Alumiiniumi tootmine ja kasutamine (1)

Alumiiniumi tootmine ja kasutamine.
Alumiinium on keemiline element. Alumiiniumi sümbol on Al. Alumiinium on hõbevalge pehme ja plastne hästi elektrit ja soojust juhtiv kergmetall, mida on hõlbus sepitseda ja valtsida. Alumiiniumi järjekorra number on 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumi tihedus on 2.7 Mg/ kuupsentimeetrile. Sulamistemperatuur on alumiiniumil 660´C. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesiniku ning tekib sool. Amfoteeruse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiinium oksiid on amfoteeme oksiid. See tähendab,et tal on nii aluselisi kui ka happelisi omadusi. Alumiinium on vee ja õhu toimele vastupidav, sest tema pinnale tekib tihe oksüdatsioonikiht mis takistab alumiiniumi edasist oksüdeerumist.
Alumiiniumi tootmine: Alumiiniumi tema kõrge aktiivsuse tõttu looduslikult teda ei leidu. Maakoore koostises on ta massi järgi hapniku ja räni järel kolmandal kohal. Alumiiniumi sisaldavad paljud kivimid ja mineraalid , näiteks boksiit , korund ja krüoliit; kõige rohkem on boksiiti, millest alumiiniumi toodetaksegi. Alumiiniumi tööstus on kõige energiakulukaimaid tööstusharusid: 1t alumiiniumi saamiseks kulub 4t boksiiti ja 14 000 kWh elektrienergiat. Kui alumiiniumi tootmine algas, oli ta ainult veidi odavam kui kuld . Alumiiniumit saadakse elektrolüüsi teel. Kui juhtida elektrivool läbi alumiiniumoksiidi, lõhustub see alumiiniumiks ja hapnikuks. Sellist nähtust nimetataksegi elektrolüüsiks. Alumiiniumi saadakse ka kõrgsulatus- ahjuga, kus alumiiniumoksiid puutub kokku süsinik elektroodiga- tulemuseks on sula alumiinium.
Alumiiniumi kasutamine: Alumiiniumil on palju kasutusalasid: Alumiiniumi kasutatakse ehitusel ( kattematerjalina, aknaraamidena, kandetarinditega ).
Tööstuses ( termiit - keevitamisel, süütesegudes kasutatav pulber ). Elektrotehnikas ( juhtmed , kaablid ). Juveelitööstuses ( alumiiniumimaakidest toodetud tehisvääriskivid nt. Rubiin ja safiir ). Keemiatööstus ( kemikaalid ). Toiduainete tööstuses ( pakkematerjal, foolium ). Lennukitööstuses ( kostruktsioonmaterjal). Olmes ( mööbel, nõud jalgrattad, alumiiniumiga kaetakse ka konservipurkide sisepindu, alumiiniumi kasutatakse ka peeglite valmistamisel. (alumiinium on hea peegeldusvõimega), vanasti kasutati ka alumiiniumist kööginõusid, aga need on tervisele kahjulikud, alumiinium kuulub ka savi koosseisu. Savist saab valmistada telliseid , värve, skulptuure, potte jne.
). Alumiiniumitoodang ( mln t ) Hiina 4.300, Venemaa 3.347, Kanada 2.709, USA 2.707, Austraalia 1.836, Brasiilia 1.318, Norra 1.096, LAV 0.707, India 0.671, Saksamaa 0.653.
Värvimata alumiinium: Värvitud alumiinium:
Alumiinium pada: Alumiinium on hästi sepistatav:
Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus “Valgus”. Lk 49.
Väike Entsüklopeedia. Rein Aro. Lk 44.
Õpilase Entsüklopeedia. Jennifer Justice. Lk 110.
Õpilase Teadus- Entsüklopeedia. The Concise Science Encyclopedia Kingfisher. Lk 110 – 115.
Illustreeritud Laste- Entsüklopeedia. Dorling Kindersley. Lk 366.