Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bugatty veyroni esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
super, spor, sport, veyron, kere, technology, juhendaja, uutel, muudeta, uuel, mudelil, 50kg, kiirusele, kiirema, tiitel, 1183Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Bugatti veyron 8b. klass Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4.........................................................................
Subaru Alcyonen (USA's XT). Subaru arendas Leone nelikvedu (AWD) ligi 20 aastat, millega saavutati kestev ja töökindel nelikveo konstruktsioon ja selge edumaa teiste autotootjate ees. Kuigi tänapäeval on enamustel autotootjatel oma nelikveolised mudelid, on SUBARU pidev nelikvedu alati omal kohal. 1989-1999 Uus leht keerati nelikveoliste sõiduautode ajaloos siis, kui SUBARU esitles 1989 aastal SUBARU LEGACY mudelit. Enne müügi alustamist oli tehas saavutanud uuel Legacy sedaanil 100 000km kestvussõidu kiirusrekordi, edestades senist Saabi. Test korraldati USA Arizona osariigis, auto kiiruseks mõõdeti 223,345 km/h. Sama tiitli võitis teise põlvkonna Legacy STW aastal 1993 ja sama tempu kordas ka kolmanda põlvkonna Legacy aastal 1998. Aastal 1991 osales Subaru LEGACY üheksal autoralli MM-võistluste etapil ja saavutas esimese võidu WRC sarjas aastal 1993 Uus-Meremaa rallil. Kolmeliitrise, kuuesilindrilise, 24klapiga ning horisontaalselt asetatud
Esiklaasist tahapoole erines Impala ehituse poolest tavalistest Chevroletist. Kinnise katusega autode salong tehti lühemaks ja auto tagaosa tehti pikemaks. Ka teljevahe oli pikem kui odavamatel mudelitel, kuid üldine pikkus jäi teiste mudelitega võrreldes samaks. Impala oli pikem, madalam ja laiem kui selle eelkäijad. Impala tunnuseks olid kolme kaupa asetsevad tagatuled. 1958. aasta oli ka kahekaupa asetsevate esitulede esimene aasta. Uue kere all oli ka uus šassiil. Standartne raamistik vahetati välja uue raamiga, mille talad asetsesid pika X-i kujuliselt. Chevrolet väitis, et selline raam lisab kerele jäikust ja lubab madalamat, kuid samas ruumikamat salongi. Selle disainiga hakati ka teed rajama ühes tükis olevale kerele. Kere struktuuri tugevdati mitmest kohast, et luua kere osade vahel paremat ühendust, kuid selline muudatus ei kaitsnud kere sisemisi struktuure kokkupõrke eest nii hästi. kui tavaline raam.
uus disain ja uued kütused. Selle ajastu sees oli uute tehnoloogiate loomine kiire, kuna väiksemad firmad tahtsid pääseda suurte nimede kõrvale tootmises. Tähtsamad uued süsteemid olid elektriline süütesüsteem, iseseisev vedrustus ja pidurite paigutamine igale rattale. Hakati kasutama lehtvedrusid vedrustuses ja teras tuli puidu asemele keredisainis. Kasutusse võeti ka ülekandesüsteemid ja turvaklaasid. USA-s tuli 1907. ja 1912. Aasta vahel moodi kõrgetel ratastel paiknev kere, mida hakkasid tootma üle 75 erineva kompanii. 1912. Aastal populariseerisid Hupp (USA) ja BSA (Suurbritannia) ainult terasest valmistatud keresid ning 1914. Aastal ühines nendega ka Dodge. Parimad näited tolleaegsetest autodest on Fordi Mudel T, mis oli kõige levinum ja kättesaadavam auto tol ajastul. Esimeseks sportautoks peetakse Mercer´i Raceabout ´i. 4. Vintage ajastu Vintage ajastu algas peale Esimest Maailmasõda ja lõppes Wall Street´i Krahhiga aastal 1929
ISESEISEV TÖÖ Minu lemmikauto Dodge Charger(1969) APL-10 Krister Luik Juhendaja: Peeter Pedaja Tartu Kutsehariduskeskus 2010 Minu lemmikauto on 1969. aasta Dodge Charger R/T. Auto pärineb Ameerikast ja tal on huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu
KOOL Auto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMI Tehnika uuendused Õpimapp Juhendaja Õpetaja Tartu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Autode ajalugu.................................................................................................................4
Janre Jürvetson Volkswagen Phaetoni Lugu REFERAAT Õppeaines: Sissejuhatus erialasse Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus...............................................................
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid ...........................
· 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured "gas guzzlerid" ja muud muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Uued autod olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega. Insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja ka palju uusi lisaseadmeid ning abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Aastaarvud · Tsaari-Venemaa jaoks tootis autosid Vene-Balti Vagunitehas, mis asus Riias. Seal valmistati aastatel 1910...1915 451 sõiduautot "Russo-Balt". Need paistsid silma töö korralikkuse, ökonoomsuse , vastupidavuse ja materjalide kõrge kvaliteedi poolest.
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse
ametiühingu esimehe soovitusel muutis ta viimasel hetkel meelt. Selle asemel ta suurendas pankurite soovitustest hoolimata oma osa firmas 50%-le. 2 Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel. Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaarel-Martin Maarand Noorte teadlikkus driftist Uurimustöö juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 RESÜMEE Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist. Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte
Suurimad Rahvusvahelised Võistlused Ragbi maailmakarikas (Rugby World Cup, RWC) Toimub iga nelja aasta järel alates 1987. aastast. Finaalmatsides osalevad 20 riiki. Kuue rahvuse turniir (Six Nations Tournament) Kandis varem Viie Rahvuse turniiri nime, nüüd osalevad sellel Inglismaa, Wales, Sotimaa, Prantsusmaa, Iirimaa ja Itaalia (alates 2000. aastast). Kõik osavõtjad kohtuvad omavahel ühel kodus ja ühel võõrsil peetavas mängus. Ragbi Super Tosin (Rugby Super Twelwe) See turniir, mis peeti esmakordselt 1996, hõlmab 12 klubi üle kogu lõunapoolkera (3 Austraaliast, 5 Uus-Meremaalt ja 4 Lõuna-Aafrika Vabariigist), millest igaüks esindab provintsi või linna. Ajavahemikus veebruarist maini kohtuvad kõik võistkonnad kõigiga nii kodus kui võõrsil. Neli finalisti kohtuvad poolfinaalis, mille võitjad lähevad finaalmängu. Tri-seeriad (Tri-Series) Iga aastane turniir, kus osalevad Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. 5 12.12.2012 TTK 2. GOLF MARK II (19831992) 2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik (vt tabelit 1). Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Tabel 1 Golf Mark II kasutatavad mootorid Mootori tähis Silindrite arv, Klappide arv, Töömaht, Võimsus,
1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16-
TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED....
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis.
KOOLINIMI AT 333 MINU NIMI Volkswagen Golf Referaat Juhendaja ÕPETAJA NIMI Tartu 2009 Sisukord *Ajalugu * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I (1974 - tänapäev) * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) * Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (19911997) * Golf VI elab vaid neli aastat. Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo.
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit....................
Tartu Kutsehariduskeskus AT 108 Tõnis Kruusement Bayerische Motoren Werke (BMW) Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2008 Sissejuhatus Teemat valides otsustasin ma lähtuda sellest, et mis mulle võiks huvi pakkuda ning millest ma suudaksid leida piisavalt materjali. Algul oli mul plaanis referaat teha mõnest leiutajast, kuid see ei pakkunud mulle piisavalt huvi. Siis otsustasin teha ühest suurest autotootjast, kuid neid on mitmeid. BMW valisin sellepärast, et nende levik
Tallinna Nõmme Gümnaasium TALISPORDI ALAD Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Asta Jänese Tallinn 2009 Sisukord Kiiruisutamine.....................................................................................................................3 Jäähoki.................................................................................................................................4 Iluuisutamine...................................................................................................................
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks. Nende olulisus algab väga pisikestest kontrolleritest, mis mõõdavad pidevalt vee temperatuuri ning lõpetades suurte süsteemidega lennukite juhtimises. Reaalajasüsteeme kasutatakse ka robotites ja
Idaho National Laboratory. http://avt.inl.gov/pdf/fsev/batteries.pdf (30.03.2015) Electric Vehicle. The University of Tennesee Chattanooga. http://www.utc.edu/college-engineering-computer-science/research-centers/cete/electric.php (24.03.2015) Uurisime pisut elektriauto laadimist. Skeemipesa. http://www.skeemipesa.ee/uurisime-pisut-elektriauto-laadimist/ (30.03.2015) Estonia becomes the first in the world to open a nationwide electric vehicle fast-charging Network. Estonian World in Technology. http://estonianworld.com/technology/estonia-becomes-the-first-in-the-world-to-open-a- nationwide-electric-vehicle-fast-charging-network/ (30.03.2015) Charging forward. PricewaterhouseCoopers LLP. http://www.pwc.com/en_GX/gx/automotive/pdf/pwc-charging-forward-2012-electric-vehicle- survey.pdf (30.03.2015) Understanding the Electric Vehicle Landscape to 2020. Global EV Outlook. http://www.iea.org/publications/globalevoutlook_2013.pdf (15.03.2015) Elektriautode tehnilised andmed. Elektriauto.
50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Tänapäeva autod on juba palju keerulisemad ja palju suurema lisavarustusega, nad on palju turvalisemad kui vanemad autod, kuna liiklusõnnetuste hulk on kasvanud koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti, kuna nafta hakkab
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades vastu vähemalt paar
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused Juhendaja: professor Maksim Saat Tallinn 2007 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. 03. mai 2007 Üliõpilase kood: Üliõpilase E-posti aadress: SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL...................................................................................1 Tallinn 2007..............................................................
Ta peaks lugema vähemalt kaks peatükki, mida sina oled eelnevalt talle lugenud. Kui laps jääb sõnal toppama, anna talle paar minutit aega järele mõelda ja siis ütle, mida see sõna tähendab. Ära lase tal kaua ja ise seda välja mõelda.( Sa aitad tal hiljem need sõnad välja lugeda. On väga oluline teda mitte palju sellel kallal vaevata). Kui ta kordab need sõnad teie järgi ilusti, võib lugemine jätkuda. Kiida teda. Ütle lauseid nagu ,, See oli super!", ,,See oli fantastiline!", ,,Ma ei oleks kunagi arvanud, et sa teeksid seda nii ilusasti- aga sa tegid" . Kui laps ütleb sõna õigesti, millega ta ummikusse jäi, ütle ,,Hästi tehtud", ,,See oli suurepärane". ( Craig, 2004, 70-71). Juhiste ja selgituste lugemine Düslektikutest õpilased sageli ignoreerivad tööde juhiseid ja selgitusi ning eelistavad toetuda esialgsele sõnalisele juhendamisele. Raamatu autor, Rosemary Anderson avastas,
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus. Aktiivne turvalisus hõlmab kõiki tegureid, mis juhtimist kergendavad ja
kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime
kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofer Columbus 1492. aastal avastas Ameerika, hakkasid paljud inimesed uute
Ta sisaldab ka MMX käske. K6-3D on edasiarendus K6-st, mis hiljem nimetati ümber K6-2-ks. K6-2 sisaldab sisaldab 3DNow! käsustikku, mis kiirendab vastava toetusega 3d multimeedia programme ja mänge. 3Dnow! on 21 (algselt oli 24) uut SIMD (Single Instruction Multiple Data) käsku. K6 sagedusega 166-300 ning K6-2 266 töötavad Socket 7 emaplaatidega (mis seda takti võimaldavad), kuid K6-2 alates 300 Mhz jaoks on soovitatav juba uut tüüpi emaplaat (Super 7), mis toetaks 100 Mhz mälusiini. Super Socket 7 emaplaadid võimaldavad kasutada 100 Mhz bus-i ning kordajat kuni 5,5 (mitte kõik mudelid), aga endiselt võib nendel ka aeglasemaid protsessoreid kasutada. K6-2 võib teatud olukordades täisarvude töötlemises isegi samal sagedusel P II-le konkurentsi pakkuda. K6 MMX käskude kiirus jääb tavalisele Pentium MMX-le poole võrra alla, kuna selles on vaid üks MMX-üksus Pentiumi (ka P II) kahe vastu. K6-2- te on lisatud ka teine MMX-üksus ning kiirus on võrdne Pentium MMX-ga.
u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so. hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100% -ni. Lukustamiseks on trafo kere ja turbiiniratta vahele paigutatud hõõrdkattega lukustusketas. Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. Vanematel automaatkäigukastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikide käikudel. 2.6 Parkimislukusti
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Anete Merilin Leetberg XIIA ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS Referaat Juhendaja: Õpetaja Ergo Aas Tallinn 2012 Sissejuhatus Energiaallikate areng maismaatrantspordis pole vist ühegi lugeja jaos liialt uudne teema. Arvan, et kõik oskaksid peast nimetada etappe, mis sellega seotud on. Põhjuseks loomulikult aktiivne meediakajastus ja ajaloo tunnid. Trantsport on 21. sajandil elavale isikule lihtsalt sama oluline kui toit ja elukoht
annaabi.ee 
