1 dna 1 dnb 1 dnc 1 dnd =- =- = = dt a dt b dt c dt d dt dn1 dn2 Üldiselt: = = ... = d d 1 d 2 Kus on reaktsiooni kulgemise aste. Nõudes veel et =0 katse algul, saame: ni = n i 0 + i * kus ni0 on komponendi i algne moolide arv. Näide:
Geograafia NORRA Referaat Tartu 2008 1. Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus ...
Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Samuti saab kasutada krüpteerimist. Pole pilti peal. Pidevalt hoitakse ID lugejas. 19. Millised organisatsioonid pakuvad Eestis digiallkirjastamise teenust? SERTIFITSEERIMISKESKUS JA SIGNWISE. Alltoodud nimekiri pole kindlasti lõplik. Pangad: Swedbank, SEB Pank, Danske Bank, Nordea, LHV Pank, Krediidipank, BIGBANK, DNB Pank, Versobank, Tallinna Äripank, Citadele Pank Riigiasutused: Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeerium, Patendiamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Statistikaamet, Keskkonnaministeerium. Avalikud teenused: Riigi Infosüsteemi Amet, Sertifitseerimiskeskus, Ühendatud Piletite AS, Koolitööde AS, SA Archimedes, Haridusministeerium, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti E-tervise
krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid o DnB NORD Banka AS Eesti filiaal o Parekssbanka AS Eesti filiaal o Bayerische Hypo und Vereinsbank AG Tallinna Filiaal o Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal o Scania Finans AB Eesti filiaal o Siemens Financial Services AB Eesti filiaal o Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal · Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste esindused
Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8. VersobankAS 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid äriühingud, kes vahendavad inimestele enda ettevõtte kindlustuspakkumisi.
EP president Ardo Hansson EESTI PANGANDUS Eestis tegutsevad tegevusloa alusel krediidiasutustena AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Marfin Pank Eesti AS, Swedbank AS ja Tallinna Äripank. Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Piiriüleste pangateenuste pakkujatena tegutseb Eestis 258 välisriikide panka. LAENUTÜÜBID Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7.SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8.VersobankAS 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele Liikmetel võrdne hääleõigus
Kooli nimi Enda nimi klass NORRA Referaat Juhendaja: vanemõpetaja ......... Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia ...
tootlust. (Arco Vara 2012) 3.2. Turu arengud majanduse madalseisu kontekstis Majanduskriisile reageerisid pangad küllaltki kiirelt ning 2009. aastal puudus arendajatel negatiivsete väljavaadete tõttu praktiline võimalus ärikinnisvara finantseerimiseks laenu saada, mille tulemus avaldub joonise 1 puhul aastatel 2010 ja 2011. Pankade poolt käsipiduri peale tõmbamise tõttu oli laenu võimalik DnB Nord Panga ärioperatsioonide juhi Jaan Liitmäe sõnul saada vaid olemasoleva rahavooga projektide ostuks, mille puhul oli eelduseks tugevate rentnike olemasolu ning piisav rahavoog. Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni juhi Tauno Vanaselja sõnul ei piisanud laenu saamiseks enam üksnes kvaliteetse tagatise olemasolust. (Linnamäe 2009) Joonis 2 väljendab hästi muutusi üürihindades aastatel 2005 kuni 2011 I kvartal. Tühjaks
objektide ostul küsida ka 10-11 protsendi vahemikku jäävat oodatavat tootlust. (Arco Vara 2012) 2.2. Turu arengud majanduse madalseisu kontekstis Majanduskriisile reageerisid pangad küllaltki kiirelt ning 2009. aastal puudus arendajatel negatiivsete väljavaadete tõttu praktiline võimalus ärikinnisvara finantseerimiseks laenu saada, mille tulemus väheste uute büroopindade osas avaldub joonise 1 puhul aastatel 2010 ja 2011. Pankade poolt kiire reageerimise tõttu oli DnB Nord Panga ärioperatsioonide juhi Jaan Liitmäe sõnul laenu võimalik saada vaid olemasoleva rahavooga projektide ostuks, mille puhul oli eelduseks tugevate rentnike olemasolu ning piisav rahavoog. Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni juhi Tauno Vanaselja sõnul ei piisanud laenu saamiseks enam üksnes kvaliteetse tagatise olemasolust. (Linnamäe 2009) Seven Real Estate Advisori juhataja Urmas Lauri 2010. aasta sõnavõtu järgi polnud
S. Housing price diffusion patterns at different aggregation levels: an examination of housing market efficiency. – Journal of Housing Research, 1997, No. 8, pp. 107-124. 52. Pyhrr, S. A., Roulac, S. E., Born, W. L. Real Estate Cycles and Their Strategic Implications for Investors and Portfolio Managers in the Global Economy. – Journal of Real Estate Research, 1999, Vol. 18, No. 1, pp. 7-68. 53. Reijer, A. D. The Dutch business cycle: which indicators should we monitor? – DNB Working Paper, Netherlands Central Bank, Research Department, 2006, No. 10, p. 35. 65 54. Renaud, B. The 1985-94 Global Real Estate Cycle. Its Causes and Consequenses. – The World Bank. Financial Sector Development Department, 1995, 44p. 55. Roy, F. Mortgage markets in central and eastern Europe – A review of past experiences and future perspectives. – European Journal of Housing Policy, 2008, Vol. 8, No. 2, pp. 133-160. 56
kas ostja oleks võinud saada andmeid / avastada puudusi, kui ta oleks tegelenud asja temalt oodatava hoolsusega. RK: “Sealjuures kannab varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud” RKTKo nr 3-2-1-30-16, p-d 11-12 teavitamiskohustus käendaja suhtes Asjaolud: Aktsiaseltsi DNB Pank (hageja) hagi Martin Reiniku (Reinik) (kostja) vastu võla nõudes. Hageja ja kostja vahel on käendusleping. Hageja ei ole maksnud oma osa ära. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: VÕS § 14 Vastutustundliku laenamise PM käenduslepingule ei kohaldu. Nõuded võivad tulla siis, kui laenuandja ei avaldanud käendajale olulist informatsiooni võlgniku majandusliku seisundi kohta.Käendaja ei saa võlausaldaja
2 B #324 Archer Daniels Midland United States $41.1 B #325 American Airlines Group United States $53.3 B #326 Kroger United States $37.8 B #327 Gas Natural Fenosa Spain $57.7 B #328 CRH Ireland $38 B #329 América Móvil Mexico $78.7 B #330 Eli Lilly United States $44.4 B #331 Sompo Japan $111.4 B #332 DNB Norway $340.5 B #333 BCE Canada $43.9 B #334 MS&AD Insurance Japan $203 B #335 Surgutneftegas Russia $74.5 B #336 SunTrust Banks United States $204.9 B #337 PayPal United States $42.3 B #338 Samsung Life Insurance South Korea $264 B #339 CSX United States $37.4 B