Rakke Gümnaasium The Beatles The Rolling Stones Triin Alatsei 8.klass 2009.a THE BEATLE The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ulatus oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning bluusist ja heavy metalini. 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni mõjutasid Biitlid tugevalt. The Beatlesi plaate on müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me". 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nende muusika sai mõjutusi valgetelt esinejatelt,
Rhythm and blues (lühendatult RnB, R&B) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Selle termini arendas välja Jerry Wxler ajal, mil ta toimetas Billboard Magazine'i edetabeleid Ühendriikides. Tunnustatuim esindaja on Louis Jordan, kes alustas selle stiiliga bluusi basil tegemaks lugusid väikese bändiga. Alates 1990. aastast kasutatakse terminit nüüdisaegse R'n'B'na. Stilistika
Hümni viis on "To Anacreon in Heaven" Sõnad on loonud Francis Scott Key http://www.youtube.com/watch?v=d1NR2K-ga Muusikastiilid Põhja-Ameerikast on pärit mitmeid muusikastiile, tuntumad neist on Bluus(millest arenesid järgmised) Dzäss ehk dzässmuusika(19.sajandi lõpp) Ragtime(19.sajandi teine pool) Rütm ja bluus(u 1930) Rock'n'roll(u 1940) Bluus Bluus (inglise keeles blues) on muusikazanr ja stiil, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, dzäss, rhythm and blues ja rock'n'roll 1930ndatel hakkas bluusis levima "kannapööre"mis tähendab salmi lõpukäiku, millele järgneb uue salmi algus http://www.youtube.com/watch?v=rhrqZP_qVyU Dzäss ehk dzässmuusika Tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest(vaimulik koorilaul)
HEAVY METAL Denis Kotov HEAVY METAL · 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund · Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit · Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus · Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid seksuaalse alatooniga · Black Sabbath on Suurbritanniast Birminghamist pärit heavy metal ansambel
Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks. Ta musitseeris sageli koos Cootie Williamsi, Lucky Millinderi, Andy Kirki, Louis Armstrongi, and Count Basieiga, ja tal oli ka oma bänd ning paljud salvestused tegi ta ise. See oli 1946 aastal, bändi nimi oli "Eddie Davis and His Beboppers", kuhu koosseisu kuulusid Fats Navarro, Al Haig, Huey Long, Gene Ramey and Denzil Best. Soul Jazz Soul jazz oli areng Heavi bopist ning, milles oli ka mõjutusi bluusist, gospelst ja r'n'b-st . Olulised Soul jazz organistid Bill Doggett, Charles Earland, Richard "Soon" Holmes, Les McCann, "Vend" Jack McDuff, Jimmy McGriff, Lonnie Sepp, Don Patterson, Jimmy Sepp ja Johnny Hammond Sepp. Tenor saksofon oli samuti Soul jazzis oluline; märkimisväärsed Soul jazz tenorid olid Gene Ammons, Eddie "Lockjaw" Davis, Eddie Harris, Houston Isik, ja Stanley Turrentine. Alt mängija Lou Donaldson oli samuti oluline figuur, nagu oli Hank Crawford
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon
HARD BOP Janelle Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis. Oli vastukaaluks cool jazz'ile. Võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. Ühendab mõjusid rhythm' n'blues'ist, gospelist ja bluusist. Kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Stiilile on iseloomulikuks : Gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm. Ülevoolav meloodia. Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey
Blues Mis on blues? · Blues ehk eesti keeles bluus on vokaalne ja instrumentaalne muusikavorm, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, jazz, rhythm and blues ja rock'n'roll. · Bluus on kaeblik, aeglase tempoga laul, mis tihti räägib esitaja enda elust ja kannatustest. · Bluusi tekst ja meloodia on sageli improviseeritud, harmoonia skeem püsiv. · Algul oli traditsiooniline bluusi värss arvatavasti üks ja sama rida mida korrati neli korda. Alles hiljem muutus standardiks, et korrati ühte rida kaks korda ning sellele järgnes "vastus".
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline
ROCK‘N’ROLL Eerik Haamer, Juhan Pikamäe, Olaf Daniel Seisler MIS ON ROCK’N’ROLL? Muusikastiil 1940-ndatest Arenes välja gospelist ja bluusist Muutus populaarseks Ameerikas 1950-ndatel Bill Haley’t peetakse esimeseks rock’n’rolli lauljaks TEKKELUGU Raadiojaama töötaja Alan Freed Aavastas uuringu läbi noorte huvi rütmi ja bluusi vastu Saade “Moondog’s Roll and Roll Party” Edendas selles segu blues'ist, country'st ja rütm ja blues'ist. ALAN FREED Sündis 1921 aastal 15. Detsember Rock’n’roll’i ristiisa 1945 aastal WAKR Akron
Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2 Edgar Varese (18831965) Mõjukas Ameerika helilooja Prantsuse päritolu Elekrtoakustilise ja löökpallimuusika pioneer George gershwin ( 18 9 8 1 9 3 7 ) Hea klaverimängupraktika ja muusikaline silmaring Õppis muusikat omal käel, võttis ka eratunde Gershwin pidas jazzist ja bluusist lugu, ning oli seda meelt et jazz on Ameerikas kujunenud energia tulem. Selle huvi tulemusena sündis kaks jazzist ja afroameerika elustiilist mõjutatud suurteost `' Rhapsodi in blue'' ning `'Porgy ja Bess'' Kirjutas klaverikontserte, muusikale, filmimuusikat. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kokkuvõte
Johnny Cash An American legend Sündis-suri • Johnny Cash (õieti John R. Cash, sünninimi J. R. Cash;sündis 26. veebruar 1932 .suri 12. september 2003.Ta oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja. Tema hüüdnimi oli The Man in Black ('mees mustas'). Kantrimuusika • Kantrimuusika (ka kantri, country, country and western) on USA lõunaosariikide muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi alguses traditsioonilisest folkloorist, keldi muusikast, bluusist ja gospelist. Mõjukaimad kantrilauljad on Jimmie Rodgers ja Hank Williams. Päritolu • Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et temas on indiaaniverd, kuid hilisem uurimine selgitas, et tegelikult olid tema esivanemad šoti päritolu. Sellest hoolimata tundis ta indiaanlastega hingesugulust ja pühendas neile paljud oma laulud (näiteks "The Ballad of Ira Hayes", "Old Apache Squaw"). Tema esivanem William Cash (Caesche) randus Ameerikas 1667
„Saatana muusika“ 19. sajandi algusaastatel nime kandnud saatana muusika ehk tänapäeval jazzmuusika on muusikastiil, mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest. Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis. Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub ühiskonda ning õhutab vägivaldsust. Sellepärast oli lastel ja teismelistel jazz´i kuulamine ning nägemine keelatud. Ka Henry Ford´ile ei meeldinud jazzmuusika, kes samuti protesteeris selle muusika vastu. Ajakirjandus tegi ka jazzmuusikat maha ja halvustas
,,Carmina Burana". 2 teist osa on "Catulli Carmina", "Aphrodite triumf" Pluralism - stiilide paljunemine Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi Popmuusika, klassika Dzäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Afroameerika muusika - Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Töölaulud - laulud, mida laulsid Aafrika päritolu mustanahalised orjad töötegemise juures 17.19. sajandi orjanduslikus Ameerikas.
Jazzmuusika Aleks Post Jazzmuusika USA Euroopa Aafrika Jazzi kujunemine USA mustanahaliste töölauludest Nt: plantation songs istandustelaulud Bluusist Spirituaalidest Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917.
Dzäss ehk dzässmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi.
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema : "Jazz muusika" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ. a. Jazz ehk jazzmuusika on muusikastiil mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikidesa Aafrika ja Eurooparahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja Usa neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub
Heavy Metal Jens Kiisk Erik Annilo Heavy Metal Tekkis 80ndatel Arenes välja bluusist, rockist ja klassikalisets muusikast Punk + hard rock Depressiivsed meloodiad, Tumedad riided Stiilid Fusion genres folk metal Alternative metal funk metal avantgarde metal grindcore Christian metal industrial metal crust punk metalcore drone metal neoclassical metal digital hardcore nu metal extreme metal postmetal sludge metal progressive metal symphonic metal rap metal viking metal ansamblid AC/DC Accept
Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Tema auks on püstitatud monument Ameerika dzässimuuseumi ette, Parkeri sünnilinna Kansas City`sse album The Complete Birth of Bebop (1940) Dzäss ehk dzässmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.
Rhythm and Blues Rhythm and Blues (lühendatult R&B) on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gosplelist. See on popmuusika zanr. R&B'st on välja arenenud veel teisigi muusikazanreid nagu rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Algselt esitasid seda afroameeriklased, kuid praegu on see levinud üle maailma. Seda muusikastiili iseloomustab lihvitud mitmehäälne vokaalpartii ning ansambliliikmete endi kirjutatud tekstide ja muusika kasutamine. Selle zanri esiisaks on blues, millest kasutati tempot. 50-ndatel aitasid stiili menule tublisti kaasa Ray Charles, The Drifters, The Coasters.
MUUSIKA ja TANTS 1920.1930. aastail Kuigi jazz (Eestis pigem JAZZ dzäss) tekkis 19.sajandi lõpus, sai see Euroopas Dzäss kasvas välja USA tuntuks just mustanahaliste 1920. aastatel. töölauludest, bluusist ja spirituaalidest ehk Tekkis Aafrika ja palvelauludest. Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Inimesed nägid dzässis Dzäss jaguneb hirmu, kuna see tõotas kolmeks: purustada kõik vanad traditsiooniliseks kultuuri pärandid ning dzässiks, svingiks ja kombed. nüüdisaegseks dzässiks. Dzäss levis
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve
Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu:
ja rhythm and blues'st 1940. Aastatel USA's ning populaarseks muutus 1950 aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong
Saatana muusika 19. sajandil hakkas levima uut laadi muusika. Seda hakati kutsuma dzässiks. See muusika sündis Lõuna-Ameerikas, ning kasvas välja USA neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Oluline osa dzässis oli improviseerimine ehk oma loomingu väljendamine, lisaks oli dzäss emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtusid jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi
Jazzmuusika 12. klass Jazzmuusika EUROOPA AMEERIKA AAFRIKA "VANA ISTANDUS" , maali autor teadmata, ...kujutab Aafrika Ameerika orje tantsimas banjo and löökpillide saatel. Jazzorkester Jazz kasvas välja... USA neegrite töölauludest bluusist spirituaalidest New Orleansi jazz Jazz´i arenguetapid Bebop Cool jazz ja Swing Dixieland Hard Bop Jazz rock Chicago jazz
Shavo Odadjian (basskitarr) John Dolmayan (trummid) System of a Down laulab kuritegevusest, poliitikast, vihast ja paljudest teistest asjadest, System of a Down lausa nakatab su. Neljaliikmeline band, kes elavad Los Angelesis, teevad meloodilist aga ka hard rock muusika stiili juba üheksakümnendate algusest. System of a Downil on rahvusvahelised juured ja on mõjutatud erinevatest tüüpidest muusikast. Nad on mõjutatud Armeenia folkloorist, hip hopist, jazzist, klassikalisest rokist, bluusist, industrial metalist, gootist ja paljudest teistest. Neil on palju erinevaid pille: bariton elektriline kitarr, elektriline mandolin, sitar, 12-keelega klassikaline kitarr ja paljud teised Ida-Aasia pillid. Nende peamised mõjutajad on kindlasti heavy metal veteranid Black Sabbath ja Slayer. System of a Down tekkis juhuslikult. 1993. aastal kohtus laulja Serj Tankian kitarristi Daron Malakian stuudios, lindistades laule oma erinevatele bändidele.
rokkmuusika zanriks ja Bill Haleyt esimeseks rock'n'roll'i lauljaks. Rockabilly · On popmuusika stiil. · Kujunes välja 1950. aastatel USA lõunaosariikides. · Sellest on välja kujunenud rock'n'roll. · Nimetus "rockabilly" on tulnud sõnade "rock'n'roll" ja "hillbilly" liitmisest. · Ühed tuntumad esitajad maailmas on Johnny Cash ja Elvis Presley. Rhythm and blues · Ehk Rütmibluus, on popmuusika zanr. · Välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gospelist. · Algselt esitasid seda afroameeriklased. · Rütmibluusist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk j a reggae. · Rütmibluusi ansamblid koosnesid sageli vokaalsolistist, klaverist, ühest või kahest kitarrist, basskitarrist või kontrabassist, trummidest ja saksofonist. · Laulude tekstid olid sageli fatalistliku sisuga. Freddie Mercury. oSünninimega Farrokh Bomi Bulsara. oOli rokkmuusik ja laululooja. oSündis 5. septembril 1946 o1969
Lood: "You Must Believe In Spring", "Greon Dolphin Street" (klaveril plokkakordid) Herbie Hancock Alustas klaveriga, vahepeal mängis elektroonilist. Lood: "Cameleon" (elektron), "Cantelope Island" Kokkuvõtte Hard Bop (ingl hard raske,vali) kujunes välja 1950. aastate New Yorgis vastukaaluks cool jazz'ile. Hard bop'i võib käsitleda ka kui bebop'i traditsioonide taaselustamist. See stiil ühendab mõjusid rhytm'n'blues'ist , gospelist ja bluusist ning kannab endas mustanahaliste muusikute soovi taaselustada jazz'i afroameerikalikke algeid. Sellele stiilile on iseloomulikud gospelilt üle võetud kaasakiskuv rütm ja ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt klaver,saksofon,trompet,tromboon,kontrabass ja trummid. Kasutatud kirjandus : www.annaabi.com > Muusika 4
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil
...........................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad.
..........................................................................................7 Kasutatud allikad.....................................................................................8 Lisad................................................................................................9-11 Sissejuhatus Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast peale sai ta kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilma kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Minule isiklikult meeldib väga jazzmuusika. Eriti nauditav on seda kuulata taustaks igapäevastele toimetustele, autosõidul või bussis. Oma referaadis tutvustan ma ühte 21
nootidel olevad soolod on loomulikud sellele stiilile. Kuulsamaid bändid on: Black Sabbath ja Iron Maiden. · Viking metal Skandinaavia metal stiil mis arenes välja Rootsis. Sõnad räägivad üldiselt paganismist, mütoloogiast ja vikingi ajast. Kerge on seda segamini ajada Folk metaliga. Kuulsamad bändid on: Bathory ja Manowar. · NWOBHM Ehk siis ,,New Wave Of British Heavy Metal". See stiil tekkis 70'nendatel kui hakati arendama bluusist ,,uut" Heavy metalit. Kuulsamad bändid mis sellel stiilil on on: Deep purple, Led Zeppelin ja Black Sabbath. · Hardcore Punk Siin stiilil pole küll sõna metal lõpus aga see kategoriseerub ikka Heavy metali alamtüüpide alla. Laulud on siin suhtselt kiired, lühikesed ja valjud. Sõnad parodiseerivad poliitikat ja kõike muud mida ka punkis on. Kuulsamad Bändid on: Misfits ja Bad Brains. Andmed · Wikipedia.org · Allmusic.com · Minu pea
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu
Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Dzäss Tekkis 19.sajandi lõpus.USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpseltnoodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Louis Armstrong
· Ooper: Evald Aav (1900 1939) "Vikerlased" (suurooper) Raimo Kangro (s. 1949)/ Andres Valkonen (s. 1951) "Vikerlased" (rock-ooper) · Operett: Priit Ardna (1892 1981) "Kalurineiu" Boris Kõrver (1917 1994) "Ainult unistus" IGAMEHE MUUSIKA Rockmuusika aluseks on afro-ameerika muusikast pärinevad elemendid, eelkõige rütm. Alates spirituaalist ja bluusist, kulgedes läbi svingmuusika ning rhytm and blues'i on afroameerika muusika käinud oma arenguteed. PUNK · Hakkas levima kuuekümnendate teisel poolel Ameerikas. · Amatöörid hakkasid imiteerima biitleid, mõned esinesid kohalikes lokaalides. · Muusikale on iseloomulik teksti eemaletõukavus, tänavazargoon ja roppused. Punkaritel oli eriline riietus, sageli värviti juukseid, nende kõnepruuk oli ropp ja nii edasi.
vugi (boogie-voogie). See kujutas endast klaverimängustiili, mis XX sajandi algul oli USA-s levima hakanud. Bugi-vugile on iseloomulik kindlate bassikäikude kordumine. Tänapäevasele rockmuusikale pani selgestimärgatava aluse 1950-ndatel aastatel esile kerkinud rock'n'roll. Sel ajal hakkas üha enam valgeid noori tundma huvi muusika vastu. Neid tõmbas see, mis tollase pop-muusikas ja country and vesternis puudu jäi. Valgete noorte vaimustus rütmist ja bluusist viis selleni, et nad hakkasid ka ise sellist muusikat mängima. Esimene n.ö. valge rock'n'rolli viljeleja oli Bill Haley. Tema kontsertidelt sai alguse publiku kummaline käitumine. See ei väljendunud mitte ainult lärmitsemises vaid ka istmete lõhkumises, isegi kogu saali rusudeks peksmises. Seda tegid enamasti valged muusikahuvilised noored. Musta publiku ekstaas väljendub muusikalises kaasaelamises rütmilises õõtsumise, muusika taktis käte plaksutamises
............................................... 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail
........................................................5 Menestrelid...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus .................................................................................7 Sissejuhatus Jazz ehk Jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.
mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga
mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga
Tallinn 2008 SISSEJUHATUS 1. ROCK `N' ROLL 1.1. Chuck Berry 1.2. Fats Domno 1.3. Bo Diddley 1.4. Bill Haley 1.5. Little Richard 1.6 Jerry Lee Lewis 1.7 Elvis Presley 1.8 Buddy Holly 1.9 Pat Boone 2. BRITI BIIDI VÕIDUKÄIK 2.1 Rock `n' rolli allakäik USAs 2.2 Rock `n' roll Inglismaal 2.3 Bluusist ja Rock 'n rollist Rock muusikaks KOKKUVÕTE RESÜMEE KASUTATUD MATERJALID
silme all avameelselt ja peensusteni arutlemas asjadest, millest muu rahvas ei söendaks isegi pimedas sosistada. Kogu seda häbenematut enesepaljastust vaadates tahaks kriisata: ,, On siin ilma peal üldse midagi veel püha?" Ja vastus sellele kõlaks: ,,Igatahes mitte televisioonis!" Faul (1998: 43) 5.2. Muusika Tänapäeval on Ameerikas kujunenud välja popmuusika zanr" Rütm ja bluus", mis on saanud inspiratsiooni dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Rhythm and blues', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit R&B, on 1940ndail aastail alguse saanud afroameerika popmuusika zanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", jazzile baseeruva rütmimuusika kohta, mille sihtgrupiks olid USA linnades elavad afroameeriklased. See
1933 "Wilhelm Telli m?istatus" 1937 "Narkissose metamorfoos" 1937 "Uni" 1937 "Elevandid luikede peegelpildina" 1938 "L?putu m?istatus" 1938 "Aafrika muljed" Muusika P?rast Teist maailmas?da tuli Euroopasse muusikal, mis tekkis USA-s juba Esimese maailmas?ja ajal.Muusikal sai kiiresti ?lipopulaarseks . USA oli ka paljude muusikastiilide s?nnimaaks.20.sajandi algul p?rast Esimest maailmasda s?ndis seal jazz.Jazz kasvas v?lja USA neegrite t??lauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks v?ljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast sai ta kogu maailmas kerge muusika p?hiliigiks ning t?htsaimaks tantsumuusika ja l??klaulude ilme kujundajaks.Aastaks 1920 oli jazz l?bi teinud suure arengu ning muutunud v?ga populaarseks.1920ndate kuulsamateks jazzmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu jazziajaloos.
olid. Nad pidid liialdama, muutma end karikatuursemaks, sest see oli see, mida valge publik soovis. Kolonistlik hoiak mustanahaliste suhtes, hoiab musta kultuuri nö maitsestatuna, nii nagu valgetele meeldib. Mustanahaliste muusikale omistati rohkem seksuaalsust, mis tuleb toorusest ja füüsilisusest. Tahumatu energeetika samastamine seksuaalsusega. Rokkbändid võtsid selle aspekti üle ja lisasid jõhkruse. Instinktide väljatoomine. Suur osa bluusist räägib haavatud maskuliinsusest. Rokkbändidel seksuaalne maskuliinsus. Võtsid üle elemendid, mis popkultuurile sobisid. Orjalaevade tulek ja orjuse kehtestamine oli näide sellest, kuidas toimub kultuuri dematerialiseerumine. Kultuuri materiaalne osa jäi maha. Nad hakkasid kultuuri looma tühjale pinnale, oli ainult informatsioon, eneseteadvus. Mustanahalised julgesid elektroonikat rohkem kasutada selle tõttu, et nende jaoks ei teinud nt süntaator vähem loomulikumat heli.
annaabi.ee 
