seltskond, auväärne klass, kelle otsuse kinnitaks riigipäev vmt) kohustuks järgima kindlaid tõekspidamisi? Milles seisneb inimkonna pühade õiguste jalge alla tallamine, kui rahvas ise otsustab juhinduda väljakujunenud seisukohtadest (neid kahtluse alla mitte seades)? Miks monarhil ei ole soovitav sekkuda alamate katsetesse oma vaateid selgitada ja mispärast ta ei tohiks toetada ühtede vaimset despotismi teiste vastu? Olukord, mis seaks järeltuleva situatsiooni, kus tal oleks võimatu edendada (eelkõige nii hädavajalikke) omaenda teadmisi, puhastuda eksitustest ja üldse valgustuses edasi minna, on inimloomuse vastu kuritegu. Inimene võib küll oma isiku tarbeks, ja ka siis ainult mõneks ajaks selles, mida ta on kohustatud teadma, valgustust edasi lükata, kuid sellest lahtiütlemine tähendaks tema isikule, veel enam aga järeltulijaile,
kõrval aega ka pere ja külaeluks. Esimesed talurahvaregulatsioonid Kõige esimesena hakkas Eesti ja Liivimaa talurahva päris-orjuse leevendamisest laiemalt rääkima Torma kiriku pastor Johann Georg Eisen 1750. aastatel. Eisen väitis, et talurahva seisundi parandamine on kasulik eelkõige riigile. Keisrinna Katariina II survel nõudis kindralkuberner George Browne 1765. aasta maapäeval Liivimaa rüütelkonnalt, et need piiraksid mõisnike „türanlikku karmust ja piireületavat despotismi". Kindralkuberner soovis, et mõisnikud tunnustaks talupoegade omandit, seaks piirid talupoegade andamitele ja teotööle ning lähtuks talupoegade karistamisel humaansetest ja kristlikest normidest. Aadel polnud aga kaugeltki üksmeelel, kas ja kuivõrd tuleks mõisnike võimu talurahva üle piirata. Kuigi maapäeval täideti George Browne'i nõudmised, ei tähendanud see veel talurahva omandiõiguse täielikku tunnustamist. TALURAHVA VAESUSE PÕHJUSED
Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust. J. SWIFT 1667-1745 · Oli vaimulik publitsist ja kriitik loomult halastamatu kriitik · Meelis zanriks oli pamflett satiiriline jutt · Peateos on `'Gulliveri reisid'' allegooriline- sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant
Saksa päritolu ja lääne aateid. Nõukogude ajaloolaste jaoks oli ta valitseja, kes tegutses aadli huvides ega teinud talurahvahulkade heaks midagi. Alates avalikustamise ajast on mõned Vene õpetlased võtnud Katariina suhtes heatahtlikuma hoiaku ning 1996 korraldas Venemaa Teaduste Akadeemia Katariina surma 200. aastapäeva tähistamaks isegi konverentsi. Lääne ajaloolased on vaielnud, kas Katariinat tuleb vaadelda valgustatud absolutismi või despotismi esindajana. 9 Kasutatud kirjandus David Warnes ,,Vene tsaaride kroonika" lk 145; lk 137 ; lk 113 Ene4 lk 391 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pisipilt/p p_05_rokotov_katariina.jpg http://www.histoiredesjuifs.com/articles.php?lng=fr&pg=764 http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikisource/hr/thumb/9/98/Katarin aii.jpg/97px- Katarinaii
Kolmanda eluaasta kriis iseloomustab isiksuse muutusi lapsega kaasa muutusi suhetes täiskasvanutega. See kriis tekib, sest kui laps hakkab eraldada end teistest inimestest teadlikud võimalustest, tunneb allikat. Ta hakkab võrdlema end täiskasvanute ja ta tahtmatult tahad teha samu toiminguid, et nad, näiteks: "Kui ma suureks saan, siis ma ise oma hambaid." Selles eas on järgmised omadused: negativismi, jonn, amortisatsioon, kangekaelsus Jääräpäisyys, protest, mäss, despotismi. Need omadused on kirjeldatud L.S. Vygotsky. Ta uskus, et Nende reaktsioonide esinemissagedus aitab tekkimist vajadust austust ja tunnustust. Negatiivsus avaldub negatiivne nõue või taotluse täiskasvanud, mitte tegevus ise. Näiteks laps eirab nõudmistele üks pereliige või kasvataja, teised kuulavad. Samuti märgiti, et negatiivsus on peamiselt väljendub suhted pere ja mitte võõrastega. Võib-olla alateadlikult laps tunneb, et selline käitumine sugulased ei teeni teda tõsist kahju.
Tegelaste eesmärk on kergesti saavutatav. Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega. Ka sel perioodil on inimideaaliks otsiv isik, kes ei lase end piirata traditsioonidega. 16. sajandil hakkas killustunud Prantsusmaa koonduma keskvõimu ümber, mis sai absolutisimi aluseks. Hispaanias arenes idamaise despotismi laadne absolutism. Kirik haaras taas kontrolli vaimuelu üle. Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14
Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega leppida. Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister. Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid Puskini nime aina kuulsamaks.
Nõid kui ebaõnn saab osaks lumivalgukesele (EL), siis me süüdistame nõida, et meil puudub edukus (Hiina,Putin). Üleval on Euroopa armee teema (perioodiliselt tuleb esile ja siis jälle unustatakse) Käidakse rahumissioiinidel. 19. Piattoni: Mitmetasandiline valitsemine ja Ühtekuuluvuspoliitika Regioonid peaks olema ühtsemad. Regionaalsed toetused, konkurentsivõimekuse tõstmine Etatism - kalduvus despotismi suunas. Seadused on ekspertide pädevusmaa. Heatahtlik despoot. IV POLIITILISE JA ÕIGUSLIKU INTEGRATSIOONI DÜNAAMIKA 20. Poliitilise ja õigusliku integratsiooni dünaamika EÜ-s/EL-is läbi Hirschman'i Väljumise & Väljaütlemise (ning Lojaalsuse) dünaamika mõistete; nb! läbi 3. perioodi (Weiler) Väljumine tähistab org hülgamist ehk kui midagi juhtub, siis saab välja astuda ja uuesti alustada; Väljaütlemine tähistab org korrigeerimist
saatis erru NECKERi. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille' vanglas kannatavaid "despotismi ohvreid". Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid "despotismi ohvrite" vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13
ordenid ja muud autasud. Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed ja paljud postmargid kandsid Lenini portreed. Lenini surnukeha balsameeriti ning paigutati Moskvasse Punasele väljakule avalikuks vaatamiseks mausoleumi. Lenin ja kommunism Ajaloolane Richard Pipes osutab oma teoses "Kommunism", et Lenin ei tundnud mingit sisetundepiina armutu despotismi kehtestamisel. Ta defineeris mis tahes diktatuuri kui "võimu, mida ei piira miski, ei ükski seadus, mida ei takista absoluutselt mingid reeglid ja mis toetub otseselt sunnivõimule". Ta viis ellu piiramatut terrorit, et oma vastased hävitada ja hoida ülejäänud elanikkonda hirmu all. Proletariaadi diktatuuri kehtestamiseks ei kõhelnud Lenin kasutamast ühtegi vahendit, oluline oli vaid hävitada võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju isiklikke ja klassivaenlasi. See oli
kontrollitud. Kuningas hindas ja armatas kunsti siiralt, kuid veelgi enam mõistis ta, et ilma suure kunstita ei saa tema valitsemisaeg iialgi selliseks, nagu ta seda soovis absoluutseks monarhiaks. Tänapäeval on monarchia absoluta sisuks ,,omavoli, koguni despotismi ja türannia süsteem", kuid 17. sajandi inimesed, kes tundsid veel ladina keelt tõlkisid neid sõnu nagu ,,täiuslik monarhia". Kunst pidi kehastama ja parandama seda, mis reaalelus
· Usk oli seotud sellega, mis ühiskonnas kõige tähtsamal kohal oli ehk toidu ja viljakusega. · Igal linnal oli oma kaitsejumalus · Sõjateoloogia: - 2500 a eKr tekkis religiooni sõjakus - Sõdu põhjendati Jumala tahtena - Usk liikus toiduaspektist eemale jõulisemale poolele-sõjale · Tundmatu päritolu rahvas - - Mesopotaamia hõimud - Kronoloogia: o Idamaise despotismi lätted(vt academia.edu) - · Valitsejat ehk kuningat hakati varajaselt samastama Jumalaga · Usund ja kultuur arenesid eri radu pidi, aga esinesid sarnasused · Meesoost taevas An; allilm Abzu; surnute riik Kur; Ki= maa; peajumal Enlil · Üks esimesi maailma loomise müüte 2350 ekr oli sumeritelt: taeva ja maa suguühe- sündisid taimed ja kõik muu. · Maailma vanim kirjapandud müüt 2500 ekr- Päikesejumala reis Abzusse(allilm)
See organisatsioon paljastatakse. Puskin saadetakse Odessasse. Hakkas kurameerima oma ülemuse naisega ja kirjavahetuses kritiseeris tsaarivõimu. Saadeti koduaresti. Tegeleb seal kirjandusega. Romantism muutub realismiks. Keskendub rahvalikele probleemidele. "Mustlased"- linnapoiss ühineb mustlaslaagriga ja tundub, et ta saavutab vabaduse. Armub, aga neiu hülgab ta teise pärast. Noormees tapab mõlemad. Suurem teos tragöödia "Boriss Godunov" Milles peitub despotismi olemus? Kuidas seletada rahva leplikkust despootidega? 16.- 17. saj Moskva. Tsaar Fjodor sureb, võimule Boriss. Fjodoril vend Dmitri, kelle surmaga seotakse Borissi. Üritab olla hea, aga rahvas ei suhtu temasse hästi. Puskin käsitlebki rahvast, lihtsameelne ja neid saab petta, teiselt poolt siiras. Ilmub välja Vale- Dmitri. Borissil on poeg Fjodor. Hülgab klassitsismi põhimõtted. Vahelduvad värss ja proosa, naljakas ja kole. Peterburis ülestõus, veresaun
Vanemad ei ole rohkem lapse jaoks autoriteetiks. Lapse kõnes ilmuvad halvad sõnad, sõimusõnad, millised tema võib kasutada täiskasvanute ja lemmikmänguasjade suhtes. Protest-mäss. Mõnedel lastel konfliktid täiskasvanutega muutuvad pidevateks, sellisel juhul räägitakse protest-mässist. Despotism. Peredes ainukese lapsega võib ilmuda despotism. Laps näitab oma võimu ümbritsevate inimeste suhtes, dikteerib oma nõudmiseid. Kui peres on ka teised lapsed, despotismi asemel tekib armukadedus. Kõik need nähtuvused räägivad sellest, et lapsel muutuvad suhted teistesse inimestesse ja iseendasse. Tema psühholoogiliselt eraldub lähedastest täiskasvanutest. Kolmanda aasta kriisi põhjused varjavad vajaduste kokkupõrgust tegutseda ise ja vajaduseid vastata täiskasvanu nõudmistele, vastuolu" tahan" ja "saan" vahel. 2. ARUTELU Varane vanus on kõige parem aeg lapse psüühiliste ja emotsionaalsete funktsioonide arenemiseks
Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. Pariisi jõudis teade tema vallandamisest alles järgmisel päeval. Kõneldi isegi tema arreteerimisest. (Tegelikult lahkus mees kohe riigist.) 13. juuli hilisõhtul kutsus noor ajakirjanik CAMILLE DESMOULINS12 [kamij demu´lä(n)] Palais-Royali hoovi välikohviku kliente vabastama Bastille’ vanglas kannatavaid “despotismi ohvreid”. Ta tegi seda väga ilukõneliselt, tema kuue äärel ilutses plaatani leht (tulevane kokard, millest sai despotismi vastu võitlemise tunnus). Varavalgel kohtas Palais-Royali hoovist väljuv rahvahulk turule suunduvaid müüjaid-ostjaid, kes liitusid “despotismi ohvrite” vabastajatega, sest kõigi meeleolu oli Neckeri vallandamise pärast tusane. Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13
2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18.saj II poolest majanduskodanlis ja haritlaskodanlus.
toimimiseks hiigelsuurt ametnikkonda. 4) Neljandaks, Keskvõimu autoriteedi tugevdamiseks oli vaja midagi ette võtta, kuna Vara- keisririigi ajal tekinud valitsus süsteem ei saanud enam ohjeldada riigi hiigelalasid. Kasvanud üles Nikomeedias, Diocletianus oli tugevalt mõjutatud hellenismi poolt ning eriti tugevat toimet avaldas talle Kreeka ja Aasia segunemisel tekkinud valitsusstiil, mis väga sarnanes Aasia despotismi süsteemiga, kus ainuvalitseja ja religioon on tihedasti läbipõimunud ning ühiskonnas valitseb ettearvamatus (ükspäev oled ori, järgmisel kuninga nõunik ning ülejärgmisel oled juba peast ilma jäänud). Sellele tulemusena lisandub valitsejate jumaldamine millest tulevneb suur distants despoti ja rahva vahel, mida rõhutab Valitseja ja õukonna hiilgav ja toretsev elustiil ning range tseremoniaalreeglistik
riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 37. Üksmeelekultuur, etatism ja ökonomism (Siedentop) Üksmeelekultuur vs etatism Siedentop: USA-d iseloomustab 'üksmeelekultuur' (culture of consent) üksmeelekultuur vs etatism: üksmeelekultuur usk võimalusse mõjutada poliitikat, muuta seadusi etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokaatia Etatism kalduvus despotismi suunas, keskvõimu 'kaugus' kodanikest, 'valgustatud' bürokraatia Euroopat iseloomustab kalduvus etatismile ning üksmeelekultuuri nõrkus. Euroopat iseloomustab detsentraliseeritus - subsidiaarsus olulisel kohal, mitmetasandiline valitsus, kodanikud on esindatud läbi eur. parlamendi, rahvusparlamendi. etatistlikku riiki iseloomustab: · seadused on ekspertide pärusmaa
Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku… Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond. Seda ning selles valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam füüsiline ja bioloogiline julgeolek. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus, kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule. Ühiskond kihistus. Kujunes välja arhailine (vanaaegne) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks. Kuid need polnud veel õiguse tekkeallikad, vaid õiguse tunnetusallikad. Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega. Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja
Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22), Varenka (21), Tatjana (18) ja Aleksandra (17); miss Chamberlain, noor inglannast guverness ja parun Renne (36), mundris ratsaväeohvitser. Teenijad (pärisorjad), eelkõige ülemteener Semjon, teenendavad laudkonda vastavalt vajadusele. Ingliskeelset dialoogi kõneldakse vene aktsendiga, v.a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise
vahel toimus lähedane suhe. See suurkaupmehe naine on jõudnud ka Hölderlini luulesse. Tema kunstist ainult paar lähedast sõpra pidasid lugu. Thüringeni hümnid - Hölderini varasema perioodi luule, Schilleri mõju siin olemas, Schilleri värsside järgi ehitas ka oma värsse üles. Hölderlin on algusest peale tema ise, originaalne luuletaja.Thüringeni hümnid on Pr revolutsioonist kantud. Need on hümnid e oodid täiusele, protesteeritakse vägivalla vastu, despotismi vastu - võitlus türanniaga (antiiki tagasi minev teema, kuigi antiikajal ei olnud türannid alati halvad riigijuhid), feodaalse ilmakorra vastu, jagab nende inimeste vabadusekontseptsiooni, kes seda avaralt vaatavad - vabadus on abstraktne, vabadus suure tähega, seda ei defineerita. Objektiivse maailma seaduste, eriti sisemiste seaduste järgi elamine - viitab romantikute tajumisele loomulikust eetikast. Romantikud nägid sisemist eetikat kaasasündinud nähtusena. Ainuke võim
Saksamaal ei ole nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi. Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werner ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine peegeldab juba vastuolusid, mis on teisteski riikides, rahulolematus vanade treditsioonide ja korraldusega, vabaduse piiramisega (vabadus, vendlus, võrdsus levis ka Saksamaale). Ülesastumisi despotismi vastu, rahvalikkuse poolt, rahvuspoeesia eest (saksa poeesia arendamise allikas), antiigist võetud meetrumite vastu. Klassitsistliku esteetika kritiseerimine. Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr,
06.1789). 19.06.1789 vaimulik seisus ühineb rahvuskoguga. 20.06.1789 pallimängusaalis vandeandmine: ,,Mitte enne laiali minna kui põhiseadus on välja töötatud". Toimub kolm erinevat revolutsiooni: 1) Eliidi revolutsioon Versailles's (valgustuse mõju), nende eesmärk oli kehtestada põhiseaduslik monarhia. 2) Proletariaadi revolutsioon linnades (põhjuseks ikaldusaasta ja toidunappus). Rüüstamised Pariisis algasid 12.07.1789. Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.07.1789 (Prantsusmaa rahvuspüha). 36 3) Talupoegade revolutsioon maal (põhjuseks toimetulekuraskused). Rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni. 37 (19.12.07) 19.saj uued suured ideoloogiad neli suuremat: liberalism, natsionalism, konservatism,
Mis toimub Prantsusmaal? · Toimub kolm erinevat revolutsiooni: 1. Eliidi revolutsioon Versailles´s (valgustuse mõju) 2. Proletariaadi revolutsioon linnades ... Suve 1788 saak oli kehv: toidunappus ja näljarahutused ... Rüüstamine Pariisis algab 12.juulil 1789 3. Talupoegade revolutsioon maal feodaal korra riismete vastu Tulemus: rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni. Revolutsiooni levimine · Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.Juulil 1789: ...Müütiline tähendus, kuigi sees vaid 7 vangi ... Prantsusmaa rahvuspüha alates 1800 ... Rahva võit absolutismi üle ... Vägivald algab ja esimesed emigrandid ... Lihtrahva rahutused levivad maale ja teistesse linnadesse: losside röövimine ja põletamine Nii algas Suur Prantsusmaa Revolutsioon. Prantsuse Revolutsioon historiograafias · Miks revolutsioon algas 1789 ?
nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi (kodanlus on hammaste vahel romantikutel). Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werther ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine peegeldab juba vastuolusid, mis on teisteski riikides, rahulolematus vanade treditsioonide ja korraldusega, vabaduse piiramisega (vabadus, vendlus, võrdsus levis ka Saksamaale). Ülesastumisi despotismi vastu, rahvalikkuse poolt, rahvuspoeesia eest (saksa poeesia arendamise allikas), antiigist võetud meetrumite vastu. Klassitsistliku esteetika kritiseerimine. Kunstivormide mitmekesisuse nõue, võib kasutada erinevate ajastute kunstivorme (nt keskaja luule). tuleb võtta omaks kõik, mida erinevatel ajajärkudel on loodud (hiljem Schlegeli teooriad). Rõhutatakse rahvuskirjanduse tähtsust. Eeskujuks mitte enam Milton, vaid Shakespeare. Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis
olnud edu. Kurjus. Kui inimene on kurjuse teel võimule tulnud, siis seda ei saa nimetada vooruseks (ptk 8), ei ole vooruslik tappa oma kaaskodanikke, petta inimesi, olla ilma vagaduse, religiooni ja usuta, nii võib saada võimule, kuid nii ei saavutata au. Kurjust võib rakendada ka hästi või halvasti, kui ühe korraga ja kahanevas suunas, siis on hästi, kuid kui kurjust kasutatakse alguses vähe ja siis selle hulk hakkab kuhjuma, siis on see halb. Despotismi ja julmust võib rakendada vaid revolutsiooni puhul ehk kahel juhul: riigi rajamisel või laostunud riigi ümber kujundamisel. Kuid riik saab püsima jääda vaid siis, kui ka inimestel on mingi osa valitsemises ja valitseja käitub vastavalt seadustele ning ei eira oma alamate õigusi varale ja elule. Julmus ja ka ebamoraalsed võtted on vaid poliitiline ravim, mida on vaja laostunud ühiskonnas ja riigis, kuid see on mürk, mida ei tohi üle süstida... Valitsemine oleks väga lihtne
teel. Kurjus Kui inimene on kurjuse teel võimule tulnud, siis seda ei saa nimetada vooruseks (ptk 8), ei ole vooruslik tappa oma kaaskodanikke, petta inimesi, olla ilma vagaduse, religiooni ja usuta, nii võib saada võimule, kuid nii ei saavutata au. Kurjust võib rakendada ka hästi või halvasti, kui ühe korraga ja kahanevas suunas, siis on hästi, kuid kui kurjust kasutatakse alguses vähe ja siis selle hulk hakkab kuhjuma, siis on see halb. Despotismi ja julmust võib rakendada vaid revolutsiooni puhul ehk kahel juhul: riigi rajamisel või laostunud riigi ümber kujundamisel. Kuid riik saab püsima jääda vaid siis, kui ka inimestel on mingi osa valitsemises ja valitseja käitub vastavalt seadustele ning ei eira oma alamate õigusi varale ja elule. Julmus ja ka ebamoraalsed võtted on vaid poliitiline ravim, mida on vaja laostunud ühiskonnas ja riigis, kuid see on mürk, mida ei tohi üle süstida... Valitsemine oleks väga lihtne
Ja siis õpetaja palvetas. See oli hea, suuremeelne palve ja väga üksikasjaline; selles paluti kiriku eest ja kiriku väikeste laste eest, linnakese teiste kirikute eest; linnakese enda eest; krahvkonna eest; osariigi eest; osariigi ametnike eest; Ühendriikide eest; Ühendriikide kirikute eest; kongressi eest; presidendi eest; valitsusametnike 38 eest; vaeste meremeeste eest, keda vintsutas tormine meri; miljonite rõhutute eest, kes ägasid Euroopa monarhiate ja idamaa despotismi kanna all; nende eest, kel on valgust ja häid sõnumeid, kuid kel pole siiski silmi nägemiseks ega kõrvu kuulmiseks; paganate eest kaugeil meresaartel; ja lõpuks paluti, et see, mida õpetaja kavatses öelda, leiaks kuulmist ning poolehoidu ja langeks seemnena viljakandvale maale ning annaks õigel ajal tänuliku, hea lõikuse. Aamen. Järgnes riiete kahin, seisev kogudus võttis istet. Poiss, kelle elukäigust see raamat jutustab, ei tundnud rõõmu palvest; ta ainult talus seda --
annaabi.ee 
