18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: paganalikud jumalad ei suuda aidata, kuna nad on ebajumalad 19. Mida armastab maine riik, mida taevariik Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)? V: maine riik iseennast, taevariik Jumalat 20. Millise kahe Platoni maailmaga on võrreldud Augustinuse maist riiki ja taevariiki? V: ideede ja asjade maailmaga Boethius (480-524) 1. Mis sajandil ja kus Boethius sündis? V: 5. sajandil Roomas 2. Millise kahe filosoofi kõik teosed soovis ta tõlkida kreeka keelest ladina keelde? V: Platoni ja Aristotelese 3. Millised kaks ideede süsteemi mõjutasid Boethiuse filosoofilist loomingut? V: uusplatonism ja kristlus 4. Mis juhtus 476? V: kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning Roomat hakkasid valitsema barbarite kuningad 5. Millisesse kõrgesse ametisse määrati Boethius 510. aastal?
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hä...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
FRÜÜGIA-LÜÜDIA. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Ppythagoras (570-496 a. e. Kr) Helide arvsuhted määrati MONOKORDI (lihtne keelpill, mille kõlakastile on pingutatud üks keel) abil. Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
märk/noot tähistab kindlat vältust Muusikateooria keskajal Muusika MUNDANA e. Universumimuusika; käsitleb kõiksuse, makrokosmose teooriat, seda inimene ei kuule Muusika HUMANA e. Inimmuusika; käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, keha ja vaim Muusika INSTRUMENTALIS e. Kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, jälgib kõikide eelmiste tasandite reegleid Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaja muusikateooriale Keskaegne koolisüsteem: Esimene tsükkel loogiline mõtlemine ja arutluskunst (grammatika, dialektika, retoorika) Teine tsükkel loodusteadused (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika
astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
2) Pythagoras fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted 3) Platon jätkas Pythagorase õpetust arvudest. Kaitses muusika traditsioone. 4) Aristoteles Rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, omistas suurt tähendust eetilistele väärtustele. 5) Aristoxenes Süstematiseeris rütmiõpetuse, koondas kreeka helilaadid ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk 8.-6. sajand eKr 1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul
peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme. Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi. Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime luua midagi erakordset ja ajas püsivat, andes meile aimu tolle aja inimese maailmapildist. Kasutatud kirjandus Axel Boethius ja J.B. Ward-Perkins- Etruskian and Roman Architecture Heinz Kähler- Rom und sein imperium, "Holle Verlag", Baden-Baden, 1976 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn, "Valgus", 1989 E.H. Gombich- Kunsti Lugu, "Avita", 1997 M.V. Alpatov Kunstiajalugu, I köide, "Kunst", Tallinn, 1973 http://www.levitas.com/italy/rome_antica.htm http://harpy.uccs.edu/roman/html/roman.html http://www.geocities.com/sallustiusde/Via_Appia.htm http://www.route40.net/history/milestones/appia.shtml http://www.the-pantheon
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
vaadeldakse ürgalget. tähtsam see, mis toimub ajas ja ruumis, inimese ja Jumala · Kõige ühtsus vahelistes suhetes. · · Kuna kõiki olendeid hingestab seesama reaalsus, võiks BOETHIUS 480 - 525 inimkonda võrrelda koorijuhi ümber seisva kooriga. Kui · Boethius oli väliselt kristlane, kuid sisemiselt uusplatonist ühte lauljatest segada, on tulemuseks ebakõla ja ja stoik. harmoonia puudumine, aga kui kõik pöörduvad koorijuhi
Varajased teosed on dialoogid, neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Teaduslikud tööd: "Füüsika", "Taevast", "Meterolooga", "Looduslugu", "Hingest", jne. Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika" Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" Pärast Aristotelese surma jäid tema tööd u. 200 aastaks kadunuks, kuid õnneks need hiljem leiti Kreetalt. U. 500 a. p.Kr. tõlkis Boethius Aristotelese tööd ladina keelde. Kolm teaduste rühma: Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest. Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon).
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia. Selle kolmikjaotuse juurutas rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised on aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale.
Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia - planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. Musica himiana -- inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. Musica instrumentaHs -- kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid Järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius (u 480-524), kelle kirjutised said aluseks kogu keskaegsele muusikateooriale. Boethiuse matemaatiline intervalliõpetus toetub otseselt Pythagorase traditsioonile ning temast lähtub ka keskaegne laadiõpetus. 12
ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest, kes muudetakse eesliks
saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika,
kujundid. Boethius (u 480-524) poliitik ja filosoof. Ta elas Ravennas, oli kõrgel kohal idagootide kuninga Theoderichi juures. Ta vangistati ja hukati. Vanglas kirjutas ta De consolatione philosophiae (Filosoofia lohutusest). See on dialoog autori (proosas rääkija) ja Filosoofia (luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk
· Auastmeid uurides, et varsti teadis, · Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud · Neid nimepidi samuti kui mina." XXVIII, 130-132 eneseilmutust. · Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku kirgastumist vastavalt oma võimetele, see kuninga Theodorichi juures.
kloostrite juurde. 142. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Kirikuisa Augustinuse ,,Pihtimused", kus ta meenutab oma ema armastuse ja austusega. 143. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? Boethiuse (u 480 524 pKr) peateoseks oli ,,Filosoofia lohutusest", mis on kirjutatud prosimeetrumina (värss ja proosa vahelduvad). Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi. See on üleskutse filosoofiaga tegelemisele teel Jumalani jõudmisel pürgimine tarkuse poole on ühtlasi pürgimine Jumala poole.
Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A. de Morgan. (1806-1871). Gottlob Frege (1848-1925) Esimest järku predikaatarvutus. Georg Cantor (1845-1918). Hulgateooria ja paradoksid
poole. Ehkki tekst on proosas, on lausestus ja sõnastus hümnilaadselt rütmistatud. Autor ei suhestu enam ainult paganliku antiikkirjanduse juhtivate autoritega, vaid nende kõrval ja peamiselt Piibli tekstiga. 139. Iseloomusta Boethiuse peateost, selle struktuuri ja peamist ideed. peateos De consolatione philosophiae (,,Filosoofia lohutusest") on kirjutatud prosimeetrumina, s.t vahelduvad värss ja proosa. Boethius kirjutas teose vangistuses enne hukkamist; see kujutab emand Filosoofia ja ebaõiglaselt surma mõistetud minategelase dialoogi, seega on sellel selge autobiograafiline taust. Kuigi teos ei ole loomult kristlik (Piiblit ei tsiteerita, kristlust ei mainita), vaid uusplatonistlik, ei olnud see ka kuidagi kristluse vastane (tollases kristlikus teoloogiaski oli uusplatonistlik terminoloogia ja arutlusviis tavaline). Teose iseloom on protreptiline: üleskutse filosoofiaga
tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige kuulsam on Boethius (480-525), kes ütleb et inimene on vaimu pime ehk inimese vaim on kehas ning keha juhib seda ning vaim on pimduses. Keskaja filosoofia * Keskaja filosoofia on nii oma suunitluselt kui oma esitajate poolest kristlik põhi teema on usu ja teadmiste vahekord. * Keskajal vahemikus 500-800 on nö pimeaeg, kus isegi vaimulikud ei oska enam lugeda. -) Kristlus hakkas väga levima aastal 33 ning hakkas tekkima olukord, kus linnades olid
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
