Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Charlotte Bronte - Lühiülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
charlotte, bront, jane, eyre, emily, brüssel, isse, novell, elizabeth, brüsselis, loos, yorkshire, patric, vaimuliku, õed, romaanis, 1841, professor, tuberkuloos, kirjavahetus, emma, tuntuks, 1847, 1853, viit, 1824, cowan, bridge, patrick, miss, mary, ellen, 1839, tüdrukutele, naases, avada, 1844, ellis, henry, arthur, west, varakult, 1829, annetEttekanne Emily Bront 'Vihurimäe' 8.klass Narva 2008 EMILY BRONT Emily Jane Brontë sündis 30. juulil 1818. aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma asus perekonna juurde elama üks tädidest. Pastor Brontë kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid. Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge´i. Sealsed olud olid
Charlotte Brontë Biograafia Charlotte Brontë sündis 1816. aastal Thortonis. Charlotte´il oli kaks õde -Anne´i ja Emily. Kui tüdrukute ema Maria Brontë suri, tuli nende eest hoolitsema Maria õde Elizabeth Branwell, kellel oli veel 5 tütart ja üks poeg. Aastal 1824 saadeti Charlotte ja ta kaks vanemat õde Maria ja Elizabeth Cowan Bridge´i kooli,mida Charlotte oma romaanis``Jane Eyre`` kriitiliselt kajastab, ning kus halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid. Kool jättis ka Charlotte tervisele püsivad jäljed. Elu Charlotte´i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum, sinna pöördus ta hiljem õpetajana tagasi. . Charlotte esimest romaani ``The Professor`` ei võtnud kirjastajad vastu, aga perekonna suures rahapuuduses sundis Charlotte´i ``Jane Eyre´i `` kiiresti lõpetama
Emily, Charlotte ja Anne Bronte Jane Tõkke MTT1 Õed Bronted • Õed Brontëd olid inglise kirjanikud, kelle loomeperiood oli 1840. ja 1850. aastatel. • Charlotte (sündinud 21. aprill 1816) • Emily (sündinud 30. juulil 1818) • Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820) • Nad sündisid vaimulik, auväärt Patrick Brontë perekonnas. • Kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. • Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. • Aastal 1824 asusid neli vanemat (Maria, Elizabeth, Charlotte ja Emily) õde õppima Cowan Bridge'i tütarlastekoolis. • Järgmisel aastal surid haigestunud Maria ning Elizabeth (11- ja 10-aastaselt).
eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta ei ole ilus laps, vastupidi. Ta ei vasta ühelegi tolle aja iluideaalidest. Tal on ilmetud näojooned, sirged hallikad juuksed, tema silmad ei sära, pole tal punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda.
kleepima,et perekonda toetada. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Londonis Doughty Street 48 asub Charles Dickensi muuseum Dickens suri südamepuudulikuse tõttu. Ta on maetud Westminster Abbeysse. Looming: "David Copperfield" “Oliver Twist", "Nicolas Nickleby elu ja seiklused" "Suured lootused" “Väike Dorrit". Õed Brontëd Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818) ja Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820)..Peres oli kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. Aastal 1824 asusid neli vanemat (Maria, Elizabeth, Charlotte ja Emily) õde õppima Cowan Bridge'i tütarlastekoolis. 1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas, kuid varsti pidi Haworthi naasma,kuna tervis halvenes Kolm õde alustasid kirjutamist varakult, 1846
Charlotte Bronte Jane Eyre Autorist Kirjanikuna saavutas edu ja tuntuse Biograafia romaaniga Jane Eyre. Charlotte suri 31. märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.....................................................................................
tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "Picwick-klubi järelejäänud paberid", mis tegi ta maailmakuulsaks. Dickensi 1860. aastate tuntumad romaanid on "Suured lootused" (1860 1861) ja "Meie ühine sõber" (inglise "Our Mutual Friend"; 18641865). E. Brönte ja õed: Õed Brontëd olid inglise kirjanikud, kelle loomeperiood oli 1840. ja 1850. aastatel. Nad olid õed: Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818) ja Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820). Nende romaanid tekitasid ilmumise hetkel sensatsiooni. Nad sündisid vaimulik, auväärt Patrick Brontë perekonnas. Kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. Kolm õde alustasid kirjutamist varakult. 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega luuleraamatu, kasutades pseudonüüme Currer Bell (Charlotte), Ellis Bell (Emily) ja Acton Bell (Anne)
põlastatud periood, nn viktooria-ajastu. Kirjanduses on see periood üks niisuguseid, millesse järeltulevad põlved on suhtunud ühtaegu suure imetluse, samas ka suure kibedusega. Ajastu vaimses atmosfääris segunes ettevaatlik, sünnis tagasihoidlikkus õela silmakirjalikkusega ja kaine, aktiivne optimism võltsi reformaatlusega sageli nii keerulisel viisil, et nende vahel on siiani raske täiesti selget vahet teha. Emily Jane ja Charlotte Brontë, Dickens, Thackeray, George Eliot (Mary Evans) moodustavad kirjandusliku põlvkonna, jõulise uue laine, kes kogu inglise 19. sajandi kirjandusele täiesti uue ilme andis. Nad pöörasid kirjandusžanride hierarhia pea peale, tõrjusid luule ja draama pikkadeks aegadeks juhtivalt kohalt kõrvale ja kindlustasid tänini kestva romaani-valitsuse. Kolm õde alustasid kirjutamist varakult, 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega
vahendit, et oma arvamust kuuldavaks teha ja edendada ühiskonnas sotsiaalseid muutusi ning võtta kontroll oma elu üle enda kätte. Romaanid olid kirjutatud naistele meelelaahutuseks. Nad olid sageli sentimentaalsed. Romaanides esitatakse tihti väga piiratud vaade ühiskonnale. Juriidilised ja sotsiaalsed piirangud raskendasid naistel kirjaniku karjääri alustamist. Mõlemal pool Atlandi ookeani kirjutasid naised nagu Angelina ja Sarah Grimke, Sarah Josepha Hale, Charlotte Bronte, George Eliot, Elizabeth Gaskell ja Frances Power Cobbe teoseid, mis väljendasid ja mõjutasid selle ajastu ootusi naiste suhtes. Läbi oma novellide, kõnede, brozüüride ja artiklite näitasid need ja paljud teised 19. sajandi kirjutavad naised ühiskonna tihti vastukäivaid ootusi nende suhtes. George Eliot oli ilmselt kõige haritum Victoria aegsetest naiskirjanikest. Ta õppis prantsuse, saksa, itaalia, hispaania,kreeka, heebrea keelt. Mary Ann Evans kirjutas
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata.
Cooper oli esimene kes rääkis et indiaanlased on head , sest sel ajal peeti verist sõda nendega. Kolmeteistkümneselt sai ta sisse Yale'i, aga visati sealt välja, kuna ta viskas vempe( treenis eesli professori toolile istuma). Täisealiseks saades liitus ta USA mereväega. 21selt lahkus ta sealt ja abiellus Susan DeLancey'ga. Nad said 7 last. James Fenimore Cooper suri astsiiti(liigne vesi koguneb kõhuõõnde) oma kodulinnas Coopertownis oma lapsepõlvekodus. Enamasti loodusromaanid. 9. Charlotte Bronté 21.aprill 1816 31.märts 1855. Inglane. Elas 38 aastaseks. Tuntuim raamat on Jane Eyre. Raamatus on juttu vaestekoolist, kus Charlotte ka ise käis. Ta läks oma õe Emilyga Brüsselisse õppima, et kodukohas kool avada, seal armub ta ühepoolselt härra Hégerisse. Õdede kooliprojekt feilib ja Charlotte ei saa oma kirjadele ka vastust. Nad lähevad oma kodukohta tagasi ja C hakkab kirjutama Jane Eyre'i. Seda saadab kohene menu. Aasta enne surma abiellub ta A.B
Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine
kui Charles oli kolmeaastane, ta perekond asus elama Fitzrovia asumisse Ta veetis palju aega õues, kuid tegeles ka lugemisega, muu hulgas luges ta "Robinson Crusoed" ja korduvalt "Tuhat ja üks ööd" Mõned kuud pärast võlavanglasse sattumist sai John Dickens päranduse, millest suutis võlad tasuda ja ta vabastati vanglast Aastal 1842 käis ta esimest korda Ameerika Ühendriikides ja Kanadas EMILY BRONTE JA TA ÕED Nende ema suri, kui Emily oli kolme aastane Suurema osa Emily veetis Howarth’i külas Õed õppisid 1824. aastal Cowan Bridge’i tütarlastekoolis Õed sündisid vaimulik, auväärt Patrick Brontë perekonnas Järgmisel aastal surid haigestunud Maria ning Elizabeth (11- ja 10-aastaselt) Kolm õde alustasid kirjutamist varakult 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega luuleraamatu, millele suurt tähelepanu ei pööratud
maali: Stanislaw Potocki portree. Sinakas- ja rohekashallis kloriidis ratsa portree on nii maaliliselt kui vormiplastiliselt kaunis ja täiuslik. Selles maalis jätkas David Tiziani, Rubensi, van Dycki ja Gainsborough´l loomingus kõrgel hoitud maalilise vabaõhuportree traditsiooni. Aastal 1781 abiellus ta M. Pecouli tütre, Marguirite Charlotte'ga. M. Pecoul palus, et David tema tütrega abiellus. M. Pecoulile tõi see kaasa majanduslikku kasu ja Davidile ilusa naise ning 3 last. Charlotte oli ka Davidi kõige tugevaim moraalne tugi. Charlotte oli Davidi truudust vaid ühel korral ühe Davidi õpilasega murdnud. Pärast seda ennast leidvat reisi läks värske klassitsismi järgija 1780 aasta suvel tagasi Pariisi, kust leidis eest tema Roomas ja Itaalias omandatud klassitsistlikule stiilile vastuvõtliku kunsti avalikkuse, kuid isikupärase stiili leidis ta lõplikult oma teisel reisil itaaliasse 1784. aastal, kui Roomas valmis ta kuulus maal "Horatiuste vanne".
2 maali: „Sabiinitarid“ ja „Leonidas Termopüülide juures“.31 27 Lindsay 1960: 112 28 Kartna 1991: 149 29 Kartna 1991: 150 30 Kartna 1991: 150 31 Kartna 1991: 150 9 1.6. VIIMASED AASTAD Brüsselis oli David koos perekonnaga peaaegu tema külalisena seal viibinud Hollandi kuninga Wilhelm I kaitse all. Seal maalis David arvukalt portreid, nende hulgas ka Joseph Bonaparte’i tütarde portree „Zenaide ja Charlotte Bonaparte“ (1822). Samal aastal kordas ta ka suurt kroonimise tseremoonia maali. Viimase teosena teatakse Davidi antiikteemalist allegooriat „Marsilt võetud relvad“ (1824), mis oli külm ja kalk ning ei küündinud enam kuidagi Davidi hiilgeaja tasemeni. Ilmselt ei jagunud kunstnikul enam jõudu, et tulla millegi suursugusega välja.32 29. detsembril 1825 suri David Brüsselis. Lahangust tuli välja, et Davidi süda oli deformeerunud
filosoofist William Godwinist ning väljendas tolle filosoofiat. Walter Scott: Elu: 1. Sündis Sotimaal Edinburgh's juristi pojana. 2. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. 3. Elas aastatel 15 August 1771 21 September 1832. 4. Ta alustas klassika õppimist Edinburgh'i Ülikoolis aastal 1783. 5. Lake District'is (Järvemaal) reisides kohtas ta Charlotte Charpentier'i . Kolm nädalat hiljem nad abiellusid. Looming: 1. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. 2. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb Scott üle proosale. 3. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. 4
ja Francis I viieteistkümnes ja eelviimane laps. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen.
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1
päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2. “Taevakivi” - 3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
Lisaks Moostele päris Eduard isalt veel ka Kaagvere ja Lielezere. Eduard von Nolcken oli abielus kaks korda. 14. juulil 1905 sõlmitud abielu Anna Beate Freiin von Taubega ei jõudnud kesta kümmet aastatki, kui noor paruness raske haiguse tagajärjel suri. Esimesest abielust sündisid pojad Axel Georg, Hans Heinrich ja Bernd Eduard. Teistkordselt abiellus Eduard von Nolcken 29. oktoobril 1915. aastal Tartus Helene Pauline Charlotte Freiin von Engelhardtiga, kellega tal sündisid poeg Burchard Arthur ning tütred Anna Elisabeth ja Brigitte Alice. Eduard von Nolckeni suurimaks ettevõtmiseks olid mastaapsed ehitustööd, mille tulemusena valmis lisaks uhkele heimatstiilis peahoonele ka suurejooneline kogu Eesti kontekstis silmapaistev majandushoonete kompleks. Mooste Nolckenite isiklikku kirjavahetust on tänaseks alles äärmiselt vähe, kuid vähestest säilinud
endale poeg (maakohtunik) Aleksander-Georg-Gottlie von Stryk (14.XII 1787 - 14. X 1845) 53 300 rubla eest. See kinnitati aktiga 8. juulil 1842. 5. oktoobril 1845 tehtud testamendi järgi omandas Suure-Kõpu mõisa 60 000 rubla eest tema tookord veel alaealine poeg (hilisem abiõpetaja) Alexander-Otto-Heinrich von Stryk (1839-1903), kellele mõis 23. novembril 1854 ka kinnitati. Alexander - Georg-Goettlieb von Stryk oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Juliane Charlotte Frederice von Dochenhausen, lesestunud majaproua, kes tegelikult pärines Hannoverist ja peatus tol ajal Liivimaal. Ta oli 15 aastat vanem kui abikaasa Alexander-Georg-Gottlieb. Tal oli esimesest abielust väike poeg Julius de la Nöe, kes varases lapseeas suri ja puhkab Riidajas perekonna kalmistul. 1825. a. põles maha Suure-Kõpu mõisa elumaja. Mõlemas tütred hilisemast abielust Alexandrine (Alla) ja Mathilde abiellusid hiljem. Juliane von Stryk suri pärast 17 aastat kestnud abielu 25
vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen
Tallinna Ühisgümnaasium Jane Austen Referaat Koostaja: Laura Jane Katriina Pesonen Klass: 8b Juhendaja: Kristi Siirman Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John.
14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L'Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist santaazi (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles'sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim zirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789
Night Shift 1978 - The Stand 1978 Tabitha King The Long Walk 1979 Jim Bishop, Burt Hatlen ja Ted Holmes The Dead Zone 1979 Owen Firestarter 1980 Shirley Jackson The Haunting of Hill House, The Lottery, We Have Always Lived 1981 Charlotte Littlefield in the Castle, The Sundial, Roadwork Cujo 1981 David King Robert Bloch, Jorge Luis Borges, Ray Danse Macabre 1981 Bradbury, Frank Belknap Long, Donald Wanderei, Manly Wade Wellman Creepshow 1982 -
Emily Dickinson ''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988) Tõlge: Doris Kareva Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja. Teda peetakse üheks kuulsamaks ameerika naisluuletajaks. Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli advokaat ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks. 1847. aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid Mount Holyoke'i naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast
Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada. Ka Mefistoteles ise on Fausti vastand. Koos Mefistotelesega
hea. Liberaalile ja konservatiivile täiesti arusaadav, sotsiaaldemokraadile mitte nii väga. Ilmselt ongi Dickensi moraalsus üks põhjusi, miks ta on olnud populaarne ja pakkunud lohutust ka Dostojevskile Siberis sunnitööl. Charles Dickensi ankeet: Nimi: Charles Dickens Sünninimi: Charles John Huffam Dickens Sünnikuupäev: 7. veebruar 1812 Surmakuupäev: 9. juuni 1870 Sünnikoht: Portsmouth, Hampshire, Inglismaa Ema: Elizabeth Dickens (neiupõlvenimega Barrow) (1789-1863) Isa: John Dickens (17861851) Õded: Frances Elizabeth, Laetitia Mary ja Harriet Vennad: Alfred Allen, Frederick , Alfred Lamert ja Augustus Abikaasa: Catherine Thompson Hogarth (1836-1858) Lapsed: Charles Culliford Boz, Mary, Kate Macready, Walter Landor, Francis Jeffrey, Alfred D'Orsay Tennyson, Sydney Smith Haldimand, Henry Fielding, Dora Annie ja Edward Bulwer Lytton Surmakoht: Gads Hill, Inglismaa Surma põhjus: ajurabandus
14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) – Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L’Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist šantaaži (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles’sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5
annaabi.ee 
