Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biosfäär ja elu teke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfäär, biosfäär, ürg, elutu, süsivesinikud, ainevahetus, moodustus, ümbritsevast, muundumine, mõjutamine, troposfäär, kihini, 20km, hüdrosfäär, litosfäär, biomass, elusaine, hüpotees, elualged, aminohappeid, elektrilaengute, välk, fotosüntees, tootis, osoonikihtElusaine 2,4 * 10*12 1 Atmosfäär 5,2 * 10*15 2150 Hüdrosfäär 1,5 * 10*18 625000 Litosfäär 2,8 * 10*19 1166700 Elusaine Elu maal tekkis 3 – 4 miljardit aastat tagasi 2 hüpoteesi selle kohta: 1. Panspermia – Elualged teistelt taevakehadelt 2. Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas
Näpunäited eksamiks. 1. Biosfäär see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Siin toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Ka leiab seal aste kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Hõlmab: atmosfääri alumise osa (troposfääri) kuni osooni kihini (ca 20 km), hüdrosfääri, Maa koore st litosfääri ülemise osa, paksusega mõni km, elusaine e biomassi. Elusaine moodustab BS kõige väiksema osa, tingib aga kõige rohkem muutusi BS-s tervikuna. 2. Atmosfäär piiriala Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub ainevahetus
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa
ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH
ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes
- Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases. · Polaarne aine- lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). · Mittepolaarne aine- lahustub mittepolaarses lahustis (propaan, benseen). · Vee karedus- Ca 2+, Mg2+, Fe 2+ ioonide olemasolu vee ( Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike: - Karbonaatne karedus- vee karedus, mis on pühjustatud kaltsiumi- ja
tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus
Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused Maa atmosfäär koosneb ~99,93 % ulatuses lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Inimtegevus ei muuda oluliselt nende kolme kogust. Olukord on oluliselt erinev lisand-komponentide osas. Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku
Hapnik on vees elutähtis. Hapnikku kasutavad mikroorganismid orgaanilise aine oksüdeerimiseks: {CH2O} + O2 -> CO2 + H2O Mikroorganismid vajavad hapnikku ka lämmastiku biooksüdatsiooniks: NH4+ + O2 -> 2H+ + NO3- + H2O 7. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? Püsivad orgaanilised ained on halvasti biolagundatavad ning suunatuna heitvetega veekogudesse, satuvad ka joogivette. Püsivad orgaanilised ained on põhiliselt aromaatsed ning kloorisisaldavad süsivesinikud. Kuna nad ei allu biolagundamisele, võib neid veest kõrvaldada ainult keemiliste ning füüsikaliste meetoditega. POP-id on raskelt lagunevad ja pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja
Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osi ja on ise nende poolt mõjutatav. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hüdrosfäär on Maa vesikond
Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu - reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine.
6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva
6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus- teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee
Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme.
Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Abiootilised faktorid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid.
Vanimad leiud inimesest 5 miljonit aastat tagasi Mikrobioloogia I 2017 Elu algus Maal • Elu arenes Maal mitte-elusast (elutust) materjalist. Tänapäeval elu enam nii tekkida ei saa, sest tingimused on praegu Maal hoopis teistsugused (temperatuur, gaaside koostis atmosfääris, kiirgus jne). Väga oluline on see, et elu tekke alguses ei olnud hapnikku, mis oleks kahjustanud moodustunud orgaanilisi molekule. Ürgne atmosfäär Maal oli redutseeriv, mis soodustas biomolekulide sünteesi. Kui tänapäeval on vaja tekitada redutseerivat atmosfääri, siis eemaldatakse hapnik ja asendatakse see näiteks Tingimused ürgsel lämmastikuga. Keemilised elemendid elusaines (C,H,N,O,P,S) Maal: • väga vähe hapnikku, • redutseerivad tingimused • CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, • kõrge temperatuur, • valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud
Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ulatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. Maa saab energiat Päikeselt ja kiirgab maailmaruumi soojust. Seega tegemist ühtse avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi alamsüsteeme oma stabiilsete lähteseisunditega ning nendele omaste tagasiside tsüklitega. Maa biosfäär on terviklik ökosüsteem, avasüsteem, mis sisaldab küberneetilisi alamsüsteeme. Biosfäär laiemas tähenduses on kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid
Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365W/m2. 9) Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. Veeaur, CO2, CH4, N2O, O3 12) Mis on fotosüntees? Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T
Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.)
mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. · 1. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär Maa sfäär, kus elavad
Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. 18)Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 19)Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. CO2, CH4, N2O,O3 20)Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt
tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12.Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]. See ala on omakorda
võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". o Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava väga suure massiga külma tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps. Mitmete või isegi paljude tihendustsentrite edasise tihenemise ja pöörlemise
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)
Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); · tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); · eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena
Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon madalrõhuala, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Antitsüklon Kõrgrõhuala, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Soe front Külm front Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas) Passaat - püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19
ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi. Nt oja, jõgi, tiik, järv. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. 14) Ökosüsteem kõige suurem ökosüsteem. Hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse tase. Neuraalne regulatsioon elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid
annaabi.ee 
