Biosfäär kogu elu planeedil Maa. Biosfääri suuruseks umbes 30km. (15 alla, 15 üles). Bioom Makroökosüsteem (ühe taimkatte ja kliimavööndi või kõrgusmäestiku kõrgusvööndite kogum). Piiriefekt kõige tihedamini koondunud õhu, vee ja maapinna kokkupuutepunkt. Litosfäär maapind/ -põu. Atmosfäär õhk jms. Hüdrosfäär Kõik vaba veega seotu. Planeedi boimass kõikide eluslooduse ojb. Eluslooduse masside kogum. Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum
kilomeetrit. Seda siiski mitte otseselt lehmaga, vaid ühest loomast tehtud biogaasikogusega. Mis on biogaas? · Biogaasi saadakse biomassi anaeroobse kääritamise teel ja see on üks viis toota biogaasi taastuvatest energiaallikatest. · Anaeroobse käärimise protsess on olemuselt sama, mis toimub looduses lehma organismis või soodes. · Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3. · Biomassi saab aga jagada põllumaal kasvavaks biomassiks nagu hein, teraviljad, õlikultuurid ja tootmises tekkivaks biomassiks nagu sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed. · Lisaks on biogaasi võimalik saada nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus prügilatest (prügilagaas) ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks. Biogaasi mahuprotsendiline koostis · Biogaasil on tüüpiline ühiku mahuprotsendiline kontsentratsiooni koostis, mis väljendub mahuprotsentides: 50
Paljukest see üks biokütusel töötav elektrijaam ikka seda elektrit toodab, neid on vaja ikka rohkem, et korralikku elektrit saada. Jaamade ehitamine on ka kulukas ja kui neid nii palju ehitada, siis tuleb see veel kulukam. Kuid üks pluss selle juures oleks see, et suureneks töökohtade arv, kuna paljudel Eestis olevatel elanikel on töökoha puudused. Paljudes artiklites ja on ka kirjutad Virgo Kruve oma blogis, et biokütused tõstavad inimeste toidu hinda, kuna biomassiks kasutatakse erinevaid taimeid. Samuti ka küttepuud, hagu õled, hein sõnnik. Eestis on maad, kust saada biokütuse tootmiseks vajalikku toorainet. Omaette asi on see, kas ka rahasid oleks elektrijaamade ehitamiseks. Et nad toodaks normaalses koguses energiat, peab neid ehitama paljudesse küladesse ja asulatesse, kuid kas see üldse tasub ära? Selle tagajärjel võib ju tõesti toidu ja ka metsaraie hind üsnagi tõusta. Mina arvan, et neid palju ehitada pole mõtet, samuti
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja
käib läbi vee,mulla ja setete. Ø Tavaliselt piirav toitaine jõgedes,järvedest ja mageveekeskkondades. Ø Atmosfääris võib leida tolmuosakestena. Ø Ringlust võib kaheks jaotada:Bioloogiliseks ja geokeemiliseks. Ø Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsiooni teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Ø Geokeemilises ringes fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel. Inimtegevuse mõju Ø Toitainetel on tähtis roll elusorganismide kasvamisel. Ø Nad on elulise tähtsusega terve ökosüsteemi arenguks ja säilitamiseks. Samal ajal on liigne toitainete hulk, eriti fosfori ja lämmastiku liiasus, kahjulik veeökosüsteemidele . Ø Inimtekkeline eutrofeerumine on vee saastumine, mis on
kasutuses olnud tahke, vedel või gaasiline aine. Taastuvuse määrab juurdekasvu ja tarbimise suhe, juurdekasvust enam kogutud biokütust ei saa lugeda taastuvaks. Seega ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks biomassiks, puuviljade biomassiks ja lisanditega ning segatud biokütusteks. [1] Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda
Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku. Samamoodi üldvõrgust ostetakse vajaduse korral energiat. 2. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada
Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi
kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650 mm,lumikatte paksust 120-130 päeva, valdavad on lõuna-edelatuuled. Pinnavesi, põhjavesi Tarbjal asub 19,6 hektari suurune tehisjärv.Järv rajati 1979. aastal Pärnu jõele. Kalastiku koosseisult on seal esindatud särg, ahven, haug, vähesemal määral latikas ja koha.Järve biomassiks arvutati 5,5tonni kala. Paide vallast läbivoolavate jõgede (Pärnu, Esna, Vodja ja Prandi) veekvaliteet vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. BHT7 kontsentratsioon on vähem kui 3 mgO2/l, ammoniaagi sisaldus ei ületa 0,1 mgN/l, nitraatlämmastiku tase on samuti madal, v. a. Esna jões, kus see on kuni 7,8 mgN/l. Väikejärvedest ja supluskohtadest kuuluvad valla haldusalasse Tarbja tehisjärv ning Matsimäe Pühajärv. Järvede veekvaliteet on suveperioodil tervisekaitse kontrolli all
KONSUMENDID Primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Edasi toituvad desturendid ehk lagundajad (mikroorganismid, ussid, teod, lülijalgsed). Osa produtsentide poolt moodustatud biomassist tarvitavad primaarsed konsumendid toiduks. Seda kasutavad nad uute ühendite sünteesiks ja elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Ükski troofiline tase ei suuda aga kogu toidus olevat ainet muuta oma biomassiks ega ka kogu toiduks sisalduvat energiat kasulikult ära kasutada. Seda seaduspärasust nimetatakse ökoloogilise püramiidi reegel iga järgneva troofilise taseme biomass moodustab 10% eelneva taseme biomassist. Miks nii vähe? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Nii moodustubki ökoloogiline püramiid. Biomassi püramiid on üks ökoloogilistest püramiididest.
kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus-
soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne
arenedes Eestisse siiski ehitada võiks Maa kliima muutumine on põhjuseks, miks sedavõrd palju räägitakse fossiilsete kütuste kahjulikkusest. Sadade miljonite aastate jooksul moodustunud süsinikurohked kütusmineraalid vabastavad suurel hulgal põletamisel selliseid koguseid süsihappegaasi, millega Maa ökosüsteem toime ei tule. Toimetulekuna tuleb mõista seda, et on piisavalt kasvupinnast ja rohelisi taimi, mis suudaksid tekitatud süsihappegaasi siduda päikeseenergia toimel biomassiks, ilma et sünniks olulisi muutusi ilmastikus ja näiteks ookeanide veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest.
fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Fosfaadina võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. P enam levinud vorm fosforiringes fosfaat. Fosfori bioloogiline ringe Bioloogilises ringes omastavad taimed või seotakse immobilisatsioon teel ortofosfaadid mikroobsesse biomassi. Taimejäänuste lagunemisel pinnases võivad fosforiühendid seonduda orgaanilise huumusainega või muutuda mikroobide biomassiks. Fosfori geokeemiline ringe - fosfaadid lahustatakse mineraalidest keemiliste või biokeemiliste protsesside vahendusel Fosfor inimkehas lipiidid. HAPNIKURINGE (kirjeldam. ja toimim,): Hapnik osaleb kõigis ringetes. O-ringe - hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesseja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Hapnik käib kõigist ringetest läbi.
10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. 11. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Reastades ökosüsteemi organismid toitumissuhte alusel saame toiduahela.
bakterivoorid, detritovoorid, fütofaagid, herbivoorid, heterotroofid, karnivoorid, omnivoorid ja saprofaagid? Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase.
loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib väljaspool pesa ainult 10-15 % pesa töösipelgatest, 25-33% kogu perest moodustavad jahedates kuhilaalustes kambrites diapausis viibivad varusipelgad
ained (puit, papp, plastik). Jäätmete pürolüüs- protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Peab olema rajatud vett mitte läbilaskvale pinnasele ning läbiimbunud nõrgvesi juhitakse eemale. Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16
rohkem intensiivsemalt toimub FS ja rohkem 02 seotakse. Kuid liiga suur CO2 konts. Pidurdab FS-i) 27.Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist?neeldub O3, O2, veeauru, CO2 toimel 28.Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina, kuna osa läheb hingamiseks ja transpordiks 29.Palju FSaktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks?5% 30.Millises raku osas toimub FS?kloroplastis 31.Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? stroomas(kloroplasti membraanis) 32.Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplastides seotakse kiirgusenergia keemilistesse sidemetesse (rohelised taime osad), membraanil ja stroomas Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Harilikult mõõdetakse läbi neto FS kõverate
sest taimed tarbivad CO2-te 27. Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist? Neeldub/peegeldub maapinnal, Peegeldub/läbib lehelt, Eraldub soojuse/fluoressentsina, Hingamine/transport 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest enamus sellest peegeldub või neeldub mujale. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? 5% 30. Millises raku osas toimub FS? kloroplastides 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Tülakoididist moodustatud graanades 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemilistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? - läbi netoFS kõverate (läbi CO2 muutuste) 2. Millises raku osas toimub hingamine? - mitokondrites 3
Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel, suurendab vee vajadust jne. 27. Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist? Osa peegeldub atmosfääri ülemiselt piirilt ja osa neeldub atmosfääris, osa peegeldub lehtedelt, osa pilvedelt jne. 28. Miks kogu kloroplastideni jõudnud kiirgus ei salvestu biomassina? Sest taimed kasutavad energiat ka elutegevuseks. 29. Palju FS aktiivsest kiirgusest seotakse teoreetiliselt biomassiks? Ca 5% 30. Millises raku osas toimub FS? Kloroplastis 31. Millises kloroplasti osas toimuvad keemilised reaktsioonid? Kloroplasti stroomas 32. Millises taime/raku osas seotakse kiirgusenergia keemistesse sidemetesse? Kloroplasti membraanis. Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Läbi CO2 muutuste, valguskõvera kompensatsiooni asukoha järgi 2. Millises raku osas toimub hingamine? Mitokondrites 3
metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) o Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilast vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina – prügila on kui suur bioreaktor. Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega.
35. Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoone rütm (aastaajaline) VASTUS PUUDUB KONSPEKTIS 36. PRODUKTSIOONID ÖKOSÜSTEEMIS- BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. FÜTOMASS- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; ZOOMASS- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); BAKTERIMASS- kõigi bakterite kogumass MORTMASS- surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh
) keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmete tekkimise vältimine, hulga vähendamine- puhtamate tootmistehnoloogiate arendamine. Ressursside efektiivsem kasutus.
2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta. Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 niljardit tonni. Fütomass-kõigite taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97-99% on fütomass Bakterimass-kõikide bakterite kogumass Zoomass-kõikide loomade biomass Mortmass-surnud orgaanilise aine mass..jne. Bioproduktioon põllul ja metsas 33)Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühets Maa sfäärist teise. 42. Dominantsus ehk katvus s.o ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
3) pakend, mille jäätmeid taaskasutamise eesmärgil kompostitakse, peab olema bioloogiliselt lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. 20. Kaubaalus Kaubaalus on kauba vedu, käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav ja kiirendav vahend, mis võimaldab tõhustada logistilisi operatsioone järgmiste abinõudega: Moodustada kaubast pakmeühikuid ja transportida ning käsitseda kaupu kompaktseina Koormate moodustamisel täita tõhusalt koormaruumi Kaitsta kaupa vigastuste eest, nt vähendada veol kaupade liikuma hakkamist koormaruumis.
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
vähemalt 800-850oC, ohtlikel jäätmetel vähemalt 1100oC. · Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreator. · (Ohtlike jäätmete käitlemisest Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine),
Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest
biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav" prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
lagunev, kuid see ei tohi takistada pakendijäätmete eraldi kogumist, kompostimist või nende käitlemiseks ettenähtud muid toiminguid; 4) biolagunev pakend peab olema valmistatud nii, et suurem osa selle jäätmete füüsikalisel, keemilisel, termilisel või bioloogilisel lagunemisel tekkivast kompostist laguneks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Kõik need pakendile esitatavad nõuded lähtuvad mõjust inimese tervisele ja keskkonnale on otseselt seotud logistikaga. 1.2.3. Pakendi liigid, alaliigid ja materjalid Pakendi liigitus EV pakendiseaduse §3 lõike 1 järgi: 1) müügipakend ehk esmane pakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka käesoleva seaduse § 2
eripinnaga plastelemendid. 1b. Aerotankid e aktiivmudapuhastid Aktiivmuda vees hõljuvaid baktereid ja muid mikroorganisme sisaldab helbeline biomass, mis tekib reovee puhastamisel aeroobses või hapnikuvabas keskkonnas. See muda tekib iseenesest kui reovett segada ning mikroorganismidele tekivad soodsad tingimused. Aktiivmudapuhastus menetlus, mis tugineb aktiivmuda võimele absorbeerida biomassi lahustunud orgaanilisi aineid (tekib biomassiks ning vabaneb energia). Mida rohkem toitu, seda kiiremini organismid kasvavad ja arenevad ja aktiivmuda tuleb juurde. Muda värvus sõltub sellest, millisest reoveest see muda pärineb - pruun muda tekib olemreovee puhastamisel, tööstusliku reovee puhul võib olla täitsa must/kollakas-pruun v roosakas. Selleks, et muda kasvaks peab olema mahuti, kus reovett segada ja õhustada. Selleks ongi aerotankid. Kui aerotank on vett täis, meenutab ta veidi mullivanni. Õhustusseadmed:
mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. · Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; · Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); · Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja
astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass; Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma
Keemilised meetodid Termilised meetodid Jäätmete põletamist on kahesugust: Massipõletused Ettevalmistatud jäätmekütuseid põletavad tehased Prügila on jäätmekäitluskoht,kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Seal toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasiliseks aineks ja stabiilseks biomassiks. Jäätmete lagunemine toimub prügilas aeglaselt ja kaua pärast prügila sulgemist. Kaasaaegne prügila: Asukoha valik - õige ja põhjendatud Kaitseabinõudude rakendamine Korrektne hooldus o Eelsorteerimine o Jäätmete vastuvõtu korraldamine o Paigutus ja käitlemine Probleemid: Prügilagaasid Nõrgvesi Prügilate läheduses elamine on tervisele kahjulik (vähki haigestumise ohu suurenemine, sünnidefektid)
mingist ühest liigist teise. Vastupidine muundumine aga sama lihtsasti toimuda ei saa. • Kui põletatakse naftat, siis selles leiduv süsinik ja vesinik reageerivad hapnikuga, tekib süsihappegaas ja veeaur ning selle käigus vabaneb soojus- ja valgusenergia, mida siis inimene kasutab. Ka vastupidine protsess on võimalik. Taimed võtavad juurtega maast vett ja lehtedega õhust süsihappegaasi ning sünteesivad Päikeselt tulevat valgusenergiat kasutades need biomassiks. Just selle nn fotosünteesi teel toodetud biomass ladestus miljonite aastate kestel kivimikihtide vahele. Biomassist tekkis päikeseenergiat salvestanud kivisüsi, nafta ja maagaas, mida me tänapäeval fossiilsete kütustena kaevandame ja põletame. Gaaside ja vedelike voolamine • Kirjeldatud seaduspärasuse avastas 1738. aastal šveitsi matemaatik ja füüsik Daniel Bernoulli. Tänapäeval tuntakse seda Bernoulli printsiibi nime all: voolava
taaskasutamist materjalina, samuti tuleb leida ladustuskoht toksilisele koldetuhale (sisaldab mitmesuguseid raskemetalle). Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja odavaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht.
mitmesuguseid raskemetalle). Ladustamine prügilasse Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreaktor. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja ovadaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik
arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante. Tihti on dominandi nimetus antud ka ökosüsteemile» näiteks on mänd männiku dominant. Dominant leitakse seega siis katvuse või biomassi järgi. Ökosüsteemi saab kirjeldada ka selle produktiivsuse järgi. Et kirjeldada kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. Taimede biomassiks nimetatakse taimede kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad eriti ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela. Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid
Aeratsioonimahuti - heitvesi segatakse aktiivmudaga ja segu aereeritakse mehaaniliselt. Oluline on suure osa biomassi ringlemine ssteemis, mis aitab silitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Heitvesi viibib aeratsioonitankis 4-8 tundi. Selle aja jooksul heterotroofsed bakterid tarbivad heitveest lahustunud orgaanilise aine (osa org. ainest mineraliseeritakse, osa konverteeritakse mikroobide biomassiks) . Aereerimise lesandeks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. Sedimentatsioonimahuti-siin aktiivmuda settib, osa settinud aktiivmudast lheb tagasi aeratsioonimahutisse, lejnu eemaldatakse ssteemist. Tavaliselt on aktiivmuda vanus 5 kuni 15 peva, suvel lhem ja talvel pikem. Aktiivmudaprotsessi modifikatsioonid: 1) aeratsiooni aeg vib olla pikem - 30 tundi ja aktiivmuda vanus rohkem kui 15 peva, sel juhul ei ole vaja
Teised madala fs efektiivsuse põhjused on seotud sellega, et suurem osa valgusest ei jõua kloroplastideni. Suur osa valgusest peegeldub lehtede pinnalt ja osa läheb lehe soojendamiseks. 81. Lindemanni reegel? Energia ülekande efektiivsus erinevate troofiliste tasemete vahel. Lindemann pakkus välja, et ökoloogiline efektiivsus kahe troofilise taseme vahel on suurusjärgus 10%. St. 10% primaarproduktsioonist laheb rohusööjate biomassiks (sekundaarproduktsiooniks) e. tonnist heinast saab 100kg lehma. 82. Energia ülekande efektiivsus ökosüsteemides? 10%, kusjuures produktsiooni efektiivsus tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes. 83. Ekspluatatsiooni efektiivsus? Ühe troofilise taseme võime kasutada temast allapoole jääva troofilise taseme ressursse. 84. Ökoloogilised püramiidid: energiapüramiidid? Kujutab energia ülekandumist ühelt troofiliselt tasemelt teisele. Energia, mis järgmisele
püramiidiga, mille madalaim aste on hoopis tunduvalt kitsam kui järgmine); teisel astmel on putukad; kolmandal lehelinnud; neljandal kõige väiksemal ja kõrgeimal astmel on raudkullid. * Millisel juhul on arvukuse püramiidi esimene aste väiksem kui järgmised? Biomassi püramiid Arvukuse püramiidist paremini näitab toitumissuhteid biomassi püramiid. Selles näitab iga tase sinna kuuluvate organismide kogu biomassi, sõltumata nende arvukusest. Elusorganismi massi nimetatakse biomassiks. Biomassi püramiidis on alumisel astmel organismide mass (g/ruutmeetril) suurem kui ülemistel astmetel. Üldreeglina organismide mass väheneb sedamööda, mida kõrgem on püramiidi aste. Näiteks iga pärna biomass on suurem kui sellel elavate taimtoiduliste loomade biomass. Ja seetõttu on biomassi püramiid õige püramiidi kujuga. Mõnel erijuhul võib ka biomassi püramiidis olla esimene aste väiksem kui teine aste. Joonis: Puu biomassi püramiid.
Biomassi kaudu võidakse väljendada nii üksikute liikide kui ka mingi maa-ala või veekogu pindalaühikul (tavaliselt m² või km²) või ruumiosas elavate organismide kogust (grammides, kilogrammides jne) või ka kõikide Maal elavate organismide kogumassi. Maakera kõige suurema biomassiga loomaliik on tavaline hiilgevähk, kelle biomass on tõenäoliselt üle 500 miljoni tonni (inimeste biomass on umbes 250 miljonit tonni). Maakera kogu biomassiks arvatakse umbes 75 miljardit tonni, mis moodustab Maa kogumassist 0,00000000126 %. Arvatakse, et kõikide bakterite ja kõikide taimede biomass on ligikaudu võrdsed. Taimne biomass koosneb põhiliselt taime rakukestade materjalist, see on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. 154. Atmosfäär biosfääri osana. Atmosfääri koostis ja ehitus. Atmosfääri peamised saasteallikad. Saasteainete iseloom, tähtsamad saasteained: väävli- ja lämmastikuühendid,
Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Bioproduktsiooniga seonduvad järgmised mõisted. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Bakterimass kõigi bakterite kogumass; Mortmass surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh
põhjapõder, vesipühvel, jakk, baaliveis, gajaan. 14 muistse liigi looduslikud esivanemad olid üle kogu maakera jaotunud ebaühtlaselt. Tervelt 13 liiki 14-st elas Euraasias. See andis Euraasiale teiste mandrite ees tohutu konkurentsieelise. Kodustamiseks sobisid eelkõige maismaa rohusööjad imetajad. Kriteeriumideks olid: Toiduvalik. Kui loom sööb ära taime või teise looma, muundub harilikult ainult 10% toidu biomassist tarbija biomassiks. 450-kilose veise üleskasvatamiseks kulub umbes 4500 kilo vilja. 450-kilose lihasööja üleskasvatamiseks kulub 4500 kilo taimesööjate loomade liha, nende kasvatamiseks kulub omakorda 45 000 kilo vilja. Seetõttu pole ühtki lihasööjat imetajat kunagi liha saamise eesmärgil kodustatud. Taimesööjate ja kõikesööjate seas on palju liike (näiteks koaalad), kes on oma taime-eelistustes nii kitsapiirilised, et ei sobi põllumajandusloomaks.
annaabi.ee 
