Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees.
Suurema kloreerituse saavutamiseks on vajalik kõrgem temperatuur, seejuures tekib ka rohkem dioksiine. Dioksiine võib moodustuda ka üldtuntud mikroobivastase aine triklosan fotokeemilisel lagundamisel [3] Mürgisus Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas. Nad on bioakumuleeruvad - taimtoidulised loomad saavad neid peamiselt hingamisel, toiduahela ülemised liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada
Baltic Sea Environment Proceedings No. 120B; HELCOM HOLAS TF 5/2010 Integreeritud klassifikatsioon ohtlike ainete sisaldusest 144-s uuritud merepiirkonnas kõrge (puhas) hea keskmine (mõõdukas) kesine halb (tugevalt reostunud) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud ained Läänemeres • Ohtlikud on ained : – mida looduslikult ei leidu (PCB, DDT, dioksiinid, SCCP, PBDE, jne) – mille kontsentratsioon on looduslikust suurem (raskemetallid: tina, kaadmium, elavhõbe, vask) • Akumuleeruvad toituahelas, on mereelustikule toksilised • Pärinevad põllumajandusest, tööstustest, põletus- seadmetest 20.02.2017, K. Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon ...organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koosmõju tulemusena jälgitav nähtus, mille korral
1) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused 2) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus 3) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 4) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad 5) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) 6) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad 7) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile 8) Diklorometaani, triklorometaani (kloroformi), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad
Rootsis, kus DDT pole kunagi kasutatud, leidub teda pinnases. Pestitsiidid on ohtlikud lindudele, kaladele, loomadele ja inimestele. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil. Herbitsiidid olid eriti laialdaselt kasutusel Vietnami sõjas, et sundida puid lehti maha ajama lihtsustamaks partisanide leidmist. Nendes leiduvad jääkainetena dioksiinid, millel on nagu elavhõbedalgi teratogeensed omadused tegurid, mis põhjustavad väärarengut. Vietnami sõja aegse teo tagajärjeks oligi loodete väärareng. Juba dioksiinide väikesed annused põhjustavad organite, eelkõige maksa talitluse häireid, rasvade ainevahetuse häireid, nahakahjustusi, geneetilisi mutatsioone. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest
Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk. Tulemuseks võib olla: 1. loote surm või abort; 2. väärarengud; 3.kasvupidurdus;4. funktsionaalsed häired 14. Toksilise toime mehhanismid endokriinne häirimine, kovalentne seondumine DNA- ga, oksüdatiivne stress ja antioksüdandid endokriinne häirimine · Endokriinsed häirijad on keskkonnast pärit enamuses inimtekkelised e. antropogeensed ained, mis põhjustavad ebasoovitavaid mõjusid organismile või tema järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT),
polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained
vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja muutmine orgaaniliseks väävliks. Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. •Olulisemad väävli ühendid: H2S, SO42-, SO2. • Millised väävliühendid on mürgised elusorganismidele? Gaasilised väävliühendid; H2S, • Väävel inimkehas: mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, 16. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneeffekt, vete reostumine, ebaotstarbekas kasutamine ning joogivee puudus; muldade erosioon ning mullaviljakuse
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amin
· Õhuhulga vähendamise mõju Süsinikoksiidid: · CO2 ei ole tervisele ja keskkonnale otseselt ohtlik, kuid on kasvuhoonegaas. · CO tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Mida suurem on põletusseadme kasutegur, seda vähem CO tekib. Klooriühendid: · Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F)
Kuna co2 ei lase läbi Maalt peegeldunud infrapunast kiirgust, siis viib see temp tõusule atmosfääris, kasvuhooneefekt. Selline temp tõus võiv viia suure hulga jää sulamisele polaaraladel ja liustikel. Olukorra parandamine: adsorptsioon veega, moni-di-trietanoolmiinide kasutamine, tahkete adsorbentide kasutamine. CH2O + O2 = CO2 + H2O (hingamine) Lämmastikuühendid Õhus on lämmastik molekulaarsena N2. Anorgaanilised ühendid: N2, N2O, NO, NO2, HNO3, NH3. Lämmastiku oksiidid on mürgised, välisõhus reeglina ülekaalus NO2, ka NO(neid tähistatakse NO x.Atmosfääris toimub ka NOx üleminek HNO3-ks, mis on ohtlik loodusele ja tehnilistele konstruktsioonidele. Looduslikeks saasteallikateks on metsade ja rohtlate põlengud. Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm NO2 imiinid (püridiin jne). Väävliühendid
Seepärast oli alkeemikute katsetes tähtsaks reaktiiviks just elavhõbe. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset kiirgust. Tekkiv ultravioletkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ning D vitamiini moodustumist, meelitades kohale ka sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad solaariumid ja sääsepüüdurid. 1 1. Elavhõbeda ajaloost Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgistati XVI sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgistas Antonio Salieri 1791. aastal sublimaadiga (elavhõbekloriid) Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgistust põdesid maailmakuulsad teadlased C.Scheele, M.Faraday ja H.Davy,
Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti. Kroonilist elavhõbedamürgitust põdesid maailmakuulsad teadlased Carl Scheele, Michael Faraday ja Humphry Davy, kes katsetel
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
..........................................................................17 5.6.6Kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine organismist............................17 6KOKKUVÕTTEKS....................................................................................................18 7KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas
pürotehnika tootmisel). Enamlevinud on Na, K ja Ca nitraadid. Nitraate leidub looduses (pinnases, põhjavees, taimedes), töökeskkonnas (põllumajanduses), elukeskkonnas (toidus, joogivees) ja elusorganismides. (Paivel & Liebert 2011) Kuigi nitraadid ise põhjustavad väga vähe kahju, muunduvad nad kehas väga toksilisteks nitrititeks. Meie soolestiku mikrofloora tõttu umbes 3/4 nitraatidest, mis toiduga sisendatakse taandatakse nitrititeks, mis on 6-10 korda rohkem mürgised kui nitraadid. (Szponar & Kierzkowska 1990) Nitritid on lämmastikushappe HNO2 vees lahustuvad ja kuumtöötlemisel lagunevad toksilised kristallilised soolad. Looduses tekivad nitritid nitraatide bioloogilise redutseerimise vahelülina. Keskkonnas kogunevad nad siis, kui on rikutud looduslike protsesside tasakaalu. Nitritid võivad muunduda nitrosoamiinideks – organismile kahjulikeks kantserogeenseteks ühenditeks
Üheks selliseks mereks on ka Läänemeri. Mere saastekoormust suurendab ka see, et Läänemere valgala on suur – neli korda suurem mere 10 enda pindalast ja elab umbes 80 miljonit inimest. Läänemeri on reostuse suhtes väga tundlik, sest veevahetus ookeaniga on aeglane. Vette lastavad keskkonnamürgid jäävad siia kauemaks kui mõnda teise maailmamere ossa. Kogu veemassi vahetumiseks kulub rohkem kui 30 aastat. Nii võivad mürgised ained kaua ringelda ja hapnikuvaene vesi paljudeks aastateks süvikutesse seisma jääda. Mürgid kogunevad vette, setetesse ja elusorganismidesse ning vee suhteliselt madala temperatuuri tõttu on mürkainete lagunemine aeglane. Läänemeri on kaua võtnud vastu suurel hulgal reovett. Üheks suuremaks reostajaks on olnud Rootsi tselluloosi- ja paberitööstused, mis on lasknud merre tagasi elavhõbedajäätmeid ja orgaanilisi heitmeid sisaldavat reovett. Nüüd on seda oluliselt vähendatud
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut
Energia püramiid Bioloogiline võimendumine Organism saab energiat toiduna ja ainult osa sellest kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. Selliste ainete hulka kuuluvad enamasti tehnogeensed saastained (väävel, raskmetallid, PCBd, dioksiinid, radioaktiivsed elemendid jt), pestitsiidid jm. kloororgaanilised ained ning detergendid. Bioloogiline võimendumine Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1 Herbivoorid Taimed
Etanool on kergesti süttiv vedel värvitu iseloomuliku lõhna ja põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Selle keemistemperatuur on 78°C, sulamistemperatuur on -112°C. Etanool seguneb veega hästi, see on veest väiksema tihedusega. See seguneb vee ja enamike orgaaniliste lahustitega igas vahekorras, on hegnoskoopne, mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm; puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus "Valgus") 3.2 Keemilised omdused Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks,
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................
1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, 5 mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine)ja TEA (Triethanolamine) - põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki. Benzalkonium Chloride - äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik, kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri. Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – kasutatakse küünepalsamites. Ohtlik sagedasel tarbimisel – potentsiaalne vähitekitaja BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades,
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge vä
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
multitsüklonites. Bioakumulatsioon – on nähtus, mille käigus kogunevad organismi toksilised ained palju suurema kiirusega kui neid eritatakse metabolismi käigus. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas umbes 10 korda, vees 3-5 korda. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saanud ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne. Dioksiinid – on keemilised ühendid, mis satuvad õhku põlemisel, nt laeva kütuse põletamisel. Kuna dioksiinid on õhust raskemad, siis langevad need vette ja sisenevad seeläbi toiduahelasse. DDT – on keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Juba väike kogus DDT-d on putukale mürgine. Põllumajanduses seda üldiselt enam ei kasutata, kuid kasutatakse endiselt nt malaariatõrjes. Taimekaitsevahendeid kasutades hävitame taimi kaudselt. Nt mõne taimeliigi tolmlemisel osalevad kindlad putukad, kui aga putukad peaksid hävima, on ohus ka see sama taimeliik
CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk (keemistemperatuur on 94°C)), seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. /38/ Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 Kroomi kasutusalad............................
tarvitatavad mürkained jne.) Vastuvõtupunktides on erikonteineritega sisustatud lukustatud ruum. Vastuvõtupunktist veetakse ohtlikud jäätmed töötlemisele. Ohtlike jäätmed töödeldakse, kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 12. Jäätmekäitlemise põhilised meetodid Vastus: Jäätmekäitluse korraldamine seaduste ja nendest tulenevate õigusaktide kaudu.(printsiipe ja strateegilisi eesmärke silmas pidades) Jäätmekäitluspoliitika põhialused on: - jäätmetekke vältimine; - jäätmete taaskasutus; - jäätmete taaskasutamise ja ohutustamise optimaalne korraldamine;
tarvitatavad mürkained jne.) Vastuvõtupunktides on erikonteineritega sisustatud lukustatud ruum. Vastuvõtupunktist veetakse ohtlikud jäätmed töötlemisele. Ohtlike jäätmed töödeldakse, kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohtadesse. 12. Jäätmekäitlemise põhilised meetodid Vastus: Jäätmekäitluse korraldamine seaduste ja nendest tulenevate õigusaktide kaudu.(printsiipe ja strateegilisi eesmärke silmas pidades) Jäätmekäitluspoliitika põhialused on: - jäätmetekke vältimine; - jäätmete taaskasutus; - jäätmete taaskasutamise ja ohutustamise optimaalne korraldamine;
o Metsatulekahjud (süsinikoksiid, peenosakesed, lenduvad orgaanilised ühendid PAH); o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad: o Põletusseadmed (SO2, NOx, PM); o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügi põletamine (metallid, dioksiinid, PAH); o Biomassi põletamine (NOx, PM). Muud antropogeensed allikad: o Tööstuslikud tootmisprotsessid (erinevad kemikaalid); o Õli rafineerimine (lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügilad (metaan); o Lahustite kasutamine lakkides ja värvides (lenduvad orgaanilised ühendid); o Aerosoolvärvid ja külmutusseadmed (freoonid ja muud klorofluorosüsinikud). 2.2 Saasteainete eluiga atmosfääris Saasteainete eluiga atmosfääris sõltub:
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
