18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: paganalikud jumalad ei suuda aidata, kuna nad on ebajumalad 19. Mida armastab maine riik, mida taevariik Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: maine riik iseennast, taevariik Jumalat 20. Millise kahe Platoni maailmaga on võrreldud Augustinuse maist riiki ja taevariiki? V: ideede ja asjade maailmaga Boethius (480-524) 1. Mis sajandil ja kus Boethius sündis? V: 5. sajandil Roomas 2. Millise kahe filosoofi kõik teosed soovis ta tõlkida kreeka keelest ladina keelde? V: Platoni ja Aristotelese 3. Millised kaks ideede süsteemi mõjutasid Boethiuse filosoofilist loomingut? V: uusplatonism ja kristlus 4. Mis juhtus 476? V: kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning Roomat hakkasid valitsema barbarite kuningad 5. Millisesse kõrgesse ametisse määrati Boethius 510. aastal?
vaba kunsti: 1. Esimene tsükkel (trivium kolmik) oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelst), dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). 2. Teine tsükkel (quadrivium nelik) koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. 1. Musica mundana universumi muusika, mis käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. 2. Musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel. 3
Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika: · Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja aastaaegade vaheldumine). · Inimmuusika (inimese, mikrokosmose harmoonia, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel). · Kõlav muusika (inimhääled, pillid). Boethius Rooma filosoof, pani aluse kolmikjaotusele muusikas (vt ülal).
· Motett mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia (ei pea olema gregoriuse laulust). I hääl Tenor (vähe teksti, võidi mänguda ka pillidel), II hääl Duplum (ladinakeelne vaimulik tekst), III hääl Triplum (prantsuskeelne ilmalik tekst, sageli armastulaul). XIII sajandil keelati kirikutes motetid komposit-siooni keerukus, arusaamatus tekstis. Muusika kategooriad (pani aluse Boethius): 3..1. Musica mundana universumi muusika. Kõiksuse harmoonia. Sisaldab ka sfääride harmooniat planeetide liikumisest tekkivat kuuldamatut muusikat. 3..2. Musica humana inimmuusika. Otsib kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel. 3..3. Musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.
Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja). Ta hukati süüdistatuna riigireetmises. Viimane ja kõige kuulsam teos ,, Filosoofia lohutus", selle kirjutas ta vangis. Ainult Jumal võib inimesele anda tõelise õnne Boethiuse meelest. Skolastik õpetlane ( ristiusu põhimõtteid tuleb seletada mõistuse abil)
FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Ppythagoras (570-496 a. e. Kr) Helide arvsuhted määrati MONOKORDI (lihtne keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka
Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus.
märk/noot tähistab kindlat vältust Muusikateooria keskajal Muusika MUNDANA e. Universumimuusika; käsitleb kõiksuse, makrokosmose teooriat, seda inimene ei kuule Muusika HUMANA e. Inimmuusika; käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, keha ja vaim Muusika INSTRUMENTALIS e. Kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, jälgib kõikide eelmiste tasandite reegleid Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaja muusikateooriale Keskaegne koolisüsteem: Esimene tsükkel loogiline mõtlemine ja arutluskunst (grammatika, dialektika, retoorika) Teine tsükkel loodusteadused (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika
astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3
otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil Leviidid naissoost elukutselised templimuusikud Kantor kirikulaulu õpetaja Rooma läänekiriku sümboolne keskus
2) Pythagoras fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted 3) Platon jätkas Pythagorase õpetust arvudest. Kaitses muusika traditsioone. 4) Aristoteles Rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, omistas suurt tähendust eetilistele väärtustele. 5) Aristoxenes Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk 8.-6. sajand eKr 1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul
peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme. Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi. Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime luua midagi erakordset ja ajas püsivat, andes meile aimu tolle aja inimese maailmapildist. Kasutatud kirjandus Axel Boethius ja J.B. Ward-Perkins- Etruskian and Roman Architecture Heinz Kähler- Rom und sein imperium, "Holle Verlag", Baden-Baden, 1976 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn, "Valgus", 1989 E.H. Gombich- Kunsti Lugu, "Avita", 1997 M.V. Alpatov Kunstiajalugu, I köide, "Kunst", Tallinn, 1973 http://www.levitas.com/italy/rome_antica.htm http://harpy.uccs.edu/roman/html/roman.html http://www.geocities.com/sallustiusde/Via_Appia.htm http://www.route40.net/history/milestones/appia.shtml http://www
Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius oli sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel. Ta edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse ning tema kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse kõige autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale. 23. Varakristlik muusika Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas
vaadeldakse ürgalget. tähtsam see, mis toimub ajas ja ruumis, inimese ja Jumala · Kõige ühtsus vahelistes suhetes. · · Kuna kõiki olendeid hingestab seesama reaalsus, võiks BOETHIUS 480 - 525 inimkonda võrrelda koorijuhi ümber seisva kooriga. Kui · Boethius oli väliselt kristlane, kuid sisemiselt uusplatonist ühte lauljatest segada, on tulemuseks ebakõla ja ja stoik. harmoonia puudumine, aga kui kõik pöörduvad koorijuhi
Varajased teosed on dialoogid, neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Teaduslikud tööd: "Füüsika", "Taevast", "Meterolooga", "Looduslugu", "Hingest", jne. Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika" Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" Pärast Aristotelese surma jäid tema tööd u. 200 aastaks kadunuks, kuid õnneks need hiljem leiti Kreetalt. U. 500 a. p.Kr. tõlkis Boethius Aristotelese tööd ladina keelde. Kolm teaduste rühma: Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon).
subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse meie aegadesse, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana- Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. 23
Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia - planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. Musica himiana -- inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. Musica instrumentaHs -- kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid Järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius (u 480-524), kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. Boethiuse matemaatiline intervalliõpetus toetub otseselt Pythagorase traditsioonile ning temast lähtub ka keskaegne laadiõpetus. 12
saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika,
ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks
Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj. Jumala kohta saame teadmisi kolmel viisil: jaatava, eitava ja sümboolse teoloogia meetodil. Jaatades omistame J-le neid kõrgeimaid omadusi, mida me inimesed tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid. Sümboolse teoloogia järgi, omistame Jumalale mitmesuguseid omadusi, olles aga ühtlasi teadlikud, et need on vaid ebatäiuslikud kujundid. Boethius (u 480-524) poliitik ja filosoof. Ta elas Ravennas, oli kõrgel kohal idagootide kuninga Theoderichi juures. Ta vangistati ja hukati. Vanglas kirjutas ta De consolatione philosophiae (Filosoofia lohutusest). See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest.
· Auastmeid uurides, et varsti teadis, · Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud · Neid nimepidi samuti kui mina." XXVIII, 130-132 eneseilmutust. · Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures.
kloostrite juurde. 142. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Kirikuisa Augustinuse ,,Pihtimused", kus ta meenutab oma ema armastuse ja austusega. 143. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? Boethiuse (u 480 524 pKr) peateoseks oli ,,Filosoofia lohutusest", mis on kirjutatud prosimeetrumina (värss ja proosa vahelduvad). Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi. See on üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid
poole. Ehkki tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli tekstiga. 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. peateos De consolatione philosophiae (,,Filosoofia lohutusest") on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (Piiblit ei tsiteerita, kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga
tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige kuulsam on Boethius (480-525), kes ütleb et inimene on vaimu pime ehk inimese vaim on kehas ning keha juhib seda ning vaim on pimduses. Keskaja filosoofia * Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid
ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo. Kõike loodut tuleb mõista kui Jumala eneseilmutust (teofaania). Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. BOETHIUS (480-524): suur mõju keskaja filosoofiale. Elas Ravennas ida-gootide kuninga Theoderichi juures. Süüdistatakse äraandmises, mõistetakse piinarikkasse surma. Vanglas kirjutab teose "Filosoofia lohutusest" - dialoog autori ja filosoofi vahel. Autor kõneleb proosas, filosoof vastab luulevormis. Teosel on sarnasus Dante "Vita novaga". Kuigi esineb kristlasena, on palju paganlikke (ka uusplatonistlikke) mõjutusi. Ütleb, et on järgnenud pütaagorlikule käsule käia Jumala järel.
annaabi.ee 
