Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Distantsõppe tööleht atmosfäär X klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kese, atmosfäär, pilved, tuult, passaadid, ekvaatori, albeedo, pilvisus, puhub, neeldunud, kihtpilved, soojad, hoovused, õhurõhu, õhurõhk, õhutemperatuur, põhjapoolkeral, mussoonid, euraasia, merele, maapind, passaat, kõrgrõhuala, kiudpilved, fütoplankton, pinnakihis, laiustel, happevihmade, maailmameri, peegeldumisnäitaja, mustaltõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht, osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus- mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab
sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. o STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoo neelab peaaegu täielikult päikselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi
Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja
Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel)
11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk? kaldenurgast geograafilisest laiusest (asukoha kaugusest ekvaatorist).. 15. Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega? osa kiirgusest jõuab otse maapinnale (otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral) teine osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. 16. Millest oleneb päikesekiirguse neeldumine ja peegeldumine?
Meteoroloogiajaamades 2 tuulelippu kerge plaadiga (väiksemate tuule kiiruste mõõtmiseks) ja raske plaadiga(suuremate kiiruste mõõtmiseks). Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi elementi. Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp 0,1 m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas on poolkerad. Püsttelg ühendatud osutiga hammasrataste süsteem. Tuule kiirus leitakse siirdeteguri, tabeli või graafiku abil. Tavaliselt mõõdetakse 2 m kõrgusel sellega tuult välismõõdistamisel ja ekspeditsioonidel. Anemorumbomeetri töö põhineb tuule suuna ja kiiruse näitude muutumisel elektrilisteks suurusteks, mida mõõdetakse ruumis. Andurid asuvad 10-12 m kõrgusel, mõõteriist ruumis. 4. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Tuule kiiruse ööpäevane rütm on seotud õhutemperatuuri ööpäevase rütmiga. Kiirus on maksimaalne keskpäeva paiku, minimaalne öösel või hommikul vara. See on seotud aluspinna
Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
Monin) 1. Iseloomustage lühidalt litosfääri kliimasüsteemi komponendina. Litosfääri reljeef mõjutab õhumasside liikumist (mäestikud jne). Päike soojendab maapinda ja osa kiirgusest läheb atmosfääri tagasi, osa neeldub maapind soojeneb. Peegeldustegur sõltub suuresti pindmise kihi niiskusesisaldusest (murenemine, mulla teke, erosioon, kõrbestumine) 2. Iseloomustage lühidalt krüosfääri kliimasüsteemi komponendina. Mõjutab kliimat ("külmamahtuvus", albeedo, mõju atmosfääri tsirkulatsioonile, magevee hoidla jne.) lumi peegeldab. Reageerib (tundlikult) kliimamuutustele. Salvestab kliima- ja keskkonnamuutuste infot Hea kiirguspeegeldaja ning halb soojusjuht. 3. Selgitage atmosfääri aerosooli teket ja selle mõju kliimale. Primaarosakesed tekivad tahke või vedela aine pihustumisel ja paistakse õhku valmiskujul. maavarade kaevandamine, puidu ja tsemendi töötlemine, põlluharimine, autorataste veeremine kruusateedel, siduri ja
23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12 lõuna pöörijoonel (23,5 kraadi S) Polaaröö ja polaarpäev Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul,võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani –polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. Aluspinna mõju kiirgusele Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väksem peegeldunud osa. Kõige rohkem peegeldub päikesekiirgust tagasi värske lume pealt (90%). Maa ja mere soojenemise võrdlus Meri Maa soojeneb sügavamalt soojeneb õhuke pinnakiht vesi kannab soojust ühest kohast soojus ei kandu eriti sügavamale teise vee erisoojus on suurem maa erisoojus on väiksem suur osa kiirgusest läheb vee maismaal vähe vett, mida
Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne
Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne
Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained
mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia
Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär:
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4
sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgus jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes. 5. Kuidas sõltub albeedo aluspinnast? Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline paapind on. Nt taimkattega katud maapinnal on albeedo 0,20-0,25, värskel küntud põllul 0,10-0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosi esineb veepinnal, kus päike paistab kõrgel. 6. Kiirgusbilansi olemus Kiirgusbilans on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgubilans tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirjusena ära annab. 7. Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud.
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100%
lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°CViimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe Pos. Kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine Neg. Kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub 5. KASVUHOONEEFEKTi põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis
aluspinna kohal Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides
Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustuvad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Kõige enam kiirgust - üle 90% - peegeldub tagasi värske lume pinnalt. Sel juhul on aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirgusse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. 7) Kiirgusbilanss (maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe) - on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi
süsihappegaas ja teised gaasid moodustavad 1% (argoon). Otstarve: hapniku ja süsihappegaasi suhted : elusolendites (hingamisel ja toidust energia kättesaamisel organismis), taimede elutegevuse käius (fotosüntees ja hingamine taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku. 3.Troposfäär koosneb raskematest gaasidest , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt
urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb
NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse.
Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. · Sratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustjaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes
gaasidest kaotanud magma · Kihtvulkaan vulkaan mis purskab vaheldumisi gaase, tuhka ja laavat · Kilpvulkaan vulkaan mis purskab rahulikult, laava on väga vedel · Aktiivne vulkaan vulkaan mis purskab aktiivselt pidevalt või mõne aasta tagant · Kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine · Epitsenter e maavärina kese, koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal · Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis · Kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores · Maak looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid · Tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
teada. Kliimasoojenemise tagajärjel tõuseb ka maailmamere veetase, mis on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujitamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. 2.Gradient jõud- paneb õhu liikuma, on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunasm Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient, seda tuhevam tuul puhub. Coriolisi jõud- mõjutab tuule suunda. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolekral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s
seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht.Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris onõhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2
Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel
Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest;
annaabi.ee 
