Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuur Euroopas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, hitler, majanduspoliitika, kompartei, tööpuudus, kommunistid, rass, puhtuse, diktaator, füürer, talupoeg, terror, gulag, versailles, demokraatlikus, võimust, lõpetatud, rahval, totalitaarne, diktaatori, fasistlik, pettunud, rahulolematust, mussolini, rooma, impeerium, vangis, aarja, hitlerist, juute, kodanikuõigusi, alluvad, rühmitusedüheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kmapf ,, kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama
1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi kõrvaldama demokraatia, aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks Natsidel avanes uus võimalus siis kui tekkis ülemaailmne majanduskriis
hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes 1922. aastal määrati peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise
Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. · 1922.a ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Venemaa impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile. · 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, suruti suurte kaotustega maha. Uus majanduspoliitika Uus majanduspoliitika (NEP) - Toiduainete riigile andmine asendus kindla suuruse maksuga. Rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said loa tegutseda. Enamik majandusest näiteks suurtööstus jäi ikkagi riigi konrolli alla. Mõnel alal naasis ka väliskapital.Majandus hakkas taastuma, kuid ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus, esimesel võimalusel tuli see likvideerida.
Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus
propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide lahendusena Totalitaarne:Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse(kogu elu) üle; hirmuvalitsus; pidevalt rikutakse inimõigusi; kõrgeimaks võimuks on diktaatori suva Diktatuuride kujunemine Itaalias, Saksamaal ja Venemaal Itaalia: Pettuti Pariisi rahukonverentsi tingimustes(ei tunnustatud Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada
Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu. Täiskogus olid kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Nõukogus oli otsuste vastuvõtja. Sinna kuulusid 5 alalist liiget (UK, USA, FRA, ITA ja JPN) ning 4 vahelduvat liiget (vaheldus igal aastal). Ruhri okupeerimine Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemis Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923.a. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas
Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3. 1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks) 4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid Briand´i-Kelloggi pakt (Pr välisministeri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud lepe) kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist (alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines veel 48) Ülemaailmne majanduskriis - põhjused ja tagajärjed Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus
Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall. Seni oli terror suunatud näiteks talupoegade või monarhistide vastu, nüüd asus Stalin aga oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla langesid tihti need, kes hoopis abistasid Stalinit represioonides ja mõrvades. 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu.(mõrvati ja vangistati u. 40 000 sõjaväejuhti). Terrori alla jäi ka rahvusvähemused, eriti mehed, keda tapeti. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG
Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed: · Suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest => nälg ja rahulolematus. · Keskklass vaesus · Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides => helded tarbimislaenud · Majandus varises kokku => inimesed kaotasid kodud ja kogu varanduse · Tööd oli raske leida => vaesumine · Elatustaseme langus => kaupade vähene nõudlus => tootmise langus => tööpuudus · Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks Valitsuse esialgsed tegutsemised:
Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a
5. Suurendas riigivõlga · Väilspoliitiliselt ajasid ühendriigid isolatsioonipoliitikat PRANTSUSMAA · Arenes võimsaks tööstusriigiks · Sõjajärgne majanduslik areng oluliselt kiire teistest suurriikidest · Politiiliselt ebastabiilne · Rahvas pettunud valitsevas demokraatias · Riiki tabas majanduskriis: 1. Tööpuuduse suurenemine 2. Äärmusliikumiste tugevnemine · Äärmusliikumiste võimule pääsemise vastu sõlmisid sotsid ja kommunistid koostööleppe, moodustati Rahvarinne 1936 · Rahvarinne suutis stabiliseerida riigi poliitilist olukorda · Välispotiiliselt muutus riik aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas INGLISMAA · Inglismaa osa maailmamajanduses kahanes (riik ei saavutanud juhtivat kohta maailmas) · Traditsiooniline söetööstus asendus naftaga · Suurim probleem tööstuses: 1. Mahajäävus tehnoloogias 2. Aeglane uute tööstusharude teke
Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsuseks. Totalitaarse riigikorralduse puhul on kindlasti tegemist diktatuuriga. ( Hitleri diktatuur Saksamaal ( Gestapo ) ,Stalini diktatuur NSV Liidus ( Tsekaa ) ) Fasistlik diktatuur Itaalias - Pettumus! Itaalia oli 1 MS kandnud raskeid kaotusi, pettunud Versaille's lepingu tulemustes. Olukord oli raske mida tervdasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kelle korraldatud streigid viisid Itaalia majanduse veel suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu asutus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistlik liikumine, eesotsas Benito Mussolini. · Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks
- Laene ei saadud tagasi -> käibel oleva raha tõus (inflatsioon) + riigi kullavarude müümine - Väliskaubanduse negatiivne bilanss - Tollide tõstmine - Ikaldus põllumajanduses - Kaubandussidemete kärpimine TULEMUS: - Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud - Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust - Koondamised, tööpuudus - Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine TULEMUS: - Keynes- riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid - Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti
1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets
hukkamisi. Poliitiliste erakondade on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Lääne-Euroopas tekkis kõige esimesena diktatuur Itaalias, täpsemini fasistlik diktatuur. Tekke põhjusteks oli see, et Itaalia oli esimeses maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu ka pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, sest see ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, mille all kannatasid eriti noored mehed, kes olid sõjast tagasi pöördunud. Kogu rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja fasistlik liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921.aasta valimistel olid fasistid edukad, kuigi enamust parlamendis ei saavutanud. 1922
üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. • NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) Majanduspoliitika - NEP • Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga – ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul • Viidi läbi rahareform – taastati raha väärtus • Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda
BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused: 1)Muutused ühiskonnas keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: · maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: maailmasõjajärgne suurim kodusõma Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile
juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste, kogu nende elu üle. Võib nimetada hirmuvalitsuseks pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. 12. Leia kolm sarnasust ja kolm erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel. ERINEVUSED: Hitler: *natsid tulid võimule demokraatlikul moel *ei olnud kollektiviseerimist * Stalin: * kommunistid tulid võimule riigipöörde kaudu *kollektiviseerimine * SARNASUSED: * vägivaldsed * majandus oli allutatud riigi kontrollile * üheparteisüsteem 13. Miks tulid natsid Saksamaal võimule? kardeti kommunistide võimuletulekut ja paljud arvasid, et neid on võimalik peatada vaid natsidelöögirühmade abil, tänu sellele kasvas natside populaarsus ning nad said valimistel kõige rohkem hääli 14
pikendas tagasimaksmise tähtaega. Enne Lcarnose konverentsi oli Saksamaa suurriikide hulgast välja heidetud ning seal osales ta kui võrnde, mitte kui võidetu. See oli Saksamaale poliitiline jaluletõus. Selle leppega algas ka patsifismi (sõjavastane) ajastu. Tähtsaim leping oli sellel ajal Briand-Kelloggi pakt, kus kohustati loobuma sõjast, kui poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone
D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
B. Mussolini- Itaalia sotsialistide peahäälekandja toimetaja, fasistide juht. Lubas taastada Itaalias korra ja muuta ta sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahva heaolu. Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer. Locarno konverents- 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt. Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. Briand´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne)
*pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi. Autoritaarne riigikord ei poolda vägivalda, teises hirmutatakse. 3. Miks kujunes Itaalias soodne pinnas diktatuuri tekkeks? *olid majanduslikud raskused *kasvav tööpuudus *rahulolematus 4. Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? *tähtsal kohal rahva kui teriviku heaolu *egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele 5. Kuidas sai Mussolini võimule? Ta lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Teostas marsi Roomasse. 6.Iseloomusta Mussolini diktatuuri! *likvideeris demokraatliku riigikorralduse kehtestas üheparteisüsteemi *loodi salapolitsei *rajati koonduslaagrid
· Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. · 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1
1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.
annaabi.ee 
