Seda korratakse mõned korrad ning alles siis lisatakse voolutuslahust terve kolonni täitumiseni. Voolutuslahust peab esialgu lisama väikeste koguste kaupa, et kogu uuritav proov ühtlaselt geeli sisse läheks. Voolutuslahust tuleb lisada pidevalt, et kolonn kuivaks ei jääks. Kõigepealt kogutakse eluaat väiksesse keeduklaasi. Ühendatud fraktsiooni maht on 23 ml. Eluaadi kogumist 2 ml fraktsioonide kaupa alustatakse veidi enne dekstraansinise väljumist. Seejärel kogutakse eluaati 2 ml fraktsioonide kaupa eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse kuni pärast viimase, kollase aine väljumist on eluaat värvusetuks muutunud. Kokku kogusin eluaati 37-sse katseklaasi. Arvutuste järgi oleks pidanud kasutama (75,58-23)/2 = 27 katseklaasi. 27 katseklaasi kogusin aga kõige intensiivsema kollase värvusega ainet. Ei oska öelda, millest võis selline mahtude vahe tekkida.
· Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vx max : Vg= K*Vt , Vmax =Vt-Vg Vg = 0,1 *83,21 =8,321 Vmax=83,21 -8,321 =74,89. · Arvutuslik fraktsioonide üldarv: n= Vmax/2 n=74,89/2 = 37,4 Siis fraktsiooni kogumisekd on vajalik umbes 37 katseklaasi!!! Mõõtmistulemuste tabel. Saannud andmete järgi koostame kromatogrammi 0 proov on eluaat mida me kogusime 100 ml mõõduklaasi. Selgitus kromatogrammi kohta. · Enne dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga eluaadi väljumist on väljunud umbes 20 ml eluaadi. · Elueeritud segus oli: 1) Dekstraansinine. Absorbeerib lainepikkusel 670 nm(sinie joon kromatogramil). Temal on sinine värvus ja ta väljub kolonnist esimesena, sest dekstraansinine on kõrgmolekulaarne(suured molekulid), mille tulemusena molekulid ei mahu geeligranulite pooridesse ja liikuvad kiiresti nende vahel. Kromatogrammi järgi me näeme,et
minutiga). Proovi sisestamine ja kolonni voolutamine: · Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 0,5 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. · Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 22,5 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin
Oma vihikusse olin ma praktikumi ajal nii kirjutanud. Fr 15 ja 16 paistsid olevat värvusetud ning ma ei hakanud neid mõõtma. Mõõtmisi min tehes ma ei mõelnud, milline võiks mu kromatogramm välja näha. Pidasin tähtsaks, et saan kätte Vx , Vx, Vxmax. Vx Vxmin=Vv=24 ml. Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga Vxmax fraktsiooni väljumiseni. Vxmin Dekstraansinise elueerumismaht on võrdne kolonni vaba mahuga, kuna tema molekulmass on 200 kDa ning ta ei mahu geeli pooridesse ja liigub pooridevahelisel alal, kuivõrd antud geeli lahutuspiirkond on .... 3000-80000 Da. Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse
4 0.3 0.2 0.1 0 Eluaadi maht (V,ml) Graafik 1. Kromatogramm Järeldus Kromatogrammi pealt on näha kolm tippu, mis seletab ainete kolonnist väljumise järjekorda. Esimesena väljus kõige suurema molekulmassiga aine – dekstraansinine, seejärel müoglobiin ning siis väikseima molekulmassiga aine – DNP-aspartaat. Dekstraansinise molekulid ei mahtunud kolonni täitva geeli pooridesse. Müoglobiini molekulid difuneerusid geeli pooridesse rohkem ning DNP-aspartaadi molekulid difundeerusid geeli pooridesse täielikult. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni – Vxmin = Vv = 31ml Eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 39 ml Eluaadi maht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni –
PUNDUMISTEGUR (k) TÄIDISE KÕRGUS (L) JA KOLONNI L = 17,8 SISEDIAMEETER (d) d = 2,7 ARVUTATUD TÄIDISE KOGUMAHT (Vt) Vt = 101,9 cm3 ARVUTATUD MAKSIMAALNE Vxmax = 91,7 cm3 ELUEERIMISMAHT (Vxmax) ARVUTUSLIK FRAKTSIOONIDE n = 45,85 ÜLDARV (n) Katse tulemuste põhjal saadud kromatogramm: 1. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin = 29,5 ml 2. Eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 41,5 ml 3. Eluaadi maht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax = 77,5 ml Arvutan liikuvusteguri Rf väärtuse segus sisaldunud valgu jaoks, kusjuures pean silmas, et
imbuda. Seda korrati seni, kuni oldi veendunud, et kogu uuritav proov on kolonni sisenenud. Siis kanti geeli pinnale suurem kogus voolutuslahust. Ja lisati seda pidevalt vastavalt vajadusele Kui esimene värviline riba (dekstraansinine) lähenes kolvi põhjale, siis eemaldati kolb ja alustati eluaadi kogumist 2 ml mahuga fraktsioonidena. Ühendatud fraktsioonis olev eluaat on osa dekstraansinise elueerimismahust, seega tuli see ära mõõta. Elueerimine lõpeteti kui väljus viimane värviline komponent ja eluaat muutus värvituks. Fraktsioone analüüsiti spektromeetritel neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel, milles järeldub lahuse optiline tihedus. Täiesti värvusetute fraktsioonide optilise tiheduse väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone polnud vaja mõõta. Tulemused esitati kromatogrammina. TULEMUSED JA NENDE INTERPRETATSIOON
· Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin automaatpipetti. Võtsin 0,5 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. · Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. ( hakkasin koguma fraktsiooni, kui sinine värv oli alt kuskil 3-4 cm kaugusel) Mõõtsin selle, kuna see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 20 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin
493 36 2 0.259 Kromatogramm 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 C.Kromatogrammil näitan: Kõigepealt märkisin tabelisse värvidega, mis lainepikkustel neid mõõdetud sai. Sinised-670 nm, prune-410nm ja kollaseid- 360nm. Esimese kolonnist väljuva aine (esimene kõver kromatogrammil) , dekstraansinise, väljumismaht on minimaalne elueerimismaht Vv=Vx;min. See võrdub kolonni vaba mahuga ehk graanulitevahelise mahuga. Ta väljus esimesena, sest tema molekulid on liiga suured ning ei mahu geeli pooridesse, tema molekulmass on suurim. Eluaadimaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooga fraktsiooni väljumiseni on Vx;min=Vv=26ml(ühendatud fraktsioon)+6ml=32ml. Järgmisena väljus kolonnist müoglobiin (teine kõver kromatogrammil) Eluaadi maht kuni valgu
35 104 0,480 36 106 0,384 37 108 0,223 38 110 0,185 1 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 20 40 60 80 100 120 Vxmin on eluaadi maht, kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Vx on eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian müoglobiinile liikuvusteguri Rf . Täpsuse mõttes võtan andmed tabelist. V x - v xmin R f = max V x - V xmin 50 - 40 Rf = 96 - 40 =0,178 JÄRELDUS.
31 92 0,375 360 32 94 0,465 33 96 0,513 34 98 0,485 35 100 0,403 36 102 0,293 37 104 0,195 38 106 0,116 39 108 0,066 40 110 0,040 Vxmin on eluaadi maht, kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Vx on eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian müoglobiinile liikuvusteguri Rf . Täpsuse mõttes võtan andmed tabelist. V x - v xmin Rf = V xmax - V xmin 52 - 42 Rf = 96 - 42 =0,185 JÄRELDUS.
245 23 65.5 0.293 24 67.5 0.298 25 69.5 0.225 26 71.5 0.136 27 73.5 0.083 28 75.5 0.047 29 77.5 0.026 9. Koostan kromatogramm Sinine graafiku osa kajastab dekstraansinise kontsentratsiooni muutumist, kollane müoglobiini kontsentratsiooni muutumist ja punane DNP-aspartaadi kontsentratsiooni muutumist. Roheline osa graafikust on need proovid, milles uuritavaid aineid ei olnud. Dekstraansinine vüljuv kõige esimesena, kuna see on polüsahhariid ja selle molekulmass on , teisena väljub müoglobiin (molekulmass 16800), kolmandana DNP-aspartaat (molekulmass ~300). 10. Arvutan müoglobiini väärtust: Järeldus
25 71,5 0,575 26 73,5 1,028 27 75,5 1,424 28 77,5 1,536 29 79,5 1,317 30 81,5 0,917 31 83,5 0,542 32 85,5 0,275 33 87,5 0,147 Kromatogramm Vxmin Vx Vxmax Vxmin on eluaadi maht, kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Vx on eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian liikuvusteguri Rf . V x - v xmin R f = max V x - V xmin 45,5 - 27,5 Rf = = 0,36 77,5 - 27,5 Järeldus: Töö õnnestus enam vähem normaalselt. Käesolevas lahuses olevad
· Teades, et komponentideks olid: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml, Mr = 2 · 106 2. Müoglobiinist 6mg/ml, Mr = 1,7 · 104 3. DNP aspartaadist 0,3mg/ml Kuna sinine desktraansinine voolas läbi kolonni kõige kiiremini võib järeldada, et tema molekulmass on suurim. Kahjuks ma DNP aspartaadi molekulmassi ei tea, mistõttu on keeruline oletada, kumb väljus kolonnist enne, kes müoglobiin või DNP aspartaat. · Eluaadi maht dekstraansinise kõrgema kontsentratsiooni hetkel Vxmin = Vv = 31,5ml · Kuna ma OPN aspartaadi molekulmassi ei tea siis oletan, et ONP aspartaadi molekulmass on väiksem. Vx = 26ml · Kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima konsentratsiooniga fraksioon Vx1max = 57,5ml · Vx1max = 57,5ml Vxmax = 65,357 tõenäoliselt on see viga tekkinud, kas kolonni mõõtmisel või fraktsiooni ei ole täpselt kogutud
Miks komponendid väljusid just niisuguses järjekorras? Kõige enne väljub kõige suurema molekulmassiga aine, kõige hiljem aga kõige väiksema molekulmassiga aine. Ained väljusid sellised järjekorras: sinine (dekstraansinine), pruun (müoglobiin), kollane (DNP- aspartaat). Sellest saab järeldada, et kõige suurem molekulmass on dekstraansinisel, kõige väiksem DNP-aspartaadil ning müoglobiini molekulmass jääb nende ainete vahele. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx min = Vv = 17,5 ml Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 23,5 ml Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx max = 46,5 ml Võrdlen viimasena väljunud komponendi elueerimismahtu arvutusliku Vx max väärtusega. Kui töö on korrektselt läbi viidud, peaksid need kokku langema. Vx max = 46,5 ml
mg/ml Ettevatlikult avasin kolonni väljavooluava, voolukiirus oli juba reguleeritud 1 ml/min Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Kolvis oli 14,5 ml. Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. Kokku oli 35 katseklaasid. Kui sininse, pruuni ja kollase värvusega fraktsioonid olid kogutud, mõõtsin ära nende
Kuna see väljus esimesena, siis on ka tegu kõige suurema molekulmassiga ainega. Teisena väljus müoglobiin, mille kontsentratsioon on juba ligikaudu 10 korda suurem. See väljus kolonnist teisena, mis tähendab, et selle molekulmass on väiksem dekstraansinisest, aga suurem DNP-aspartaadist. Viimasena väljus DNP-aspartaat, mille kontsentratsioon on enam-vähem sarnane müoglobiinile. Viimasena väljununa on selle aine molekulmass kõige väiksem. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsioonini (kaasa arvatud on) Vxmin = Vv = 24,65 ml Eluaadi maht kuni valgu kõige kõrgema kontsentratsiooniga (kaasa arvatud) väljumiseni Vx=44,65 ml Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud kõrgeima kontsentratsiooniga (kaasa arvatud) fraktsiooni väljumiseni Vxmax= 70,65 ml Arvutuslik Vxmax ei erine väga oluliselt tegelikust mahust. Vahe võis sisse tulla ebatäpsest kolonni mõõtmisest, mis mõjutab arvutusi.
· Täidise material ja mark: Destraan Sephadex G-75 · Täidist iseloomustuv pundumistegur k : k=0,1 · Täidise kõrgus ja kolonni sisediameeter: L=32,5cm. d=1,9cm. · Täidise kogumaht Vt : Vt=92,1cm3. · Maksimaalne elueerimismaht Vxmax: Vxmax=82,89 · Fraktsioonide arv: n=42 B.Kromatogramm: C. Kromatogrammil näidatakse: Komponentid väljusid sellises järjekorras, sellepärast et Dekstraansinise molekulmass on kõige suurem, Müoglobiini molekularmass on suurem kui DNP-aspartaati molekulmass, aga väiksem kui Dekstraansinine. Kõige kiiremini väljuneb kõige suurema molekulmassiga aine. Kõige rohkem segus oli müoglobiini sisaldus, see on nähtav kromatogrammil. Dekstraansinine oli kõige väiksema sisaldusega aine segus. Vxmin= 24 ml=Vv Vx=46 ml Vxmax=78 ml D. DNP-aspartaati elueerimis maht (78 ml) erineb arvutusliku V xmax väärtusega (82,89 ml) umbes 4,89 ml järgi. E.
Proovi sisestamine Uuritava segu kolonni sisestamiseks kasutasin 1 ml pipetti. Võtsin 1 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 50 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Kolvis olevat üldist fraktsiooni oli 12,5 ml. Lisasin puhverlahust mööda kolonni külge , seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2 ml peale. Nii tegin kuni kolonnis polnud enam lahutatavaid aineid. Kokku oli 21 katseklaasid.
Dekstraansinine (: A = 0,400; eluaadi maht V = 25,5 ml Müoglobiin (: A = 3,0; eluaadi maht V = 33,5 ml DNP-aspartaat (: A = 1,364; eluaadi maht V = 65,5 ml Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, mis tõestab, et sellel on kõige suurem molekulmass. Tänu sellele ei difundeerunud ta geeli pooridesse, vaid väljus kolonnist graanulite vahelt minimaalse elueerimismahuga, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vxmin = 25,5 ml. Järgmisena väljus kolonnist müoglobiin, mis on molekulmassi suuruselt teine pärast dekstraansinist. Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vx = 33,5 ml. Viimasena väljus kolonnist DNP-aspartaat, mis näitab seda, et selle aine molekulmass on kõige väiksem, st küllalt väike, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse
kolonnist esimesena. Tema elueerumismaht on minimaalne. Kolmandana elueerus DNP- aspartaat, mille molekulid olid lahuses väikseimad ning difundeerusid täielikult geeli pooridesse. Seetõttu on DNP-Aspartaat maksimaalse elueerimismahuga. Müoglobiin väljus kohe pärast dekstraansinist, st tema molekulmass on dektraansinisest veidi väiksem. Müogobiini ja DNP-aspartaadi väljumise vahe oli suurem, st DNP-aspartaadi molekulid on oluliselt väiksemad müoglobiini omadest. eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx1= Vxmin= 33 +22= 37 ml eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx2= 33 + 2 8= 49 ml eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx3= Vxmax= 33 + 2 29= 91 ml Arvutatud Vxmax= 91,8 cm3 Mõõdetud Vxmax= 91 cm3 Müoglobiini liikuvusteguri Rf väärtus, kasutades arvutuslikku Vxmax väärtust Rf= (Vx-Vxmin)/(Vxmax-Vxmin)= (49-37)/(91,8-37)0,22
Aine 2 - aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (türosiin Tyr, fenüülalaniin Phe, trüptofaan Trp) Aine 3 DNP - aspartaat C. aine 1 = Vxmin = 24,75 ml aine 2 = Vx = 28,75 ml aine 3 = Vxmax = 66,75 ml. Kõige esimesena väljus dekstraansinine, mille molekulid ei mahtunud geelipooridesse ning seetõttu oli minimaalse elueerimismahuga. Järgmisena väljus aromaatne valk ning viimasena, geeli pooridesse mahuvana, maksimaalse elueerimismahuga DNP - aspartaat. · Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsioonini (V xmin = Vv) oli 24,75 ml · Eluaadi maht valgu kõrgeima kontsentratsiooni fraktsiooni väljumiseni oli 28,75 ml. · Eluaadi maht viimasena väljunud komponendil oli 66,75 ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrdlus arvutusliku V xmax väärtusega. Arvutuslik Vxmax = 67,86 ml Katset läbiviides sain viimasena väljunud komponendi elueerumismahuks 66,75 ml. Minu saadud tulemus erineb arvutuslikust 1,11 ml võrra. Suhteline viga seejuures on
Kolonni sisediameeter: 2,2 cm Täidise kogumaht : 124, 26 Maksimaalne elueerimismaht : 111,834 Fraktsioonide üldarv: 55,917 56 Uuritav lahus oli D. Kromatogramm. Kõige esimesena väljus kolonnist dekstraansinine , selle osakesed olid väga suured ja ei mahtunud geeli pooridesse. Dektraansinine on nendest kolmest ainest kõige väiksema molekulmassiga. Dekstraansinise kontsentratsioon uuritavas lahuses oli kõige väiksem. Teisena väljus kolonnist müoglobiin , mille osakesed difundeerusid geeli pooridesse osaliselt. Müoglobiini kontsentratsioon uuritavas lahuses oli kõige suurem. Viimasena väljus kolonnist DNP-aspartaat , sest tema osakesed difundeerusid täielikult geeli pooridesse, mistõttu tema osakesed liikusid kolonnis kõige aeglasemalt. DNP-aspartaat on nendest kolmest ainest kõige suurema
Tabel . Katseandmete tabel Joonis . Kromatogramm Kolonnist väljus esimesena dekstraansinine, mis tähendab, et see on kõige suurema molekulmassiga aine. See oli sinise värvusega. Teisena väljus pruunika värvusega müoglobiin (keskmise molekulmassiga aine) ja viimasena väljus DNP-aspartaat, mis oli kollane. See, et ta viimasena väljus näitab seda, et ta on nendest kõige väiksema molekulmassiga aine. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni on esimesele ,,kõrgeimale tipule" vastav elueerimismaht kromatogrammil ja see on: Vxmin=30 mL Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vx= 44 mL Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi (DNP-aspartaat) kõrgeima kontsentratsiooniga fratsiooni väljumiseni: Vxmax=86 mL Liikuvustegur: , kusjuures kasutama peab kolonni arvutuslikku Vxmaxväärtust. Järeldus
C. Kromatogrammi info: Ainetest kõige esimesena väljus dekstraansinine, sest tema molekulmass on kõige suurem (2 000 000 daltonit), ainetest järgmisena väljus Müoglobiin kuna tema molekulmass on suuruselt järgmine ( 16 800 daltonit) ja ainetest viimasena väljus DNP aspartaat, sest tema molekulmass on kõige väiksem (299,5 daltonit). Mida suurem on aine molekulmass, seda vähem difundeerub ta geeli pooridesse ja seda kiiremini ta kolonnist väljub. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmin = Vv = 22 ml. Eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vx = 30 ml. Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmax = 56 ml. D. Viimasena väljunud komponendi (DNP-aspartaat) elueerimismaht oli 56 ml. Arvutuslik Vxmax = 57,6
väljendatuna eluaadi vastava fraktsiooni absorptsiooni (optilise tiheduse) väärtusena (tähis A või D). C. Kromatogrammil näidatakse: ¾ milline on iga segus sisalduva komponendi elueerumisprofiil ja põhjendatakse, miks komponendid väljusid just niisuguses järjekorras, st selgitatakse, millises oma- vahelises suhtes on komponentide molekulmassid, ¾ milline on eluaadi maht kuni dekstraansinise krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmin = Vv, 56 ¾ milline on eluaadi maht kuni valgu krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vx, ¾ milline on eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi krgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni (kaasa arvatud) väljumiseni Vxmax. D. Viimasena väljunud komponendi elueerumismahtu võrreldakse arvutusliku Vxmax
annaabi.ee 
