Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust
Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev
5. Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. Kõrge organiseeritus avaldub elusorganismide keerulisemas ehituses, talitluses ja nende protsesside reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2 · Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida
Energiavood - energia liikumine organismide ja kk vahel. Päikeseenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mis on seotud suhkrutes, mida söövad loomad ja inimesed. Suhkrutes talletatud keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks. Bioelemendid: Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Makromolekulid – väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) . Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida. Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Süsivesikud: Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus. Monosahhariidid: glükoos. Põhiliseks rakkude toitaineks; monomeerideks di- ja polüsahhariididele; paljudes puuviljades ja marjades; sahharoosist vähem magusam.Fruktoos.
Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed)
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
· olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape) · -6 ja -3 kasutatakse vähe, neid sisaldavad õli, kala, liharasvad. · n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid
sisenõrenäärmetes, vees ei lahustu 3. Kirjelda • Küllastunud rasvhapped süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed, esinevad loomsetes rasvades, toatemperatuuril tahked • Küllastumata rasvhapped üks või kaks kaksiksidet, esinevad taimsetes rasvades, toatemperatuuril vedelad • Transrasvhapped küllastumata rasvhapete liik, mis käituvad nagu küllastunud rasvhapped, tekib taimeõlide ja loomse rasva hüdrogeenimisel 4. Mis on hüdrogeenimine? Kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga, küllastamatud rasvahpped muudetakse küllastatuks. 5. Mis on lipiidide ülesanded? • Varuaine loomadel kogune rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde, taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades • Energiaallikas kõige energiarikkamad toitained
Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon HORMOONID Toime:
temperatuuri. 5. Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast. liigesevõie ''õlitab'' liigeseid imetajate loode areneb vesikestad ehk amnios. Orgaanilised ühendid ja nende ülesanded organismis Süsivesikud .. on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid taimedes loomorganismides (2%) mikroorganismides (12-28%) seentes (3%) Süsivesikud ehk sahhariidid jagunevad kolmeks: lihtsuhkrud (monosahhariidid) oligosahhariidid malktoos, laktoos, sahharoos liitsuhkrud ehk polüsahhariidid tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin Lihtsuhkrud jagunevad : pentoonid (riboos, pesoksuriboos), heksoosid(glükoos, fruktoos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud 1. Väga aktiivsed 2. reaktsioonivõimelised 3. esinevad tsüklilisel kujul Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Leidub viinamarjades ja veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur leidub puuviljades.
· Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12-28% Monosahhariidid ehk liitsuhkrud Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp oos. · C2H4O2 - diosiid
moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat.
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b
moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud)
biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline)
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest.
2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves
Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Glükogeen-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,loomade varuaine. Glükoos-kuuesüsinikuline lihtsuhkur,rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine.Peamine aju energiaallikas,. Hüdrofoobne-vett tõrjuv Hüdrofiilne-vees hästi lahustuv Informatsiooni-RNA-mRNA-rna-molekulid,mis kopeerivad ja toovad geneetilise info rakutuumast kohta,kus toimub valgusüntees. Katalüsaatorid-reaktsioone kiirendavad ained. Kitiin-paljudest osadest koosnev liitsuhkur,seente rakukestade peamine komponent,lülijalgsete välisskeleti peamine kom