Karmen Tamm 155144TABB24 Ärieetika juhtumi analüüs Antud analüüs käsitleb saates ,,Kaua võib" esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus. Taustainformatsioon Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu peremees Aivo, et õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema minemas plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli leegi veel ära hoidnud vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti Energiasse ning palus neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et sisse ning välja lülitamine läheb kasutajale maksma kokku 500 eurot, kuna ka antud ohuolukord jäi ka Eesti Energia vastutusalast välja, siis ilma rahata ei saa nad elektrit majast välja lülitada ning seega ka talu süttimist ära hoida. Sel...
organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. · Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: · Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia.
EETILINE ABSOLUTISM (DEONTOLOOGILISED EETIKATEOORIAD) ,,Deon" peaks Lähtub põhimõttest, et hüvesid ei saa alati kalkuleerida tulemuse järgi. Hea ja halb on midagi väljastpoolt antut. Küsib: mis on inimkonna kõrgeim siht? Ütleb, et inimeseks olemine on nagu mingil moel antud ja kingitud meile. Kristlik eetika inimese elu on kingitus loojalt e. Jumalalt. Kõrgeim siht: 1) armastada Jumalat kogu olemusega 2) armastada teist inimest nagu iseennast Ütleb, et mitte inimene ise pole eesmärk, vaid taotleda tuleb midagi inimesest üleval olevat. Mis on tõde? Kuidas ja mille abil tõde tunnetada? Esimene seletus tõetunnetamiseks on ühismoraal arusaam, et inimkonnal on olemas ühismälu ja sellest tulenevad tavad ja kombed ulatuvad väga kaugele. Läbi ajaloo on alles jäänud see, mis on vajalik ja õige. Teine tunnetusvahend on südametunnistus. Piiskop Joseph Buttler: ,,Inimesed on kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis...
politseijuhid jätsid karistamata viis süüdlast, kui neile tehti ettepanek, et ära hoida skandaal ja info lekkimine meediasse. Siiski valiti halvim viis ja ei karistatud mitte kedagi, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja asi pandi lukku. Utilitarismi viitab probleem, et tegu toob politseile kaasa suuri kahjusid. Tavaliselt võrdsustatakse see individuaalse huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. Näiteks kaotades inimeste usalduse politseisse. DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Politseil on kohustus meie riigis kaitsta avalikku korda ja inimesi, mitte õigustada oma rikkumisi. 6. JÄRELDUSED Milline on eetiline valik? Eetiline valik oleks olnud skandaal ära hoida karistades viit süüdlast, teavitada ohvreid koheselt, informeerida avalikkust ning mitte asja varjata. Sellega oleks saanud vältida probleemi. Täna sellele juhtumile sai politsei usaldusväärsus tõsise hoobi. Edaspidiseks, et
loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg
10. Teada erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli-deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei
väheneks. *) Ta ütles, et hea on see, mis toob võimalikult suurt heaolu, võimalikult suurele hulgale inimestele. -) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873). *) Ta leidis, et naudingut ei saa nii mõõta, jagades naudingud madalateks ja kõrgeteks. *) Ta lisas ka, et oluline on naudingu kvaliteet, mitte kvantiteet. -) Utilitarismi põhiselt toimub poliitika ja majandus. Absolutistlik ehk deontoloogilised teooriad * See ütleb, et hea ja kuri on juba meis olemas ning ei sõltu meist. * Kõik religioossed eetikad on absolutistlikud. * Näited, mis on enamikus kohtades sama: -) Insest keelatud; -) Teiste elu on püha; -) Eraomandi puutumatus. * Ühismoraali teooria inimkond on säilitanud kõlbelise teona selle, mis on ajas läbi proovitud ja mis on ajas püsima jäänud. Puudavad kindlad ühised otsused, mille järgi peaks otsuseid langetama
hüvitise maksmisest keelduma, sest lõppkokkuvõttes ei olnud nende süü, et korteriomanike majahaldaja lumekoristuseks töömehi õigeaegselt ei palganud. Avar egoistlik kaalutlus- siinkohal peaks kindlustusfirma kaaluma pikaajalist ja lühiajalist kasu ning kahju. Peaks mõtlema sellele, kui kalliks läheks kliendi kaotus või kui palju võiks hüvitise tasumisega kliente juurde võita, st kas hüvitise äramaksmine tasub end ära. Deontoloogilised õigused ja kohustused. Õiguste teooria iidseks variatsiooniks on kuldne reedel käitu teistega nii, nagu tahaksid, et nad käituks sinuga. Samuti rikuti selles loos korteriomanike õigust turvalususele ning õigust teada, sest nad olid kindlad, et kindlustusfirma hüvitab selle kahju ja sellega mingit probleemi ei teki, kuid läks vastupidi- firma ei pidanud vajalikuks probleemi pikemalt süveneda ega seda kuidagi lahendada.
tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli- deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub
peetakse kas tõesteks või vääraiks. 2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud; - lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid. 3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud. - rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist (ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid.
* Alturism egoismi vastand, teiste hüvanguks elamine. Eetika valdkonnad. * Tegu õige või väär, kohustuslik või vabatahtlik. * Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest.
huviga, kuid sama hästi võib olla tegemist organisatsiooni huvidega. See ei tähenda, et tehtud otsus oleks tingimata teistele kahjulik (eetilise egoismi teooria), kuid teiste kasu otsustajat ei huvita. Utilitarism-Rajajaks oli Jeremy Bentham, kes oli inglise jurist ja filosoof. Eetiline otsus on see, mis suurendab mõnu (kasu, lõbu, õnne) või vähendab valu (kurjust, õnnetust). Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Deontoloogilised printsiibid Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel ja põhjuslikel seostel. Käsitleb inimese õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia.
...........................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1.4 Eetika ja vabadus...................................................................................................7 2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA...........................................................................8 2.1 Eetika ja majanduse seosed...................................................................................8 2.2 Eetika mõju äritegevusele.......................
Meil on vaja enese kohta uut informatsiooni. Hea on ausus iseenda vastu. Eksistents on juhuslik või isegi mõttetu, aga tänu oma kehadele peame me elu pasamerest välja ulpima. Tõeline moraal peab olema spontaannne- tuleb teha head, mitte olla heategija. Deontoloogilised Immanuel deon- ,,peaks" eetikateooriad Kant (1724- Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse? Ainult (eetiline absolutism) 1804), õnnelikkus või midagi veel? Joseph Inimeseks olemine on meile kingitud. Inimese Butler, kõrgeim siht on: Platon, 1. armastada Jumalat kogu olemusega. Sokrates, 2. armastada teist inimest kui iseennast
Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist kinni pidada? Vastus: Me peame reeglit järgima alati sõltumata tagajärgedest Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavas üksnes inimese tundeid? Vastus: Emotivism
Vooruseeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse. Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist. Tagajärg halb vbl, tuleb uurida, mis motiiviks oli. Teleololoogilised eetikad tagajärg määrab ära selle, mis on hea. Nt. egoism suurendab enda heaolu, seega hea. Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest
me ei tohiks teisi ebaõiglaselt kahjustada. Me peaksime säilitama varade jätkamise. 19. Millisel seisukohal on kontraktualistid loomade kohtlemise osas? Utilitaristid? Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21. Nimeta utilitarismi esindav autor loomaeetikas? Loomaõiguslust esindav autor? Singer - loomaeetika; Norton – loomaõiglus. 22. Millised on Peter Singeri põhiideed loomade kohtlemisel? Aluseks utilitarism, kitsamalt eelistusutilitarism. Kõigi tundlike organismide huve tuleb võrdselt arvesse võtta.
Nüüdisaja teooriad Jaotatakse kolmel viisil: - subjektivistlikud ja objektivistlikud (isiklik arvamus ja ebaisiklik, erapooletu arvamus) - naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud (emotivism - teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Professionaalne eetika kohandav eetikaprintsiipe ja - norme mingi elukutse tarvis, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa.
Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste. Teleoloogiline teooria (naturalistlik) - standard moraalselt õige käitumise jaoks [ei ole ise moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus: teo-deontoloogilised (moraalsuse standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada); reegli-deontoloogilised teooriad (saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus] Kanti eetika - moraalireeglite põhjendamine. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta. Moraali aluseks ei tohi olla moraaliväline väärtus (nt õnn v hea elu). Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Elu on empiiriline
preservatiivid. Lisaks pakub Nuvaring teatud mõttes heaolu, sest seda on mugav ja lihtne kasutada. Näiteks, pillide miinuseks on see, et nad peavad olema koguaeg kaasas ja tuleks meeles pidada kellaaega kuna neid võtta. 11 Preservatiivide puhul võib inimene tunda piinlikust nende ostmisel jne. Alternatiiviks on kasutada Nuvaringi. Deontoloogilised printsiibid: Kanti kategooriline imperativism. Kui MSD tegevust vaadelda Kanti kategoorilise imperativismi vaatevinklist, kus põhiseisukohaks on toimida alati selliste maksiimide alusel, mille kohta sa tahad, et need muutuksid seaduseks või standardiks, siis paraku peab tõdema, et kindlasti ei sooviks MSD, et sellist laadi ürituste korraldamine ja meelelahutusliku sisu pakkumine muutuks
eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Teleoloogilised teooriad Deontoloogilised teooriad Standard moraalselt õige Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise käitumise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes on moraalselt õige, kui toodab endis) võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi Egoism: Moraalsuse Teo-deontoloog
Surmanuhtlus on halb, sest.... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria
Kui inimene usub objektiivsetesse tõdedesse, mitte subjektiivsetesse, on ta ülbe. Inimene peab olema spontaanne, mitte selline, et ütlen endale, et nüüd olen hea ja teen head. Õige on olla kogu aeg heategija ja tega spontaanselt häid otsuseid. Inimene valib ise oma maailma ja moraali, milles ta elab. Ta on oma tegude summa ning pidevas muutumises. Inimene muutub, teod muutuvad ja seega ka lõppsumma muutub. Deontoloogilised eetikad Deontoloogiline eetika on ,,peaks"-eetika. Nende motiiviks on ,,peaks midagi kuidagi tegema". ,,peaks" eetika. See teooria ütleb, et hea ja kuri asuvad mõlemad inimesest väljaspool. Hea ja kuri pole inimeste välja mõeldud, vaid need on neile antud. ,,Deon" tähendab ,,vaja", ,,peaks". Inimene ei saa määratleda ennast vaid eesmärgi kaudu, näiteks et eesmärk pole vaid õnn. Need on kogemused ja inimene on midagi palju enamat kui kogemuste kogum. Kuidas inimene avastab
teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine
..(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi...
2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8
annaabi.ee 
