ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood
Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia
Tema sõnul on ühiskonnal eraldi iseseisev kvaliteet ja see pole ainult teda moodustavate indiviidide summa. See tähendab, et teadlased peavad uurima just ühiskonda, sest üksikinimeste uurimine võib segadusse viia. Uurida tuleks sotsiaalseid fakte e ühiskondlike nähtusi, indiviidi piire ületavaid tegevusi, mõtteid või muid tunnetusi, mis surutakse ühiskonna poolt üksikinimesele peale, nt mõtlemis- või arusaamisviis ja ideed. Funktsionalism – Bronislaw Malinowski. Selle järgi täidavad ühiskonna institutsioonid oma liikmete vajaduste rahuldamise funktsioone. Lähtub sellest, et oluline on indiviid ja indiviidi rahuldamise vajadusest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, st sotsiaalne süsteem on ühiskond ise ja selle säilitamiseks on erinevad institutsioonid. Malinowski viis läbi uurimistöid Trobirandi saartel ja hakkas propageerima
(Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi saartel elas, uuris. Keskmes indiviid, aga mitte vaimses mõttes vaid füsioloogilistest vajadustest lähtuvalt. Põhivajadused = impulsstegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d
3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi vajadused sekundaarsed. Alfred R. Radcliffe Konfiguratsionism e. kultuurimudeli teooria – kultuur on ühtne käitumismudel, seetõttu kultuurid üksteisest erinevadki. Keskmes on inimese psühholoogia. Ruth Benedict. Kolm puhast psühholoogilist tüüpi: 1
tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest. Funktsionalism Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev. Viib justkui ellu, mida Boas propageeris. Tegi palju välitöid. I MSi ajal Austraalias, sattus vaenuliku kontingendi laagrisse, palus end viia metslaste saarele -> kolm aastat välitöid Trobriani saarel -> pärast sõda avaldas oma teooria. Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste või ühiskonna säilitamise funktsioone
sakslased, valgevenelased, ukrainlased ning rumeenlased. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. (Ibid.). Poolas kehtib põhiseadus, mis võeti vastu 1997. aasta kevadel ja selle järgi on Poola parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võin on kahekojaline: Seim, kus on 460 kohta ja Senat, kus on 100 liiget. Valimisõigus algab 18. eluaastast. Poola riigipea, Poola president, valitakse rahva poolt viieks aastaks, alates 2010. aasta augustis on selleks Bronislaw Komorowski. Peale eelmise Poola presidendi Lech Kaczynski 4 traagilist hukkumist 2010. aasta aprillis lennuõnnetuses oli Bronislaw Komorowski lähtuvalt oma ametist Poola Vabariigi Parlamendi alamkoja ehk Sejmi spiikrina ka Poola presidendi kohusetäitja. Poola praegune valitsus astus ametisse 16. novembril 2007. aastal kahe partei Kodanikuplatvormi ja Talurahva Partei enamusvalitsusena. Peaminister on Donal Tusk. Poola ühines 1
(inuitid=eskimod), Loode-Ameerikas. Boas kritiseeris evolutsionismi. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu. Boas oli huvitatud fotografeerimisest, aga arvas, et tema huvitusalu on raske fotografeerida. Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias. Püüdis välja selgitada kuidas üks ühiskond toimib, et siis teha universaalseid järeldusi. Teine oluline funktsionalismi esindaja oli A. R
Kultuurist räägitakse järjest rohkem erinevate sotsiaalsete rühmadega seoses (popkultuur jne). - Muudab inimesed justkui kultuuris elavateks, antropoloog on aga kultuuriväline või –ülene. Inimesed elavad pigem kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Antropoloogia eesmärgiks on mõista inimese ühiskondlikke ja kultuurilisi elamise viise ja teha seda koos uuritavate inimestega. Loeng 2. Antropoloogiline välitöö Sissejuhatus antropoloogia välitöösse. Bronislaw Malinokowski: „Kujutlege, et teid jäetakse koos teie reisimoonaga üksi troopilisele rannale, kohaliku küla lähedale, samas kui paat, mis teid kohale tõi, minema sõidab ja silmist kaob.“ Välitöö eesmärk on elada koos rahva või grupi liikmetega. Tänapäeval või selleks grupiks olla ka veebigrupp. Lühiajalisemaid vaatlusi võib läbi viia ka ajutiste rühmadega, nt üritustel osalejad või rongis sõitjad
Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja - maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina
Kui oled varem lugenud, siis on kontakt tuttavam, tead, mida oodata. Samas kui pole varem kohalike kohta midagi uurinud, siis on esmane kontakt vahetum ja jätab suurema mulje (knowing nothing method). Igal uurijal oma viis, kuidas uurida. Kogu uurimine ei toimu alati võõraste rahvaste seas. Uuritakse ka oma rahvast. Kuid oma grupi uurimisel on raske liigendada, mis on oluline ja mida analüüsida. Osalev vaatlus · Bronislaw Malinowski pärand · Malinowski eelkäijad: Vladimir Bogoras, Waldemar Jochelson, Lev Sternberg Seisukoht: osaleda võimalikult palju kohalikus elus ja samal ajal vaadeldes. Alguses alahinnati välitööde tähtsust, arvati, et kõik on võimalik välja mõelda kodus arvuti taga. Nüüdseks on leitud/avastatud välitööd tähtsus, sest ilma selleta on kultuuridest raske aru saada. Kohapeale jäädakse kuudeks, ideaalis üheks aastaks. Võimete kohaselt osaleda grupi tegevuses
tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on väitnud, et religioon tekkis läbi maagia, sooviga allutada üleloomulikke jõude oma tahtele. Meie esivanemate juures oli maagia põimunud igapäevastesse toimingutesse. Seetõttu oli vahe maise elu ja maagia vahel praktiliselt olematu. Maagia oli kui elav ja hingav energiavõrk, mis ümbritses igat tegevust.9 Ingvar Luhaäär on sõnanud, et maagia kasutamise motiive on hämmastavalt mitmesuguseid, nii madalamaid kui kõrgemaid. Alates
+Levi-Strauss, Claude prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaalteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid. Lotman, Juri Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Lyotard, Jean-Francois prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid
ühiskonna vajadusest. Üksikisikuj uurimine on ebavajalik. Funktsionalism Selle järgi täidavad ühisk institutsioonid oma liikmete vajaduse rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks. Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski, kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada
määratlustest Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he lives, and the products of human activities as determined by these habits. Poola päritolu Briti antropoloog Bronislaw Malinowski 1944. A Scientific Theory of Culture. Kultuur on see integreeritud tervik, mis koosneb tööriistadest ja kaupadest, erinevatele sotsiaalsetele gruppidele omastest konstitutsioonilistest õigustest, inimeste ideedest ja oskustest, uskumustest ja kommetest. It [culture] obviously is the integral whole consisting of implements and consumers' goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs.
(Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni
Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise või sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. On kaks alternatiivset lähenemist. Üks lähtub, et oluline on indiviid ja tema vajaduste rahuldamisest on kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine lähenemine on mõjutatud Durkheimist, tähendusrikas üksus on ühiskond ise, kuna seda püütakse säilitada on loodud institutsioonid, mis võimaldavad ühiskonnal hästi jätkuvalt funktsioneerida. Esimene suur klassik on Bronislaw Malinowski (1884-1942), pooldas indiviidi seadmist, kogu klultuuri funktsioneerimise keskmesse. Viis läbi väitööd Trobriandi saartel. Hakkas propageerima pikaajalisi välitöid (vähemalt aasta). Tähtsuse omandab tema jaoks üksikindiviid, teisalt ei toimu see vaimses mõttes. Funktisonalism püüab kaasas käia loodusteaduste arusaamadega, olulised pole vaimsed vajadused Malinowski
Durkheimi mõjul liikus sotsioloogia funktsionalismi suunas (huvi eri institutsioonide funktsioonide vastu). Malinowski juhatas ka antropoloogia funktsionalismi poole teele. Välitööd tehti vähesel määral, informatsiooni hangiti läbi korrespondentide. Põhiprobleemiks oli andmete kogumise meetod, mis ei võimaldanud tervikpildi moodustamist. Kuni 20ndateni oli põhiprobleemiks see, kuidas koguda andmeid evolutsionist ja difusionism ei suuda sellele vastust anda. Bronislaw Malinowski (1884-1942): Modernse välitöö leiutaja Ei olnud nõus funktsionalisti label'iga, pidas end sotsiaalantropoloogia rajajaks Üks esimesi antropolooge, keda funktsionalismiga seostatakse Malinowksi funktsionalism: Tunneb huvi järgmiste teemade vastu: o Indiviidide tegevused o Sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile
Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia. Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti sotsiaalantropoloogia rajajaks, oli Poola immigrant Bronislaw Malinowski, kelle kaheaastane välivaatlus Kiriwina saartel standardiseeris etnograafiliste andmete kogumise. Malinowski toonitas kohaliku keele õppimise olulisust, et igapäevaelus uuritavatega kergemini suhelda. Teine Briti sotsiaalantropoloogia arendaja oli A.R. Radcliffe-Brown, kelle mõjutus oli tugevam, kuid lühiajalisem, kui tema rivaalil, peamiselt II MS tõttu. Sotsioloog Emile Durkheimi austajana tegi Radcliffe-Brown samuti välivaatlusi
seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. valitsus ...). Vaimuteadmised, mõistev lähenemine-kuna uuritav Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt säilitatakse sotsiaalset tasakaalu, kuidas erinevad uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele. seletama. Bronislaw Malinowski bioloogiline funktsionalism, 8.Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? ühiskond tervikuna on olemas selleks, et rahuldada Sünkrooniline lähenemine-ühiskonda tuleb uurida inimese bioloogilisi vajadusi. nt söömine on vajadus, sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised millele vastab toidu varumine (sotsiaalne vastus võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. vajadusele).
loomine on naeuruväärne. Selle asemel tuleb tegeleda andmete kogumisega ja püüda sisse elade antud kultuuri mõtteviisi ja mitte tegelda nende klassifitseerimisega. Ameeriklane Franz Boas (9. juuli 1858 21. detsember 1942) selle suuna juhtivaid pooldajaid, keda peetakse siiani tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Liiga vähe liiga ebakindlaid andmeid ja pole mõtet fantaseerida. See aga tähendas seda, et huvi evolutsiooni seisukohalt kadus. Poolakast etnoloog Bronislaw Kasper Malinowski (7. aprill 1884 Kraków 16. mai 1942 New Haven, USA)uuris vaikse ookeani saarte põliselanike ja rõhutas kõigi kultuuride orgaanilist seotust isegi kui seda pole võimalik väljastpoolt lihtne mõista. Tema järgi on maagial roll, ehk tõstab eneseusku ja hinnnagut. Muutuste seletamise vajadus püsis ja selleks siis võeti kasutusele arusaam, kus kõiki muutusi seletati väljastpoolt tulnud laenudena.
- Solidaarsust luuakse läbi sotsiaalsete seoste, mille loob kingivahetus. Kriitika - Ei testi etnograafilisi fakte, pigem kasutab neid oma ideede toetamiseks - Ei arenda teemasid korralikult lõpuni - kas on ikka tõsi, et tasuta kinke pole olemas? (näit. Heategevus, raha andmine vaestele, India kerjusmungad Jainistid) - Kas seos andja ja objekti vahel ikka on nii tugev? Kas kink tingimata tekitab kohustuse vastata ja kas kingivahetus ikka loob vastastikuse seose? Bronislaw Malinowski (1884-1942) ning tema funktsionalism Mäletatakse pigem modernse välitöö leiutajana kui suurepärase teoreetikuna Malinowski funktsionalism - Lähenemisviis, mis tunneb huvi järgmiste teemade vastu: - indiviidide tegevused - sotsiaalsete institutsioonide poolt loodud piirangute mõju indiviidile
liteadlaste (evolutsionistide) kritiseerimises. • Leidis, et on vajalik detailne kohapealne uurimine. Iga konkreetset kultuuri tuleb hinnata selle kultuurikandja seisukohast lähtudes. • Uuris indiaanlasi • Uskus saavat kultuurist materjali ajaloo rekonstrueerimiseks. • Õpilastest kasvas välja etnopsühholoogia. (Ruth Benedict) 6. B.Malinowski ja Funktsionalism. Bronislaw Malinowski (1884–1942) — üks 20nda sajandi tuntumaid antropo- looge, pärit Poolast, hiljem Inglismaa, USA. Teda tunnustatakse kultuurant- ropoloogia rajajana. Oli hõivatud Okeaania elanikkonna uurimiseks tehtud välitöödega. • Trobriandi saarte välitööd. • Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7
ja tähenduste mõistavad mõtestada. andmise käigus Iga paradigma all on teatud konkreetsed voolud või teooriad. Funktsionalistlik paradigma kolm voolu: Briti sotisaalantropoloogia Bronislav Malinowski (1884-1942), Alfred Reginald Radcliffe-Brown (1881-1955) pakkusid välja funktsionalistliku ühiskondliku teooria. Bronislaw Malinowski. Tegi uurimusi Trobriandi saartel. Tema teooria on bioloogiline- funktsionalism ühiskondlikud institutsioonid rahuldavad inimese vajadusi. Inimesel kui biloogilisel olendil on mitmeid vajadusi, mida on vaja rahuldada ühiskonna poolt, mudu ei elaks inimene selles ühiskonnas ja ühiskonda poleks ka. Lõi selle teooria jaoks TABELi: Inimese vajadused Sotsiaalsed vastused vajadustele
- Näide: Elina Haavio-Mannila: Külakaklused. Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil. Seletus: maade ümbermõõtmine (storskiftet) toimus seal hiljem kui teistes maakondades - iga talu põllud olid laiali kogu küla alal. Koostöö vajalik põllutööde tegemiseks. Kaklused toetasid küla ühtsust. Hiljem mõõdeti maad ümber => koostöö vajadus vähenes, kakluse kasu polnud enam nii selge => düsfunktsionaalne nähtus - Näiteid: Bronislaw Malinowski (1884-1942). Coral Gardens and Their Magic 1935: Trobriandi saartel käisid elanikud kalas. Kui kalastati avamerel, eelnesid maagilised riitused, mitte siis kui kalastati laguunis. Seletus 1: avamerel rohkem ohtusid => koostöö vajalik => riitused täitsid koostööd lisavat funktsiooni. Seletus 2: avamerel rohkem ohtusid => ängistus => riitused aitasid ängistusest jagu saada. * Malinowski: tuleb esitada ka kausaalne (siin psühholoogilöine) seletus, mitte ainult funktsiooni.
Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he lives, and the products of human activities as determined by these habits. Poola päritolu Briti antropoloog Bronislaw Malinowski 1944. A Scientific Theory of Culture. Kultuur on see integreeritud tervik, mis koosneb tööriistadest ja kaupadest, erinevatele sotsiaalsetele gruppidele omastest konstitutsioonilistest õigustest, inimeste ideedest ja oskustest, uskumustest ja kommetest. It [c] obviously is the integral whole consisting of implements and consumers' goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs.
annaabi.ee 
