Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diktatuur, dikatatuuri tunnused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
totalitaarne, nsvl, juhikultus, diktaatori, natsid, vabadused, rikkumine, repressioonid, erinesid, fasistlik, majanduskriisiga, teravnemine, kartus, riigivõim, trükiehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu eksisteerib trükija sõnavabadus Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat otsuseid teeb rahvas ja esindus ehk otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline
4 Teise maailmasõja päästis valla Stalin koos Hitleriga; sõda hävitas Hitleri, Stalin oli aga hiljem võitja ja isegi kohtumõistja sõja kurjategijate üle. Sajandi suurim diktaator suri 73. eluaastal, 1953. aasta 5. märtsi õhtul. Pildid J.Stalinist 5 Diktatuurid Euroopas. Diktatuuride tüübid autoritaarne totalitaarne fasistlik kommunistlik natsionaalsotsialistlik Diktatuuri tunnused: 1.Autoritaarne riik Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte Muudavad seadusi Rahvas ei saa valitsemisel osaleda 2.Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all
(diktaatori) või väikese grupi kätte *Üks ideoloogia *Mitu ideoloogiat *Range kontroll ajakirjanduse üle *Vaba ajakirjandus *Juhikultus *Juhikultus puudub *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu *Valitsemine toimub rahva poolt haaranud diktaatori kaudu valitud saadikute kaudu *Trüki- ja sõnavabadus puudub *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari *Türgi *Itaalia *Kreeka *Portugal
*Riigivõim kuulub rahvale *Riigivõim on koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte *Mitu ideoloogiat *Üks ideoloogia *Vaba ajakirjandus *Range kontroll ajakirjanduse üle *Juhikultus puudub *Juhikultus *Vaba ajakirjandus *Võim ei ole avalik ega kontrollitav *Võim on rahvale lähedal *Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu *Valitsemine toimub rahva poolt *Trüki- ja sõnavabadus puudub valitud saadikute kaudu *Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: Riigid: *Suurbritannia *Venemaa *Prantsusmaa *Saksamaa *USA *Ungari *Türgi *Itaalia *Kreeka *Portugal
* majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand Suurem osa riike muutusid demokraatlikust valitsusvõimust diktatuuriliseks . See toimus põhilisel 1920 -30. aastatel . Selle põhjusteks oli näiteks pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa), inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja 1929-1933.a. olnud majanduskriis (Saksamaa, Itaalia) ning ka demokraatia traditsioonide nõrkus(Saksamaa, Venemaa, Itaalia). Põhjusteks olid ka sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigi
riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle
2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev + Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused + Majanduslikult piiramatu + Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu + Arenguvõimalus + Mitu ideoloogiat - Demokraatia on äraostetav
täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku
riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks ideoloogia, range kontroll ajakirjanduse üle, juhikultus, võim ei ole avalik ega kontrollitav, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabaduse puudumine. Riigid kus oli diktatuur olid näiteks Venemaa, Saksamaa ja Türgi. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
*Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem
Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega.
Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei
Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta- se. Stalin arvas, et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas, nägi ta ikkagi ette to- hutuid muudatusi.1 Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.htm ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2 Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud
seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus. Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all
a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ning usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ja otsuseid langetama. (Elitaardemokraatia) võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. 14
hüvesid. Venemaal ja Itaalias oli diktatuur kehtestatud juba varem. ( Venemaal 1917 ja Itaalias 1922 ) Põhjuseks oli Maailma sõjast tingitud suured majandusraskused ja äärmuslaste ( Venemaal kommunistid ja Itaalias fasistid ) lubadused . 2. Totalitaarsete, autoritaarsete ja demokraatlike riikide võrdlus. Totalitaarne diktatuur Autoritaarne diktatuur Demokraatia Võim on ühe isiku või väikese rühma käes, reegline kujuneb Võim kuulub rahvale, isikukultus e. juhikultus. mistõttu isikukultus ei saa tekkida. Seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele. Seadusi saab muuta rahva poolt valitud parlament. Rahvas ei saa riigi valitsemises osaleda. Rahvas osaleb riigi valitsemises valimiste ja
majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuridele iseloomulikud jooned Diktatuurile ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või
muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleriaegne Venemaa) Seda iseloomustavad: ühe partei võim, juhikultus, demokraatlike vabaduste piiramine,riigi huvide asetamine kõrgemale üksikisiku huvidest, inimeste hirmutamine sise ja välisvaenlastega, pidev valmistumine sõjaks ning julgeolekuorganite piiramatu võim.Diktatuuririigid olid Venemaa ,Saksamaa ,Ungari ,Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal ,Bulgaaria, Hispaania ,Jugoslaavia. Esimene maailmasõda(19141918) näitas ,et suured keisririigid( näiteks Venemaa, Saksamaa,Austria Ungari ja Türgi), kus puudus demokraatia olid oma aja ära elanud
jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord.
Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933.a Saksamaa kantsleriks V: Adolf Hitler 3. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur
-Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud 4)Iseloomusta autoritaarset diktatuuri! Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. 5)Mida rõhutas fasistlik ideoloogia? Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel
muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA Diktatuuride tekke põhjused 1. nn demokratia kriis kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust, nõuti diktatuuri 2. Esimesena kommunistlik liikumine: soovis kommunistliku diktatuuri, kodanluse hävitamine 3. fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid. 4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid
1929. aasta majanduskriis tabas Euroopa riikidest kõige valusamalt just Saksamaad. (USA laenud lakkasid, kuid võlgu ja reparatsioone tuli tasuda). Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt!
fasismiga, vaba ajakirjandus, Rahvarinne- sinna kuulusid kommunistid, sotsialistid, radikaalsotsialistid ja vabariiklikud sotsialistid, puudus isikukultus, 1936 parlamendivalimised, arvestati rahva soovidega- palku tõsteti kesmiseks 15%, 40 tunnise töönädala sätestamine, eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid, erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel reziimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks ideoloogia, trüki- ja sõnavabaduse puudumine, juhikultus
Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Selle piiramatu võimu aluseks on kehtiv põhiseadus Tihtipeale puudub sellises riigis valitseja vahetamise demokraatlik võimalus. Rahvas selles
järgi, rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma
Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Autoritaarsne diktatuur- võim ühe isiku või väikese rühma käes, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riig i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi. Totalitaarne süst Nõukogude liidus?Ümberkorraldused Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok
muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia. Juhikultus, Piiratakse demokraatlike vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid tõstetakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse sise-ja välisvaenlasega- Valmistutakse sõjaks.Tehti propagandat, Loodi sala ja julgeolekuteenistused igasuguse vastupanu mahasurumiseks. · kaart õp. lk 44 millised riigid olid autoritaarsed, millised totalitaarsed. Autoritaarsed Eesti, Läti, Leedu, Poola, portugal, rumeenia, hispaania, juhuslaavia,
kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. AUTORITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimisel · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi · NÄITEKS: enamus Euroopa riike, kaasaarvatud Eesti TOTALITAARNE DIKTATUUR · Võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamised, surmalaagrid) · Ühiskonna elu peab olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud · NÄITEKS: Saksamaa, Nõukogude Liit MÕISTED Interventsioon-välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine on talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks
annaabi.ee 
