Distantsõppe tööleht atmosfäär X klass (0)

Distantsõppe tööleht X klasss Atmosfäär ja maailmameri 1. Mis näitaja muutus kõrguse kasvades on atmosfääri allsfääride eristatamise aluseks?  1p
Allsfääre eristatakse temperatuuri vertikaalsuunalise muutmise alusel 2. Mis on albeedo (mille suhet näitab)? 1p Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja, mis näitab peegelduva kiirguse osatähtsust 
langenud kiirgusest. Täiusliku peegli albeedo on 1, absoluutselt mustal kehal 0. 3. Kuidas nimetatakse maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude  vahet? 1p
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude 
vahe. 4. Selgita lühidalt, kuidas mõjutab maapinnale saabuva ja maapinnas neelduva  päikesekiirguse hulka : 
a) kasvuhoonegaaside suurem hulk õhus; Kasvuhoonegaasidega atmosfäärikiht neelab 
osa soojusest, mis kiirgub ülespoole alumistest kihtidest.
b) kiudpilvede asendumine kihtpilvedega; Kihtpilved takistavad valguskiirte läbimist.
c) Päikese kõrgus horisondil;  Mida kõrgemal päike on, seda soojem on.
d) aluspinna omadused. Mägine aluspind tekitab rohkem varje, seega on jahedam.
 4p 5. Miks polaaraladel polaarpäeva ajal lumi ja jää ei sula, kuigi päike paistab ööpäev läbi  (nimeta vähemalt kolm põhjust)? Meenuta, mis eelneb polaarpäevale, päikese kõrgust 
ja aluspinna omadust). 3p
Polaaraladel polaarpäeva ajal ei sula lumi ja jää, sest päikesekiires langevad seal 
maapinnale väga väikese nurga all, peegeldub suurem osa neid atmosfääri tagasi ja 
maapinda ei soojenda. Päikesekiirte peegeldumist soodustab veel ka jää- ja 
lumeväljade pimestavvalge värvus. 6. Kuidas on vee aurustumine (eriti soojade hoovuste alal) ja kondenseerumine seotud  energia kandumisega mandrite sisealadele ja suurematele laiustele? 1p
Soojad hoovused liiguvad alati ekvaatoripoolsetelt aladelt pooluste suunas ja nende 
veetemperatuur langeb vee segunemise, aurumise ning soojuskiirguse tõttu, kuid 
ümbritseva veega võrreldes on siin vesi siiski soojem. 7. Millise ilma muutuse toob tsükloni üleminek Eestist suvel (tsükloni kese on Eesti  kohal või veidi põhja pool)? Kirjelda temperatuuri, pilvkatet, tuult ja sademeid.
 1p
Kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes 
hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti sellest, milline tsükloni
osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni 
tagalas asendub laussadu hoogsajuga või lõpeb hoopiski. 8. Milline ilm on Eestis antitsükloni korral talvel? Kirjelda temperatuuri, pilvkatet, tuult  ja sademeid. 1p
Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse 


hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni 
korral õhutemperatuur, vastupidiselt tavalisele käigule, troposfääris kõrgemale tõustes 
tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva 
püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on 
põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. 9. Kus puhuvad ja kuidas kujunevad mussoonid? 1p Mussoonid kujunevad piirkonnas, kus on kõrvuti maailma suurimad maismaa ja 
ookeanialad - Euraasia manner ning Vaikne ja India ookean. Kuna maismaa soojeneb 
ja jahtub kiiremini kui suured veealad, siis kujuneb mandri ja maailmamere kohal 
erinev õhutemperatuur ning erinev õhurõhk. Euraasia ida- ja lõunarannikul kujunevad 
tuuled, mille suund vahetub kaks korda aastas. 10. Kas öine ja varahommikune briis puhub merelt maale või maalt merele? Miks? 1p Tuul puhub maalt merele, mere kohal paiknev õhk jahtub aeglasemalt kui rannikuala 
maapind ning õhk hakkab tsirkuleerima vastupidi. 11. Kus puhuvad ja kuidas kujunevad passaadid?  1p Passaat puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. 
Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib 
madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu 
liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas 
(kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). 12. Miks passaate ka kaubandustuulteks kutsutakse? 1p Laevadel on parem liigelda. 13. Millised pilved esimesena märgivad sooja frondi lähenemist? 1p Kiudpilved. 14. Millise frondi üleminekul võib olla äikest ja on hoovihmad? 1p Külma frondi 15. Miks on fütoplankton (taimhõljum) mere pinnakihis? 1p Kuna fütoplankterid omandavad energiat fotosünteesimisel, siis peavad nad elama 
ookeanide, järvede, merede ja teiste veekogude hästi valgustatud pinnakihis. 16. Kas külmad hoovused on keskmistel laiustel mandrite ida- või läänerannikul? 1p Läänerannikutel. 17. Millist kahju põhjustab osoonikihi hõrenemine elusloodusele? 1p
Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste
ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Võib 
kahjustada veeökosüsteeme, fütoplanktoni hävimine, taimeliikide saagikuse ja 
põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, inimesele võib tekitada nahavähki. 18. Mis põhjustab happevihmade teket? 1p Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide 
heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt 


kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis 
õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. 19. Millised tagajärjed on süsihappegaasi osatähtsuse suurenemisel atmosfääris? 1p  Kasvuhooneefekt suureneb. Kokku 24 punkti. 0 kuni 5 punkti on 1, 6 kuni 11 punkti on 2, 12 kuni 17 punkti on 
kolm, 18 kuni 21 punkti on 4, 22 kuni 24 punkti on 5