Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dinosaurused (Referaat)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
dinosaur, dinosaurus, saurused, sauruste, dinosaurused, teropood, sauropoodid, teropoodid, kiskjad, taimetoidulised, tyrannosaurus, radadel, paleontoloog, skelett, asteroid, taimetoitlased, neljal, fossiilid, tagumised, diplodocus, filmide, linnud, alvarez, kliimamuutuse, uurimine, stseen, filmist, silver, kirjud, selgrooksed, paleontoloogid, säilmeidhttp://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on
.......... 12 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Dinosaurused olid arenenud, võimsad ja hirmuäratavad loomad. Nad olid väga mitmekesised ja rohkearvulised. Mõned neist kasvasid suurimateks loomadeks, kes kunagi Maa peal kõndinud on. Nad vallutasid kogu maismaa-, vee- ja õhuruumi. Nad tõrjusid peaaegu kõik teised loomad kõrvale. Dinosaurused valitsesid meie planeedil rohkem kui 140 mln aastat. On raske uskuda, et need võimsad olemused lihtsalt kadusid. Kerkib küsimus – miks? Ja mis veelgi huvitavam, miks siis teised vähem „edukad“ loomad jäid ellu? Antud töös püüan ma vastata nendele küsimustele, tuues erinevaid teooriaid selle probleemi kohta tuginedes erinevatele allikatele. 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis-
Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Dinosaurused Referaat Carolina Kala G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Dinosaurused 2.1. Dinosauruste üldiseloomustus 2.2. Dinosauruste toitumine 2.3. Dinosauruste paljunemine 2.4. Dinosauruste liigid 3.Miks surid dinosaurused välja? 4.Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Miljoneid aastaid tagasi, kui maailmas veel inimesi ei eksisteerinud olid siin hoopis dinosaurused. Nad olid müsteerilised olendid, kelle kohta otsitakse infot siiamaani ning igapäev saadakse aina uut ja huvitavat teada. Mingil põhjusel nad aga järsku surid välja, miks, seda ei tea veel keegi, aga kindlaid teooriaid on selle kohta olemas ning need ma panen oma referaati kirja.
Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning
Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega Keskaegkonna viimane periood Mandrid hakkavad võtma tänapäevast positsiooni. Kriidi ajastut peetakse agressiivseks perioodiks. Taimtoidulised hiidsisalikud ei olnud enam nii suured. Üsna palju oli kiskjalisi. Neist tuntum türannosaurus. Iseloomulik on ka see, et taimtoidulised saurused pidid kiskjalise süsteemiga kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad. Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused. Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE: Meteoriidi tabamus Mehiko lahte. Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale
Fisheri argument. Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt. 9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+). Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng. Struktuur jääb samaks, funktsioon muutub. Vihtuimne kala ja kahepaikne, sulelised dinosaurused ja linnud. Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13
Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes. Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba. Seega puudusid seal kiskjad ja pehmet kude lagundavad bakterid. Selle tulemusena pehmekehalised organismid karboniseerusid ja säilisid. Kõige rohkearvulisemalt on Burgessi savikildast leitud lülijalgseid, kes ei olnud trilobiidid (joonis 3). Nad liigitatakse 30 perekonda - seega on neid säilinud kaks korda enam kui trilobiite. Tähtsuselt teisel kohal Burgessi fauna hulgas on hulkharjasussid. Kuus sugukonda usse, kes elutsevad tänapäevalgi, olid juba Kambriumi ajastul mitmekesistunud ja kõrgelt arenenud
Ühes elupaigas ( biotoobis ) koos elavad ja üksteisest sõltuvad olevused moodustavad koosluse ehk biotsönoosi . Koosluste näiteid: segamets oma mitut liiki puude ja põõsastega, rohuja samblarindega, mullaga, kõikvõimalike loomade, protistide ja bakteritega. 56. Toitumisahelad ja toitumisvõrgud koosluses (biotsönoosis). Toiduahelad algab esmaste produtsentidega (taimed, vetikad) jätkub konsumentidega, kes taimi ja üksteist söövad (näiteks taimetoidulised putukad > röövputukad ja ämblikud > linnud ja pisiimetajad > suured kiskjad), ja lõpeb lagundajate e redutsentidega (seened, bakterid) Toitumisvõrgud-toiduahelad paljude harudega 57. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär kui evolutsiooni objektid ja tulemus . Populatsioonis toimub looduslik valik, mõni võib olla teistest edukam, püsida kauem, areneda edasi. Populatsioonil pole selgeid piire, nad puutuvad servapidi kokku ja segunevad üleminekualal
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ö
27. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid Taimejuured Risosfääri organismid organismid, kes otseselt mõjutavad taime talitlust nii positiivselt kui negatiivselt. Mükoriisa, sümbiootilised N fikseerija bakterid, herbivoorsed putukad jne. Lagundajad organismid, kes lagundavad taimejäänuseid risosfääris ja varises. Mullamikroobide ensümaatilised grupid, makroselgroogsed lagundajad ja kiskjad. Ökosüsteemi insenerid ehk mullaliigutajad organismid, kes mõjutavad mullatingimusi kui teiste organismide elupaika selle segamise ja agregaatide moodustamise kaudu, seejuures mõjutavad ka taime kaudselt. Näiteks sügavaid vertikaalurge kaevavad vihmaussid. Mullaelustiku olulisemad funktsioonid on: mulla struktuuri säilitamine, hüdroloogiliste protsesside reguleerimine, gaasivahetus, aineringed, orgaanilise aine lagundamine, kahjurite, parasiitide, haiguste
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi
paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit. Selle definitsiooni järgi oleks suur osa imetajatest herbivoore kiskjad ja enamus putukatest herbivoore parasiidid. Üks oluline tegur, mis eristab taim- ja loomtoidulisi organisme on, et taimed ei saa liikuda, loomad aga saavad. Seega peavad kiskjad (sõna klassikalises tähenduses) oma toitu jälitama või varitsema. Taimtoidulisus ei nõua väledaid jalgu, miks on siis paljud rohusööjad lausa kiiruse sünonüümiks (hobune, jänes jne.) Olla rohusööja või loomtoiduline on alternatiivid.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
