See tähendab,et tal on nii aluselisi kui ka happelisi omadusi. Alumiinium on vee ja õhu toimele vastupidav, sest tema pinnale tekib tihe oksüdatsioonikiht mis takistab alumiiniumi edasist oksüdeerumist. Alumiiniumi tootmine: Alumiiniumi tema kõrge aktiivsuse tõttu looduslikult teda ei leidu. Maakoore koostises on ta massi järgi hapniku ja räni järel kolmandal kohal. Alumiiniumi sisaldavad paljud kivimid ja mineraalid, näiteks boksiit, korund ja krüoliit; kõige rohkem on boksiiti, millest alumiiniumi toodetaksegi. Alumiiniumi tööstus on kõige energiakulukaimaid tööstusharusid: 1t alumiiniumi saamiseks kulub 4t boksiiti ja 14 000 kWh elektrienergiat. Kui alumiiniumi tootmine algas, oli ta ainult veidi odavam kui kuld. Alumiiniumit saadakse elektrolüüsi teel. Kui juhtida elektrivool läbi alumiiniumoksiidi, lõhustub see alumiiniumiks ja hapnikuks. Sellist nähtust nimetataksegi elektrolüüsiks. Alumiiniumi
3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh
Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina- ameerika suurim varu), maagaasi, boksiiti, rauamaaki, kivisütt ja kulda. Venezuelas elab 323 liiki imetajaid, endeeme on 16 ja ohustatud 27 liiki, sh. Pakaraana, hiidvöölane, jõemanaati, inia, prillkaru, võsakoer ja pikakarvaline ämmalahv. Linde on 1417 liiki, neist pesitseb 547 liiki. Eriti palju on papagoilasi, koolibrilasi ja värvulistest tikatlasi. Roomajaid on 322 ja kahepaikseid 246 liiki. MAJANDUS: Venezuela majandus tugineb peamiselt naftale, see annab 1/3 SKT'st ja 80% väljaveo väärtusest
Dr. Theodore Maiman 16. mail 1960. a. (Hughes Research Laboratories, Malibu, California, USA). Boksiit Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Lisandeiks võivad olla ränidioksiid, raudhüdroksiidid, savimineraalid jne. Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm
Aastane keskmine sademete hulk on 580 mm. Taimed Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Maavarad Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Tänan vaatamise eest!
230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus Maapõuest saadakse naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, looduslikku asfalti jpm. Kasvatatakse lehmasid, lambaid, kitsi, nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, tubakat, viinamarja, tsitruselisi ja oliivi.
Apenniini mäed,mis jagunevad Põhja-Kesk-ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik,mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. · Maavaradest leidub väävlit,elavhõbedat,marmorit,pimms,püriit,kivisüsi,botas,asbest ja muid ehituskive. Vähem plii-tsingimaaki,naftat,maagaasi,boksiiti ja rauamaaki. Loomulik iive. a. sündimus 0,90% suremus 1,00% Sureb 0,1% rohkem kui sünnib b. Imiku suremus 0,60% Keskmiselt lapsi 2 3 last ühe naise kohta Laste arv on paras täpselt,ei toimu ülerahvastus. Keskmine eluiga. kokku naised mehed 42,9 aastat 44,4 aasat 41,4 aastat Naised elavad tunduvalt kauem kui mehed. Tööjõud.
vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel 580-1300 mm Ida-osas sajab üldiselt vähem Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel Sademeterohkeim kuu mai, kõige kuivem - august Loodusvarad: Maavarade poolest mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suures hulgas Palju kivisöe varusid ning mahukas puusöe toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74 Kirjaoskus 86,5%: Meestel 94,3% Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta
arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne. Teaduspark piirkond, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid tehaseid. Nt lennujaamad. Silicon Valley USA's Californias maailma kuulsaim infotehnoloogiafirmade piirkond. 1960. aastast mainekad firmad. Alumiiniumi tootmiseks on vaja boksiiti ja odavat energiat ja vett. Nt Islandil. Tööstused jaotatakse vastavalt soodsatele tingimustele. Tähtis on küllaldane tooraine, odav tootmine ning soodne kliima. Majanduse üleilmastumist näitab: Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, tollipiirangute järk- järgult kaotamine Rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse SKT või RKT kasvuga Kapitali liikumine üle maailma
toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta; · Sellepärast spetsialiseerub iga riik nende toodete valmistamisele, mille tootmine tuleb seal kõige odavam. Neid kaupu müüakse siis ka teistele riikidele ja saadud raha eest on võimalik osta teisi vajaminevaid kaupu ja teenuseid, mille tootmine tuleks kallim kui mujal. · Näiteks ei saa Eestis kasvatada banaane või apelsine, samuti ei saa kaevandada maake (vaske, tsinki, boksiiti jne.). Bensiini on võimalik valmistada ka põlevkivist, kuid see läheks liiga kalliks ja sellepärast on kasulikum seda teistest riikidest osta. Ei ole ühes riigis majanduslikult kasulik toota kõikvõimalikke vajaminevaid masinaid, 2. rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel; · vihiku skeem. 3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale
Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi).
Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisse. Enam kui 250 alumiiniumimineraali moodustavad üle poole maakoore massist. On välja arvestatud, et maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Sulamid Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses.
Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavusega. Alumiiniumi pinnale tekib kaitsekiht, mille tulemusena metall passiveerub. Alumiiniumi kasutatakse termiitkeevitusel (raudteerööbaste ühendamine)
Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Kasutamine Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale
Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on sinna istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg). Põllumajanduslikku maad on umbes 40%, sealhulgas palju karjamaid mägedes ja istandusi madalikel. Et puutumatut loodust on vähe säilinud, on looduskaitse alla võetud vaid 2% pindalast. Maavärinate tõttu on palju maa- aluseid jõgesid, mis tõttu kohati tuntakse veepuudust. Maavara: Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. Liivapaberi ja luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama Väike võrdlus: Eesti ja kreeka vaatamis-väärsuste võrdlus. Igal riigil on omad vaatamisväärsused. Võrreldes kreeka vaatamisväärsustega ei ole meil kunagi olnud ega
olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed kaljujoonised kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika on väga rikas oma maavarade poolest seal leidub kulda, teemanti, vaske, rauda, boksiiti, fosforiiti, naftat, maagaasi, uraani, mangaani kui ka asbesti ja tina. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pikke: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ja erinevaid visuaalsed vahendeid. · Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad skulptuuri, maali, keraamikat, kostüüme ning peakatteid. ·
palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.
Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisse. Enam kui 250 alumiiniumimineraali moodustavad üle poole maakoore massist. On välja arvestatud, et maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit ja kaoliin. Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Boksiit Kaoliin Alumiiniumoksiid võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile.
majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia Serbiaga sõdu, ning majandus langes. Kõige rohkem nähti vaeva sõja purustute korda tegemiseks, viletsalt on läinud Horvaatial majandusreformidega. Nüüd on Horvaatia Taga-Euroopa kõige edukam majanduslik riik. Vahemereline kliima ja pikk rannajoon on on Horvaatiasse toonud 6-7 milj. Välisturisti aastas. Horvaatia maapinna sees leidub naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, loodusliku asfalti jpm maavarasid. Hästi kergesti on arenenud kerge- ja toiduaine tööstus. Ehitatakse mitmesuguseid masinaid , sealhulgas laevu ning keemia- ja puidu tooteid. Ekspordi moodustavad 30% masinad ja seadmed; 10% õmblustooteid, jaltsid ja keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad
peamiselt mägedes. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. ·Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. ·Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks Tööstuse areng Itaalias leidub plii-tsingimaaki, elavhõbedamaaki, väävlit, asbesti tinamaaki, boksiiti ja rauamaaki. Tähtsamad tööstusharud on masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstus. Kergetööstuse tähtsaimad harud on õmblus- ja jalatsitööstus. Transpordi iseloomustus Autotransport: Itaalias on maanteid 484 700 km, neist 6621 km kiirteid (2004). Raudteetransport: Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse.
Maavarad Türgi on maavarade poolest üpriski mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suurel hulgal. Riigil on suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Türgi sõltub suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Maavarad Tähtsaimad metallimaagid on raud ning kromiit. Ka leidub Türgis mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Maagaasi u 12,4 miljardit kuupmeetrit. Kivisütt on u 1 miljard tonni. Tööstus Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvilla istanduste juures. Tööstus Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres. Samuti suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Tubakataim
Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi, vähem leidub aga sütt, boksiiti, tsinki, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt vähe ning need asuvad lõunas ja kagus, kus on rohkem veerikkaid jõgesid, näiteks Rhône. Rahvaarv on 57,3 miljonit ning rahvastikutihedus 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Prantsusmaal nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides on madal rahvastiku juurdekasv, mis
vähearenenud. Vihmametsad on üldiselt üsna hõredalt asustatud, sest niiske ja lämbe õhk teeb kliima inimestele raskesti talutavaks ja palju leidub parasiite ja haigusetekitajaid. Külad asuvad rannikutel ja veeteede ääres, majad on ehitatud vaiadele. Lisaks alepõllundusele ja istandustele annavad elatist väärispuidu raiumine ja teatud paikades ka turism. Raha teenitakse ka salaküttimise ja kokapõõsaistandustega. Vihmametsade vööndis leidub naftat, maagaasi, boksiiti, niklit ja mangaani, kuid neid kasutatakse vähe. Suurimaks keskkonnaprobleemiks on vihmametsade ulatuslik raie. Kohalikud elanikud suhtuvad metsadesse kui tuluallikasse. Tarbepuidu müügist saadud tulust rahastatakse haiglaid ja koole ning toetatakse ka majanduse arengut. Vihmametsadel on oluline osa kogu maailma veeringes ja nende hävimine mõjutab oluliselt kliimat. Metsade vähenemisega suureneb süsihappegaasi hulk õhus, kaovad loomade ja kohalike primitiivsete hõimude elupaigad
(sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasireservid, mis avastati(1951) on nüüd peaaegu ammendatud. Hüdroelektrienergia tootmine on hästi arenenud kuid ei vasta Prantsusmaa vajadustele. 1.6.Kõrgmäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed
Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes. Kesk-Brasiilias on küllaltki vähe linnu, kuid ookeani ääres ja teiste riikide ääres on linnasid rohkem. Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. 12 5.Energiamajandus Brasiilias leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Imporditakse toornaftat ja eksporditakse rauamaaki. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja teistes. Elektrienergia toodand inimese kohta on 500kW. 13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
elanikku) ja Heraklion'i (173 tuhat elanikku). Üldjuhul on rahvastik kogunenud rannikule soodsamate kliimatingimuste tõttu, sest umbes 80% riigi territooriumist on mägine. Mägismaadel võib elada vähem kui 5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2010. aasta seisuga elas 61% Kreeka rahvastikust linnades ning see arv kasvab keskmiselt 0,6% aastas Energiamajandus Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid, tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral
Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike madusid,kalu,krokodille Kollane püüton Boa Piraaja Anakonda Mureen Kaiman Majandus Riigi suurim majandusharu on naftatööstus Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venetsueela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest.Samuti eksporditakse ka boksiiti,alumiiniumi,terast ja põllumajandussaadusi. Imporditakse tooraineid,masinad ja trantspordivahendid,tööstuskaubad,ehitusmaterjalid SKT(2008) ulatub 315,6 miljardi euroni Põllumajanduse tooted:mais,sorgo,riis,banaanid,köögivili,kohvi.,kala Loodusvarad Loodusvarasid on Venetsueelas rikkalikult ja mitmekesiseid nafta,maagaas,kivisüsi,rauamaak,ku ld,teemantid,muud mineraalid,hüdroenergia,boksiit. Palju leidub naftat, varudelt
Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid: Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara, Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda, Monagas, Nueva Esparta, Portuguesa, Sucre, Zulia, Táchira, Trujillo, Vargas, Yaracuy Joonis2. Venezuela osariigid. Andmed: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Venezuela_politica_copy.png
põllud ja istandikud. Metsa on säilinud mägedes, umbes viiendikul riigi pindalast. Alpide madalamail nõlvul kasvab tamme- ja pöögi-, kõrgemal kuuse- ja nulumets. Apenniinides on madalamal igihaljas lähistroopiline mets ja makja. Maavaradest leidub palju väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Monte Amiatas Toscanas), marmorit (Carraras), pimss, püriit, kivisüsi, potas, asbest ja muid ehituskive, vähem plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias), maagaasi (Lombardia madalikul), boksiiti (Apenniinides) ja rauamaaki (Elba saarel). 5 Arengutaseme näitajad Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21. ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 %
OPANAL, OPCW, PCA, RG, ÜRO, UNASUR, UNCTAD, UNESCO, UNFICYP, UNCHRilt, UNIDO, liidu Latina, UNITAR, UNMIL, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO , WIPO, WMO, WTO -6- Mida Brasiilia toodab? *Kohviuba, kakaod, puuvilju, sajat, riisi, maisi, suhkruroogu *Veiseid, kodulinde, kala *kangaid, jalatseid, tarbekaupu, keemia saadusi, tsementi, puitu, mootorsõidukeid, rauamaaki, sütt, mangaani, boksiiti, niklit, uraani Impordib: Naftat Seadmeid Keemiasaadusi Toiduaineid sütt Väliskaubandus Olulisemate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse ning sojauba, suhkrut jakohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat ja ravimeid, mineraalväetisi. Ekspordib: Kohvi Kakaod Sojat Puuviljamahlu Rauamaaki Jalatseid -7- Majandus hetkel
Ka tänapäeval valmistatakse peale klassikalise portlandtsemendi veel teistsuguse koostisega tsemente. Tsemendi koostist muudetakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab see reguleerida tsemendi kõvastumiskiirust, kõvadust, tugevust jt omadusi. Näiteks aeglustab pindaktiivsete ainete lisamine tsementmördile selle kõvastumist, happelised lisandid (kips CaSO4 jt) aga kiirendavad. Eriti tugeva tsemendi saab aga siis, kui selle lähteainetele lisada alumiiniumiühendeid, näiteks boksiiti. Selline segu nõuab põletamiseks tublisti kõrgemat temperatuuri (üle 1600 C) ning vastav tsement on palju kallim. Teiseks koguneb tööstuses tuhandeid tonne jääkaineid, mis sisaldavad tsemendi kõvastumiseks vajalikke kaltsiumsilikaate. Näiteks metallurgias, eriti raua tootmises tekivad räbud; ka tekib mineraalainerikkamate tahkete kütuste, näiteks põlevkivi põletamisel suurtes kogustes tuhka
üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud. See tappis 2000 inimest. 1995 aasta märtsis algas järve puhastamine gaasidest, et selliseid sündmusi edaspidi vältida. Riigi madalaim punkt on Atlandi ookean 0 meetrit ja kõrgeim punkt Fako mägi 4095 meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima 3 Kliima on Kamerunis mitmekesine, muutudes troopilisest kliimast rannikuäärsetel aladel semi-ariidseks ja kuumaks põhjaosas. Kameruni põhjaosa hõlmab kuiva kliimaga Tsaadi nõgu. Sademeid esineb seal keskmiselt 300-500 millimeetrit aastas. Keskmine õhutemperatuur võib ulatuda kuni 32ºC kraadini.
sadamakoht. Sadamast käib läbi umbes 70 laeva kuus. Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli. Riiki imporditakse keemiatooteid, masinaid, naftat ja naftasaadusi, sõidukeid, metalltooteid. Madagaskar toodab erinevaid toiduaineid: riisi, maniokki, kohvi, nelki, suhkruroogu, vanilli, türgi uba, banaane, maisi, kartulit, eluskarja: veiseid, sigu, kitsi, kala, aga ka muud nagu rafineeritud naftat, sõidukeid(montaaz), kangast, elektrotehnikat, boksiiti. Riigi iseärasused Usk, mütoloogia, looduslikud iseärasused lemuur Kohalikke hõimuusundeid tunnistab 52%, kristlasi 41%, muhameedlasi 7% elanikkonnast. Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas Saare loomastikus on palju haruldasi ja endeemseid loomaliike. 90% loomadest on endeemsed. Üks tuntum Madagaskari loomade perekond on leemurid
pehme jm Metallide legeerimine on on mitmesuguste lisandite lisamine metallile või sulamile selle omaduste parandamiseks Tähtsamad metallide sulamid on pronks, duuralumiinium Alumiiniumu tooraineks on boksiit. Alumiinimi sulameid kasutatakse lennuki ja raketitööstuses Alumiiniumisööstused on kolinud kiirevooluliste jõgede äärde, sadama linnadesse Ühe tonni puhta alumiiniumi saamiseks on 4-6 tonni boksiiti Töötlev tööstus 1. Primaarne e hankiv tööstus 2. Sekndaarne e töötlev tööstus Töötlev tööstus jaguneb vanad uued ja uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud Vanad harud nagu toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus pärinevad 18.- 19. Sajandist ja nende tehnoloogia enam eriti ei uuene Uued harud nagu auto- ja keemiatööstus tekkisid 20. Sajandil ja on jõudsasti kasvanud. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud, näiteks mikroelektroonika,
8 8. Millised võiksid olla peamised metsadega soetus probleemid selles riigis? Suurimaks probleemiks on metsade hävimine. Seda põhjustavad kliima muutumine ning inimkäte töö. Vihmametsade ökosüsteemi ähvardavad vastutustundetu kaevandamine. 9 Tööstuse areng 1. Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. Venezuela on maakide poolest rikas maa. Leidub suurel hulgal naftat, maagaasi. Mägismal kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda, mangaanimaaki. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli- ka vasemaaki, vähesel määral titaani-, koobalti-, volframi-, tooriumi- ja elavhõbedamaaki. 2. Millised tööstusharud on esindatud? Suurimad tööstusharud on nafta- ja gaasitööstus. Peamiselt siseturule toodavad masina-, metalli-, elektrotehnika-, ehitusmaterjali- (seal hulgas tsemendi- ja klaasi-), puidu-, paberi-,
tööstusliku kasvu aeg. Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria. Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija
Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas. Maavaradest leidub lubjakivi, väävlit, kivisüsi, vasemaaki, boksiiti, rauamaaki, nikkelit, fosfaati, plaatinat, tina, uraani. Igal aastal registreeritakse Jaapanis 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. Nagu näiteks 2011. aastal Jaapanit tabanud 8.9magnituudine maavärin, pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid
lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA's leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas
ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%), kuid see-eest sisaldavad nad ka seleeni, telluuri, hõbedat, pliid, tsinki, kulda ja arseeni. Hüdrotermaalse tegevusega seotud moondemineraalidest pakuvad majanduslikku huvi eelkõige talk, asbest ja magnesiit. Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsütt leidub peamiselt Joonia vööndis ning mägedevahelistes orgudes
Kasvatatakse seebusid, lambaid ja kitsi. Vähem tegeletakse hobuste, sigade ja kodulindude pidamisega. Kalapüügi kõiki võimalusi ära ei kasutata. Nigeeria varustab end ise peaaegu kõigega, ostab sisse delikatesse ja vähesel määral ka põhjamaiseid vilju ja kala. Ekspordib peamiselt kakaod, kautsuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla. Tööstuse areng Nigeerias leidub tina, rauamaaki, naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kolumbiiti, pliid, lubjakivi, fosforiiti, kulda, hõbedat, niobiomi, volframi, molübdeeni, tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik
Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. 6.3. Jõed Jõed on lühikesed ja kevad talvise tulvaveega, suvel on põud tavaline. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. 6.4. Taimkate Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on need istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg). 6.5. Maavarad Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. Liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama. 7. Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas.
Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne- Austraalias Hamersley mägedes ja Lõuna-Austraalias Iron Knobis), kivisütt (Ida-Austraalias, naftat ja maagaasi (Lääne- ja Lõuna-Austraalias ning Victoria osariigi rannikul). 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Enamus Austraalia teadaolevast kivisöest kaevandatakse idapoolsetes osariikides, samal ajal kui pruunsütt kaevandatakse Victorias. Victorias on veel väga olulisteks leiukohtadeks ligniidi kaevandused
Kõige hõredam (alla 60 inimese ruutkilomeetril) on asustatus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. 6 7 Maavarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe (leidub Monte Amiatas Toscanas), tsink, potas, marmor (Carraras) , pimss, püriit . Vähem leidub seal veel ka plii-tsingimaaki, naftat, maagaasi, boksiiti ja rauamaaki. Majandus Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut traditsiooniliste kaupade näol (tekstiil, rõivad ja jalatsid).
väiksemaks teinud. Maad haritakse põhiliselt käsitsi, kasutades algelisi tööriistu, sealhulgas kõplaid ja matseetesid. Väetised ja insektitsiidid on vähestele talunikele taskukohased. Madal tootlikkus ei pea sammu iibega. Vähemalt 15% toidust imporditakse. 13 1984 hävitas sigade katk kõik sead. Põllumajandusaaduste seas on kohv, suhkur, sisal ja eeterlikud õlid. Mäendus Kuni 1983. aastani kaevandati boksiiti, kuid varud lõppesid. Tööstus Tööstust on vähe, peamiselt Port-au-Prince'is. Keskmise suurusega ettevõtted toodavad tsementi, taimeõli, jahu, rafineeritudsuhkrut ja tuletikke. Alates 1960. aastatest on kiiresti kasvanud kergetööstus, mille arvele tuleb 25% Haiti ekspordist. Odav tööjõud, tööseadusandluse puudumine ja maksuvabastused on Haitisse meelitanud välisfirmasid. Sporditarbeid, rõivaid, mänguasju ja elektrikaupu pannakse kokku USA-st toodud detailidest.
Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA's leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel, seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade
Tähtsamad hüdroelektrijaamad on Sutleji,Mahanadi,Cauvery,Chambali ja Damodari jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal. Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases). Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised kaevandused asuvad Chota Nagpuri platool,Karnataka ja Madhya Pradeshi osariigis. Kaevandatakse ka mangaanimaaki,vilku,boksiiti,kroomi-ja vasemaaki,kulda,monatsiitliiva, keedusoola jm. Masinatööstuse toodangust moodustavad valdava osa lihtsamad seadmed,kuid toodetakse ka kaevandus- ja transpordimasinaid,ventilaatoreid,elektripumpi,jalgrattaid jm. Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis. Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet. Arenenud on ka naha-ja jalatsitööstus.
Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb palju maa-aluseid karstijõgesid ning mineraalveeallikaid. Suurimad jõed on Doonau lisajõed Lim, Tara ja Piva. Suurim järv on lõunapiiril olev Scutari järv. Loodusvaradelt ei ole Montenegro rikas. Leidub boksiiti ja lubjakivi. Jõed on hüdroenergiarikkad. Inimesed tegelevad boksiidi kaevandamise, alumiiniumitööstuse, turisminduse ning põllumajandusega. Pealinn Podgorica Podgoricat on mainitud esmakordselt 1326.aastal. Podgorica asus strateegiliselt tähtsas liiklussõlmes ja on seda siiamaale. Näiteks ainus Albaaniat välismaailmaga ühendav raudtee kulgeb just läbi Podgorica. 14741878.aastatel oli Podgorica Ottomani impeeriumi valduses. Türklased muutsid
Kaubandus on Austraaliale tähtis. Kaubaeksport oli 1994. aastal kokku 47,7 miljardit dollarit, umbes viiendik riigi sisemajanduse kogutoodangust. Austraalia importis 1994. aastal 50,1 miljardi dollari eest kaupa. Ameerika Ühendriigid on Austraalia suuruselt teine kaubanduspartner, jäädes maha ainult Jaapanist. USA on Austraalia suurim kaubaimpordi allikas (10,9 miljardit 1994. aastal). Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit, polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti, rauamaaki, kivisütt. 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne- Austraaliast. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast. Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis.. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse, Hiinasse ja Indiasse. Põllumajandus Koos kaevandusharudega moodustab 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia
8.Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. teras: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa alumiinium: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Brasiilia, Austraalia 9.Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? kuna alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis siis – odava elektri piirkondadesse Sadamalinnad – kuhu on odav maaki vedada suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika lähedusse riigid, kel on endal boksiiti (tööstuslikult toodetakse alumiiniumit boksiidist) 10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber
Al2O3 - nH2= ning Fe, Si, ja teisi oksiide. Tootmisprotsess: 1)Al2O3 saamine 2)Al2 O3 elektrolüüs Al saamiseks 3)Rafineerimine . (10 % boksiiti tuleb Austraaliast). Suhe on 1/6-le, 1 tonn Al 6 tonni boksiidi kohta. Puhas Al (99,9%) Korrosiooni kindlus on väga hea,
annaabi.ee 
