ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja lööv, suur rõhk emotsionaalsel mõjutamisel, tippaeg 19.00-23.00, sisseostetud formaadid. Digimeedia - Digitaalsus (piiramata maht), interaktiivsus ja dialoogilisus, hüpertekstilisus, fragmentaarsus, rohkem ja pealiskaudsemad uudised, kontrollimata allikad, ajalehtede netiväljaanded võimaldavad lugejatepoolset tagasisidestamist. 4. Mille põhjal erinevaid meediaväljaandeid liigitatakse? Too näiteid. Trükiajakirjandus: ilmumissagedus (päevaleht, nädalaleht), leviala (riiklik, maakondlik), sisu, käsitluslaad, rahastaja Raadio ja Televisioon: avalik-õiguslikud (Eesti Rahvusringhääling), eraõiguslikud (üleriigilised,
ka libastuda. Häirivalt mõjuvad vigased või poolikud tsitaadid. · Oluline on ajas püsimine. Esseist kirjutab olevikule, kuid tunneb minevikku ja peab silmas tulevikku. Kompositsioon 1. Otstarbekas on silmas pidada mõttearenduse katkematust. Ei tohiks tekkida tühikuid üksikute väidete vahele. Mõte peab jääma pingestatuks, tähelepanu teravdatuks. 2. Oluline on konflikti tajumine. Mingi dialoogilisus, soov väidelda, teist ära kuulates ja oma mõtteid kaitstes peab olema tajutav kogu tekstis. Seda teenib ka eri kompositsioonivõtete kasutamine (tsitaat ja selle kommentaar; dialoog; retoorilise küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda
Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate vahendajaks. Surm on maa, kust tagasi ei tulda. Savine, pime, söödi muda, hing ja kõik lakkas olemast. Aja jooksul suri usund välja. Mõjutanud palju Lähis-Ida kultuure. JUDAISM Üks kolmest Abrahami usundist. Üks jumal Jehoova. Sünagoog on kokkutulemisepaik, peetakse jumalateenistusi. Rabi tähtsaim inimene sünagoogis, viib läbi jumalateenistusi. Dialoogilisus ehk iga juut on igal hetkel seotud jumalaga ehk peab temaga dialooge. Minjan 10 meest, keda vaja kindlaks teenistuseks. Toora heebrea keelest käsuseadus. Moosese raamatut sisaldavad käsud, mis hõlmavad kõiki elusfääre. 613 käsku ja keeldu, mis omakorda jaguneb 365ks keeluks ja 248ks käsuks, mida seostatakse päevade arvuga ja 248 luuga, mis inimesel on. Dekaloog 10 ütlust ehk käsku; kõige tähtsamad. Sabbar nädala 7. päev, püha
Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu
Sots.ped lähenemine on vajalik seal, kus inimestel on raske integreerumisel, enesele koha leidmisel ja eluks vajaliku toimetulekuvõime saavutamisel. Püüd mõista, mis ühiskonnas toimub, ning suhestada praktiline tegevus arusaamadega sotsiaalsete probleemide olemusest, põhjustest ja mõjudest. Ühiskond määratletav inimese kasvukeskkonnana, mille nähtusi hinnatakse ennekõike indiviidi arengvõimaluste seisukohast. Eneseabi ja selleks vajalike tingimuste loomine Subjektsus! Dialoogilisus, kollektiiv kasvatuspotentsiaali kasutamine ja arendamine, põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine. Kollektiivsus indiviidi huvides! Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus
Vietnami teater – veenukkude teater 4. Dramaatika, kompositsioon Mimesis e jäljendamine – kunst ongi mimesis, ei taandu ainult tegelikkuse kopeerimisele, iseloomulik on sarnasus jäljendusobjektile, üldise avamine üksikuks Dramaatika – kõige laiem tähendus, näitekirjandus, 1 kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval, autori kohalolu enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole, suunatud teatrile Draamatekst – omased dialoogilisus, tegevuslikkus, olevikulisus. dialoog – tegelaskõne ja paralingvistilised märgid; remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid; paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlus Draama – näitekirjanduse tähenduses, peamiselt on 1 põhiline dramaatika žanr tragöödia ja komöödia kõrval, tähendus kujunes 18.saj keskel, draamateater on sõnateatri tähenduses Dramaturgia – teatud perioodi kirjandusprotsess, tekstide kogu, nt kõik
Draamal on printsiibis kaks võimalikku olemisviisi ja elukeskkonda: kirjandus- ja teatriväljal. 49. Mis on draamakirjanduse põhitunnused? Tooge näiteid, sh tekstidest, mis loetletud tunnustele täielikult ei vasta. Draama põhitunnused (peale seose teatriga): - tegevuslikkus (kr drama tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse ,,kõiki jäljendatavaid tegevuses olevatena ning toimivatena". - dialoogilisus - lugu (narratiiv) - tegelased (inimesed või isikustatud (nt loomtegelased, asjad, üldmõisted) 50. Kuidas mõista väidet, et draamas puudub jutustaja? Kui näidendis on tegelane nimega Koor, Jutustaja, Autor vm, siis mille poolest erineb see proosateose jutustajast? - Dramaatikat eristab eepikast see, et puudub jutustaja kui teksti keskendav ja valitsev positsioon. Lugu näidatakse, mitte ei jutustata (läbivalt). Võib aga esineda tegelasi, kes
.raadio, kino, tv .Teateid vahetavate sotsiaalsete subjektide iseloom isikutevahelised, grupilised, massilised .1 .Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine .2 .Aktsiaalne teabelevi tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi - .Retiaalne kontroll sisu üle. Kandub igalepoole laiale, ühest allikast - Tagasiside iseloom. Otsene ja kaudne või puudub. Tugevam aktsiaalses, kus on dialoogilisus. .3 .Retiaalses on kaudne, tagasisidet peab näiteks korraldama Institutsionaalsus. Inimene lähtub oma arusaamadest, vajadustest, eesmärkidest. Nende .4 .mitmekesisus ja kohandamine aitab luua sots. Institutsioonid Nendes on aga 3 tasandit: selle kaudu teostatavad vajadused, normid, väärtused. Organisatsiooniline struktuur(siia on lülitatud teabelevi erinevad vormid) tagab normide .järgimise. Inimese tegevusele ja käitumisele esitatavad konkreetsed nõuded ja ootused
määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2
Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust: STSEEN kujutab loo sündmuste sellisel viisil, et lugeja tunneb ennast juhtunu vahetu pealtnägijana. (Dialoogilisus, otsekõne on stseeniline) KOKKUVÕTE edastab loos toimunu lühidalt ja ülevaatlikult, kiiremini, kui see tegelikult aset leidis. PAUS on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu; jutustaja kirjeldab nt tegelase välimust, ruumi sisemust, ümbritsevat loodust vms. HÜPE ehk ellips märgib loo seda osa, millest tekstis ei räägita. Teema Teema (kr ’väitepüstitus’, ingl topic, sks Thema) – kujutatud elunähtuste valdkond.
Vetemaa dramaturgia", "19. sajandi prantsuse dramaturgia"). · Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. · Tekstiehituse tasandil - lavastuste, filmide, muusikaliste etenduste tekstiline alus selle struktuuri ning ülesehitusreeglite aspektist käsitletuna, samuti vastav teksti- kogumi (näiteks "filmidramaturgia", "muusikadramaturgia", "reiidramaturgia"). Dramaatikas on · Dialoogiline otsekõne (võib olla ka monodraama, siis peab olema tugev sisemine dialoogilisus, tihe seos esitamissituatsiooniga, distantsi puudumine kõneleja ning kõneldava (aine) vahel ) · Kõne tegevuslik kõne abil sooritatakse kõneakte, tegevusi · Aegruum olevikuline · Orienteeriutd teatrile (vrd lugemisdraama - teatri jaoks liiga suur maht, erakordselt arvukas tegelaskond, ebamugavalt keeruline probleemistik, lavatehnilisi võimalusi ületav kujundus vm.)
Ema suri noorelt Viies ring - Stige soo, kuhu on kaelani Armastus Breatice'i vastu, kuigi Dante ise uputatud vihapidajaid Styx - vihkamise jõgi Pantagruel"), millest tekkis uus eepos - Tulelinna Dite müür kangelaseepose ja rüütliromaani parodee- Kuues ring - lahtised lõõmavad hauad; rimine ketserid; Iseloomulik on dialoogilisus romaanide Phlegethon - tulejõgi Seitsmes ring - vägivallatsejad naabrite 14. - 15. Boccaccio (1313 - 1375) ja vastu - türannid ja mõrvarid -, enda vastu "Dekameron" ning Jumala ja looduse vastu Kaheksas ring - kupeldajad ja võrgutajad, Suurema osa oma elust veetis ta oma meelitajad, simonistid, ennustajad ja kodukohas - Firenzes võlurid ja astroloogid, kelmid, silmakirja- Ema oli kõrgest soost prantslanna
rahvaluule) o Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Need arhiivisäilikud (laul, jutt, tants) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm
Kuulujutu vormis avaldusid üldised stereotüüpsed kujutelmad, lihtsustatud ja karmid hinnangud naabrite ja sisserännanute suhtes. Kuulujutud ja muud folkloorivormid aitavad tugevdada rühma enesemääratlust. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? • Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks • Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, jutte, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne.
lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega. Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda täielikult. Nt telefonisuhtluses või raadios on kasutusel vokaalne osa multimodaalsusest, kuid mitte kehakeel, mida võetakse vastu visuaalselt. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8 Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus, seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur
7. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 8. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule) Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, juae, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne.
- Jumal on ja Jumal on üks - Jumal on Jahve, Elohim, El, Saddai, Eloah, isade Jumal, Iisraeli Jumal ja palju muud - Jumal on loonud maailma ja inimese - Inimene vastutab maiste asjade eest. - Jumal on valinud välja Iisraeli rahva enda rahvaks ning teinud temaga lepingu - Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske - Dialoogilisus; siinpoolsus; tzedaqa 02.11 Jaan Lahe - Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest - Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora - Halaha; mizwa-mizwot - 10 käsku - Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast; sisaldab jutustusi, legende, õpetusi.
39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia · Uskumuste kompleks · Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus · Vaimolendite erinevus inimesest · Seos maise maailmaga · Demonoloogia kultuuriline kontekst Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade · Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Tegu oli äärmiselt verejanulise valitsejaga, kelle käe läbi hukkus umb 100 000 inimest. Vampiir sai Draculast läbi iiri kirjaniku Bram Strokeri romaani, kus kujutati Draculat vampiirina
on kahte sorti teadus : loodusteadused aj vaimuteadused. loodusteadused tegelevad faktidega, arusaamisega tegelevad vaimuteadused. bahtinile ei lähe üldse korda abstraktsioonid, ta uuris inimesed istina ja pravda istina põhineb faktil 2x2=4 pravda võib olla isiklik, mul on oma tõde. oma istinat ei saa mul olla. bahtini huvitas tõde kui midagi isiklikku, interpersonaalse suhtluse kaudu avalduv ja see ongi arusaamine. seega, mis toimub inimeste vahelistes suhetes? dialoogilisus. bahtin kritiseeris saussure'i loogikat, me ei pea kindlaks tegema raudselt toimivaid struktuure, me peame jälgima kuidas inimesed suhtlevad. strukturalistlik lähenemine vaatab tähenduse loomist monoliigilisusena. selle vastand on dialoogilisus. inimsubjekt ja inimteadvus koosnevad märkidest, mis on pärit varasematest kultuurikontekstidest. nendega me saame läheneda uutele asjadele. sõna ei ole bahtini jaoks midagi anonüümset, millel on tähendus
Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine · ideedraama mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama keskmes ajaloolised sündmused TUNNUSED: tegevuslikkus ja dialoogilisus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. Erandi moodustavad lugemisdraamad, millel on enemasti suur maht, keeruline probleemistik või mille lavastamist takistab lavatehnika võimaluste piiratus. Lugemisdraamasid saab kõigele vaatamata ka lavastada, sest teksti võib kärpida, sisu edastada teatrikunsti vahenditega, sisse tuua Jutustaja jms. Põhimõtteliselt on
Eesti keel on eesti kultuurile seega nii värav kui ka kindlus. Eesti kultuuri terviklikkuse tagaja on ka territoorium. Selles mõttes on eesti kultuur fokuseeritult lokaalkultuur. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Niisiis Eesti (suure algustähega) ja eesti kultuur on identsed. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline. Kusjuures sellel dialoogil on nii ajaline kui ka ruumiline mõõde. Kui üks neist jääb teostamata, nõrgeneb või kaob ka dialoogilisus. Dialoog on kultuuri kujunemise ja kestmise vältimatu eeltingimus. Eesti kultuuri sisemise dünaamika jälgimine näitab veenvalt, et tema produktiivsus sõltub otseselt dialogismist. Seda enam, et eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril, niisiis "puutepunktide eikellegimaal".Eesti rahvuskultuur tekkis 18. sajandi Euroopa romantismi ühe haru, baltisaksa järellainetusena. Baltisaksa valgustuse rüpes
Bahtin seostab intertekstuaalsuse dialoogi ja heteroglossiaga. Dialoog on võõra kõne peegeldus suulises või kirjalikus tekstis kahehäälne kõne. Bahtini jaoks on igasugune kirjalik kõne sügaval suulises kõnes juurdunud. Ka kahehäälses kõnes tegutsevad kaks häält koos ja on teineteise olemasolust teadlikud. See, et partnerid tunnevad teineteist ja ootavad teineteise repliiki, määrab ära dialoogi struktuuri. Igasugune monoloog on dialoogi vorm, dialoogilisus on aga peidetud. Kuid ka monoloogis on iga sõna kahehäälne ja moodustab repliigi nähtamatu vestluskaaslase lausele. Iga tekst on vastus teisele tekstile. Bahtini dialoogi-mõiste võttis kasutusele Julia Kristewa 1969.a ,,Semiotike. Uurimusi semianalüüsist". Asendas dialoogi mõiste intertekstuaalsuse mõistega. Tekst kujuneb tsiteerimise protsessis. Eristab fenoteksti ja genoteksti. Hiljem kasutab neid R. Barthes paarina teos/tekst
Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna Heterogeenne põimuvad eri märgisüsteemid, Homogeenne üks verbaalne märgisüsteem kunstiliigid Suunatud vahetule, meelelisele tajule Nõuab, et lugeja konkretiseeriks kujutluses teosemaailma Kollektiivne loome ja vastuvõtt Individuaalne loome ja vastuvõtt Draamateksti põhitunnused: · Dialoogilisus dialoog viib tegevust edasi. Tihe seos esitamissituatsiooniga. Kõneleja ja kõneldava aine vahel pole distantsi. · Tegevuslikkus dialoog on vahetult situatsiooniga seotud, mille kõneldakse ja mis kõne arenedes muutub teiseks situatsiooniks. Tegelase kõne muudab olukordi: nt tegelane annab käsu, veenab ümber, paljastb saladuse. Olukorrad mõjutavad kõneaineid ja kõneviisi. Draama dialoog on sõnaline tegevus. · Olevikulisus draama aeg-ruum on olevikuline
Tuumaks on 10 käsku! 15 Tähtsamad väited: Jumal on ja Jumal on üks! ; Jumal on Jahve, Elohim, El, Eloah, isade Jumal ja palju muud.; Jumal on loonud maailma ja inimese; Inimene vastutab maiste asjade eest.; Jumal on valinud välja Iisraeli rahva eda rahvaks ning teinud temaga lepingu.; Lepingust tuleneb, et Iisraerlil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske.; Dialoogilisus; siinpoolsus.; Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest; Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora. ; Halaha: koosneb mizwa’dest. Püüda jumala jäljendada, ei tohi tappa jne. 10 käsku ja 7 Noa käsku (talmud) Usutunnistus, seda loetakse iga päev! Ja jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ja lõi tema meheks ja naiseks. Olge pühad, sest mina, Issand, teie Jumal, olen püha!
isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad, milles põimuvad reetmine, mäletamine ja unustus. 24. Madis Kõivu näidendid ja proosa. ,,Küüni täitmine" (1978) esimene ilukirjanduslik tekst (ilmus Jaanus Andreus Nooremb nime all; koos Hando Runneliga). Kõivu kirjutamisviis pole realistlik, lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub nii draamas kui proosas. Laiemas plaanis: saavad kokku erinevad hääled ja erinevad keeled. Tekstis on läbisegi võru-, saksa ja vene keel. Rõhutab kohta või ruumi: ruumilised kordinaadid, kohavaim. Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1984). Üllatavalt meeleline/aistinguline helid, värvid, lõhnad tekstides, mille peal on
annaabi.ee 
