Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile · Suhtus halvustavalt demokraatiasse ja sõnavabadusse MISSUGUNE diktaatorlik (karm, julm, isekas) Diktaatorlik, umbusklik, julm JUHTIMISTIIL? KARISTUSVIISID Lasi mõrvata oma poliitilised vastased, teisitimõtlejad Kommunistliku võimu vastaste suhtes rängad
erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Üheski nandes kolmes riikides ei saanud enam rääkida kodanikevabadusest. Erinevuseks olid ainult ebasobivate inimeste vaoshoidmiste meetodid:Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Juhikultuse poolest olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides oli üks juht. Itaalias peaminister Benito Mussolini, Saksamaal
Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni 6 kuuks diktaatorile. Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust).
Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku
See ei ole küll agressiivne, aga siiski on olemas, mis on normaalne nähtus. Siinses tänapäevases maailmas on ka agressiivsemaid vaimu ja võimu võitluseid. Võim kui riik käitub rahvaga halvasti ja ebasündsalt. Riigi kodanikele on seatud tugevad piirid ja kohustused. Sel juhul on ainult valitsus agressiooni rakendav pool. Üks selgemaid näiteid on praegune Põhja-Korea riigisisene olukord. Valitseja võib teha kõike, mida tahab, aga rahvas kardab ja ei julge diktaatorile vastu astuda ning oma sõna maksma panna. Põhja-Korea siseriiklik olukord on ehe näide tänapäevase vaimu ja võimu võitluse agressiivsusest ja selle olemasolust. Selline riik ei kesta arvatavasti igavesti. Mitte ainult tänapäeval ei esine agressiivseid vaimu ja võimu võitluseid, sellised olukordi on olemas olnud ka ajaloos. Minevikus on ette tulnud situatsioone, kus riik ja rahvas on oma suhetega tugevasti pahuksis. See juhtub vaid siis, kui riik ei kasuta
ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida. Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas, aga 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Sellega ühines hiljem veel teisigi riike. Kolme vastasleeri kujunemine Eesti jaoks raske aeg, sest tuli valida kas Hitleri ja Stalini vahel.
sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerinum. Hitler püüdles Saksamaa sõjalise tugevuse saavutamise ja Versailles' rahulepingu "ahelatest" vabastamise poole. Stalin võttis kursi maalima vallutamisele. See muutis ka nende välispoliitika agressiivseks. Selliste suurte eesmärkide elluviimiseks pidid juhid suutma oma võimu riigis kindlustada ning saavutama ka majanduslikud eeldused. Kõigis kolmes riigis kehtis üheparteisüsteem. Parteisse pääsesid vaid diktaatorile sobivad isikud. Ebasobivate inimeste vaoshoidmiseks loodi Itaalias salapolitsei, Saksamaal julgeolekuamet ja isilkikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused, lisaks ka kaitsemalev SS, millele allus salapolitsei Gestapo. Stalin kasutas Nõukogude Liidus oma võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat, mida tuntakse suure terrori all. Selle käigus puhastas ta kõikvõimalikud riigiorganid võimalikest vastastest (algas 1934. aastal), mõrvates neid või saates sunnitöölaagrisse
erakondadega, luua elus, kuid selle erakondi, avaldada eesmärk on arvamust internetis, suurendada ajalehes, raadios, toetust teles. diktaatorile ning ideoloogia massidesse juurutamine. 17. Kas ja milliseid ühinguid tohivad Kodanikud võivad Ei, ühingute Kodanikel
Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid. Andsid diktaatorile natuke järele lootuses, et ehk ta siis mulle kallale ei tule. Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane. MRP (23august 1939) NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping
Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel - sarnasused ja erinevused Kahe maailmasõja vahel oli 21 aastat. Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis tõi kaasa valijate rühmad, kelle kogenematust kasutati
ka Iraagi seotust nende kavandamisega, kuid süüdistusi siiski ei esitatud. USA teatas, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks. 2002. aasta jaanuaris liigitas president George Walker Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka. USA hakkas otsima võimalusi Saddam Husseini režiimi kukutamiseks ning korraldas läbirääkimisi võimaliku sõjalise sekkumise üle. 16. märtsil 2003. aastal esitas president Bush Iraagi diktaatorile Saddam Husseinile lõpliku ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda riigist, vastasel juhul ootaks Iraaki ees sõjaline rünnak. Bush koondas ligi 250 000 sõjaväelast Pärsia lahe piirkonda ning lubas sealsetele elanikele, et Iraagi vabastamise aeg on lähedal ning türann on varsti läinud. Bush esitas ultimaatumi pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu ei olnud nõus toetama otsust, mis annaks õiguse jõu kasutamiseks Iraagi vastu. Selle pärast otsustasidki
* eksisteeriv ainupartei ei ole nii monoliitne. * võimule tullakse ulatusliku terrori kasutamisega. * repressioonide elluviimine puhtalt armee ylesanne. * tekib riikides, kus puudub arenenud demokraatia, pole olnud õigusriiki. * Kasutati Itaalias(Mussolini) , Hispaanias(Franco), ja Lõuna-Ameerikas(Pinochet) TOTALITAARNE DIKTATUUR: * Ametlik ideoloogia- Katse hõlmata kõike. * üksainus massipartei- pühendunud ideoloogiale, alistuv diktaatorile. Loob poliitilise eliidi, kontrollib ja kasvatab masse, tagab side riigi ja ühiskonna vahel. * Terroristlik politsekontrollsysteem--on parteile abiks, kuid võib pöörduda tema vastu. * terrorit lasutatakse reziimi tegelike vastaste kõrvaldamsieks. * Monopoolne kontroll massiteabevahendite üle- vajalik, et kõrvaldada teave, mis on vastuolus ideoloogiaga, kinnistada kordamise teel reziimi ideid. * relvamonopol- täielik kontroll relvade üle. Armee allub täielikult partei kontrollile.
Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas (plebeid). Vabariigi ajajärk Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Kuid Rooma vabariik ei muutunud demokraatlikumaks, tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Latiini liit; 4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu
kommunistlikud riigipöörded, mille käigus said võimule Vladimir Lenin ja Fidel Castro. Lenin kukutas selleks maailmasõjast nõrgestatud Venemaal monarhia ja Castro astus vastu ning kukutas Külma sõja ajal militaristliku diktaatori Fulgencio Batista. 19nda sajandi lõpu ja 20nda alguse Hispaanias olid väga segased ajad, kus toimusid pidevad muutused riigikorras ja võim vahetus tihti. Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev. Kuid tihti on muutuse vajaduse katalüsaatoriks halb majanduslik olukord ja segased ajad maailma- või regioonipoliitikas. Hetkel toimuv ,,Araabia kevad" võitleb võimul olevate ainuvalitsejate ja nende reziimide
Hitler kasutas ründe ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud diktaatorile vastu hakata ja alistusid. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule ja viis oma väed klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. 4) MRP 1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu
../ tema rind kui range linnamüür, linnamüür, mis püstitet on paest./.../, /.../jah, sel mehel püsti kurat oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees./.../. Mul tekib kindel kujutluspilt Don Ramonist, ma samastan teda düranliku ja ülbe riigijuhiga, kes teeb rahvale mingil määral head, aga vahendid on selleks liiga karmid. Luuletuses räägib, kuidas ninakühm sarnaneb juudi küürule ja nägu roostest vasele- need on kergelt öeldud, kindlad tunnused halvale diktaatorile. Surmast kirjutatakse kui igapäevasest , mis ei ole üldse nii hirmuäratav kui see tegelikult on. /.../ Su matust koos me peame nüüd kui pulma./.../ Samas on selgesti mulle mõistetav, et halva inimese surm ja hea pulm on sarnased. Paaria Need värsid rääkisid mulle autori tohutust enese kriitikast enda ja elu suhtes. Ta kirjeldab elu süngemat poolt, oma vanglas olemise aega teaks nagu ette. Ta suudab
traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Põhiküsimused lahendab perekond või hõim. Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste meetoditega, toodang jaotatakse sageli kõigi vahel võrdselt. Käsumajandus - majanduse aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, majanduslik võim kuulub riigile, parteile või diktaatorile. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks (NSVL viisaastakuplaanid). Turumajandus - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt, valdavaks on eraomandus, ettevõttevaheline konkurents, otsuseid tehakse üksikisiku (ettevõtja) tasandil. Segamajandus - segu eelpool nimetatud kolmest majandussüsteemist; on valdav tänapäeva arenenud riikides. 2. TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS Hüvesid on alati vähem, kui inimesi, kes sooviksid neist osa saada (ressursid on piiratud). Majandusliku
vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, tnapeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks
Palgasõdurid aitasid teda ning reetur otsustas oma kaaslaste juurde tagasi pöörduda. Taaskord pidi ta loobuma kogu kultuurist, elukohast ning kommetest ning pöörduma kunagise elu juurde tagasi. Seega toimus filmi jooksul juba ühe inimesega kaks resotsialiseerumist. Samuti toimus resotsialiseerumine Vilena saarel endal. Alguses oli sealne diktaator lahke ningabivalmis valitseja. Kuid kui saarele tuli rikas ning mõjuvõimas ärimees ning pakkus diktaatorile suuri summasid, et ta hakkaks oma rahvast terroriseerima, siis nõustus ta sellega vaid raha nimel. Diktaator pidi loobuma kõikidest oma vanadest lahketest harjumustest ja kommetest ning harjuma uue karmi ning julma valitsemisega. Sotsialiseerumisagentideks võib saarel pidada sõdureid, kes seal ringi patrullisid. Kui muidu said inimesed vabalt oma toimetustega tegeleda, siis sõdureid nähes peideti end kohe majadesse ning prooviti kaup võimalikult kiiresti tänavatelt kokku korjata
Vabariik(509-30eKr)- Rooma laieneb üle Apeniini ps- alistatakse etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed.
piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata. 1962 toimus raketikriis Kuuba ümber millest sai pöördepunkt USA ja Nõukogude Liidu suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid. 1963 aastal viidi läbi Moskva piiratud tuumakatsetuste leping. Samuti hakkas USA Abi suurendama Lõuna-Vietnami diktaatorile Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower, (Doomino teooria) 1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, lennukeid ja eriüksuseid. Hiljem veel 10 000 juurde. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis 10
eesmärk peatada läänestumine ja taastada saj-d kestnud korraldus kehtestati väliselt demo põhiseadus, tegelik võim Homeinil, valitses riiki islami seaduse e šariaadi alusel rahvas avastas, et riigis totalitaarne diktatuur, nõuti täielikku loobumist läänelikest kommetest, keelustati alkohol, kokakoola ja lääne muusika välispol muutus agressiivseks, põhivaenlaseks senine liitlane USA 1980. astuti sõtta Iraagiga, mille diktaatorile Husseinile USA abi osutas, sõda kestis 8 a Islami fundamentalism: islamirevo võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami e islami fundamentalismi positsioone araabia maades äärmine konservatiivsus, 7-8 saj kujunenud šariaadi järgimine ja sõjakas sallimatus läänemaailma vastu, paratamatu reaktsioon läänelikele väärtushinnangutele (demokraatia, naiste vabadus, perekonnasidemete nõrgenemine, usuvabadus ja ateism), mis 20. saj koos
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist
kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist
aastal taas Kirjanike Liidu etteotsa ja kelle juba vabariigi aegadel omandatud vasakpoolsus paindus nõtkelt nõukogude korrale sobivate näidendite ("Elu tsitadellis" 1946) ja novellide kirjutamiseks. Jakobsonile andis positsiooni ja tuge kuulumine Eesti NSV Ülemnõukogusse ning 1950. aastatel selle presiidiumi etteotsa. Kiiresti kindlustas oma positsiooni ka Juhan Smuul. Ta alustas Stalini vaimus ("Karm noorus", 1946) ja pühendas 1949. aastal diktaatorile luulekogu ("Poeem Stalinile"). Õiged hoiakud andsid tulemuse: Smuul sai Stalini ja hiljem ka Lenini preemia, oli aastatel 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees ja partei keskkomitee liige. Kiiresti omandas uue ideoloogia ka sõja-aastad peamiselt Moskvas ja Leningradis veetnud Debora Vaarandi. Varsti pärast sõda avaldas ta koguni kaks luulekogu. Olulise jälje jättis ta soome, vene ja saksa luule eestindajana. Samal ajal. kui kodueesdastest kirjanikud pidid liikuma stalinismi aja
preetoritele, s.t neil polnud õigust sõjaväge juhatada. Ametisse valiti silmapaistvaid kodanikke, tihti olid nad olnud konsulid. Tsensuur omandas rooma poliitikast suure tähtsuse. The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto. Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas.
d. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks: töölistele kehtestati teatud soodustused e. Streigid olid keelatud f. Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt · Välispoliitikas: DIKTATUUR 1. Ühe partei süsteem Venemaa NSVLNLKP Saksamaa NSKTP Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4. Terror, julgeolek , massipropaganda 5. Seadused paberil 6. Võim kontsentratsioon DEMOKRAATIA 1. Mitmepartei partei süsteem 2. Demokraatlikud vabadused: mõttevabadus jt. Õigus elule ja õigus eraomandile 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas 4. Mõistlik riiklik julgeolek 5. Õigusriikseaduse ülimuslikkus 6. Võimude lahususe põhimõte EESTI KONSPEKT 1. Protektsionismi tulemusena: · Vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport
terve; mees pidi nii või teisiti maksma. Naine on mehe intellektuaalne reserv. Platon analüüsis erinevaid riigi vorme- 6 valitsemise vormi: 1. monarhia- päritav võim 2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi.
Rooma autobiograafia käsitleb perekonda riigina. Kõik sama, ainult mastaap väiksem. Kreeka autobiogr käsitleb elavaid, praegu agoraal viibivaid isikuid. Rooma biogr nägi end eeskätt kui link (dr. Grigori termin!) surnud esivanemate juurde. Kr. biograafia 2. eriomasus: prodigia – igasuguste ennete tähtsus. Ilma endeid selgitamata ei võeta ette ühtki riikliku sammu. Riigi saatuse märgid, mis ennustavad talle õnne. Siit kanduvad nad üle diktaatorile, kelle saatus tihedalt seotud riigi saatusega ning sulavad kokku isikliku saatuse ennetega. Oma õnnetähte uskumine. See õnn oli lahutamatult seotud riigiga, seotud loovusega, geniaalsusega, andega. Pole eraisiku õnn, milleks ta hiljem taandub, kaotades igasuguse seose loovusega. Rooma hellenismis oluliseks autobiogr vormiks isiklikke kirjatöid käsitlevad teosed. Esitatakse oma teoste kataloog, avatakse nende sisu, märgitakse ära menu publiku
elluviimiseks suuri ressursse. Ei mingit kisa, ei mingit virisemist, ei mingit kriitikat. Asjad saavad tehtud. Mitmed majandusteadlased – eriti ladinaameerikas – on seisukohal, et majanduse edendamiseks on vägivald ja diktatuur aeg- ajalt parajalt doseerituna vägagi kasulikud. Aga igasugune totalitaarne süsteem on ühiskonnale äärmiselt ohtlik. Jumal teab, millised suurejoonelised ideed diktaatorile pähe tulevad. Hakkab äkki kommunismi ehitama ja tapab pool rahvast maha. Parem siiski läbi ajada selle ebatõhusa demokraatia ja turumajandusega. Winston Churchill on öelnud umbes nii: “Demokraatia on kõige jaburam valitsemisvorm, milleni inimkond on jõudnud. Kuid kõigest hoolimata peame sellega leppima, sest midagi paremat ei ole suudetud välja mõelda”. 107 Demokraatia pole üksmeel
annaabi.ee 
