BURUNDI................................................................................................................. 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS............................................................................................................... 11 BURUNDI KAART...........................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................
administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa territoorimust moodustavad siiski keskmiselt 1200 m kõrgel platool laiuvad savannid ja metsad. Riigi põhja osas on kliima kuivem. Ranniku ja Sansibari kliima on troopiline
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. 3
· Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid · Suremust mõjutatakse meditsiini arendamisega, tervisliku eluviisi propageerimine, liiklusõnnetuste vältimiseks erinevad kampaaniad (,,Don't drink and drive" jms) 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastiku tihedus USAs Rahvastiku keskmine tihedus on USAs 32,87 inimest / km 2. Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 44.33 inimest / km 2, seega on USA keskmisest hõredamalt asustatud. Ligilähedase rahvastikutihedusega riigid: Eesti - 30,45 inimest / km2. Libeeria 33,18 inimest / km2. Madagaskar 33,44 inimest / km2. Läti - 35,54 inimest / km2. USAs on ida pool tiheda asustusega 1000+ inimest km2, kuna seal asub pealinn Washington ja suuremad linnad
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga.
Sarnase rahvaarvuga riigid on näiteks Albaania(3,020,209) , Armeenia(3,060,631) , Jamaica(2,930,050) ja Leedu(3,505,738) . Mongoolia on rahvaarvult maailma riikide seas 139. kohal. Mongoolia puhul on tegemist väikeriigiga, tema rahavastik osatähtsus maailma lõikes on peaaegu olematu, kolm miljonit võrreldes maailmas elava 7 miljardiga on väga väike. Samas kui vaadata üldse riikide arvu kokku, jääb Mongoolia kusalegi keskele, olles 139. kohal 240. riigist. 2. Rahvastiku paiknemine Mongoolia rahvastiku tihedus on äärmiselt hõre, 1,96 in/km2, sellise näitajaga jääb Mongoolia 229. kohale. Sarnane rahvastiku tihedus on veel näiteks Austraalias(2,79), Namiibias (2,55) ja Lääne-Saharas(1,52). Joonis 1. Mongoolia rahvastiku paiknemine. Allikas: Encyclopedia Britannica Kids Mongoolia on väga hõredalt asustatud, tihe asustus on suurtes linnadesja linnaäärsetes piirkondades, kus on rohkem töökohti, need on tööstupiirkkonnad ja linnades on paremad
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Slovakkia Referaat Üldandmed Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 48 845 km² Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tsehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest) Riigikeel: slovaki keel Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased Valitsev usund: roomakatoliiklus Valuuta: euro (EUR) Lipp ja vapp: vt lisa 2. Riigi rahvastik Populatsioon: 5 445 027 Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik. Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0 Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast.
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas
b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb: a) Tabelid: Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number 1,000 per 1,000 per 1,000 increase rate of
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
...................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik..............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus..............
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
...................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................................12
inimesele ning langev rahvaarvu kasv võib olla tingitud mõnest põrutavast sündmusest, kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama . Joonis 1 Rootsi rahvaarvu kasvutempo 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tsiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tsiilil (22.51) . Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg . Kõik need
väita, et nende näol on tegemist arenenud maadega. Järgmine näitaja, mis on kriteeriumiks riigi arengutasemele, on rahvastiku hõive. Kõrge hõive teenindussektoris (USA, Saksamaa, Eesti) annab tunnistust, et tegemist on arenenud riigiga, samas kui kõrge hõive põllumajandussektoris on arengumaa tunnus (Afganistaan; ja ma olen 80% kindel, et üle poole rahvastikust on põllumajandussektoris ka Zimbabwes). Keskmine eluiga, sündimus ning imikusuremus näitab elutingimusi antud piirkonnas. Mida kõrgem on keskmine eluiga, seda kõrgemalt arenenum on riik. Keskmine eluiga viitab meditsiini ja elutingimuste tasemele (elukoht, töö, vara, majanduslik olukord jne). Paratamatus on aga see, et arenenud riigid on ka vananeva rahvastikuga riigid, sest millegipärast kipuvad kõik inimesed mõtlema karjääri peale. See aga jätab oma märgi iibele.
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
.................................21 2 Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus
......................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid........................................................................................ 10 3.RAHVASTIK...................................................................................................................11 3.1 Rahvaarvu muutumine............................................................................................................ 11 3.2 Rahvastiku paiknemine........................................................................................................... 12 3.3 Soolis-vanuseline koosseis.................................................................................................... 13 3.4 Linnastumine........................................................................................................................... 14 4. ENERGIAMAJANDUS...........................................................................................
Brasiilia naaberriigid, kellest brasiilia rahvastikutihedus on väiksem : Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km² Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km² Brasiilia soolis-vanuseline koosseis : Aasta 2010 andmete põhjal on- Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
näitajaid. Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga. Norra paiknemine 3 Kuulumine suurregiooni Norra kuulub Euroopa regiooni. Euroopa suurregioonis asuvad riigid jäävad peamiselt parasvöötmesse ning nendes riikides on 4 aastaaega. Riigid on enamasti hästi arenenud, nendes riikides on valdavalt demokraatia. Euroopa on keskmise viljakuse ja hea haritavusega mullad, mis võimaldavad tegeleda edukalt põlluharimisega, aga aastas saab vaid ühe saagi ja ületalve on vaja säilitada suuri varusid
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
