Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia ülesanded vastusteta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vererühm, koostage, pärandumisskeem, perre, vererühmad, hemofiilia, pigmentatsioon, genotüübid, karvaline, silmadega, albinism, albiino, genotüüp, liblikal, heterosügoot, vanematestGENEETIKA ÜLESANDED VASTUSTEGA 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid:
GENEETIKA ÜLESANDED (VASTUSTEGA) Koostajad: Liina-Mai ja Karit 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid:
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10
lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1. -) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul. -) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes. -) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. -) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. * 4. Osa Lahendage ülesanne -) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad. -) Perekonnas on kaks last, üks A-vererühmaga heterosügoot ja teine B-vererühmaga heterosügoot. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguse
1) Vale, õige oleks hübriid 2) õige 3) õige 4) Vale, õige oleks mutatusoonideks 5) Vale, õige oleks mutatusoonilise 6) Vale, õige oleks transkriptsioon 6 Ülesanded 1)Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid: Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY. Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 2) A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB-vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid
2. Nudipäist veisetõugu ristati sarvilise tõuga. Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 3. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F1 hübriidid roosaviljalised. Hübriidtaimede omavahelisel ristamisel saadakse F2 põlvkonnas lahknemine punase-, roosa- ja valgeviljalisteks taimedeks sagedussuhetes 1:2:1. Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1
GENEETIKA KORDAMISÜLESANDED MENDELI MONOHÜBRIIDBE RISTAMINE 1. Perekonnas, kus mõlemal vanemal esinevad põselohud, sündis põselohkudeta laps. Leidke kõigi isikute genotüübid ja tõenäosus, et järgmisena sünnib põselohkudega tütar. 2. Albinismigeen domineerib valge värvuse üle. Missugune tuleb genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine F1 põlvkonnas kui omavahel ristati kahte albiinot valge värvusgeeni suhtes heterosügootset hobust? (On teada, et homosügootsed albiinod hukuvad juba looteeas.) INTERMEDIAARSUS JA KODOMINANTSUS 3. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt
1. A-veregrupiga mees, kelle vanemate veregrupid on A ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- grupi veri, kuid kelle õel on O-grupp. Neil sündis B-grupiga laps. Määrake naise vanemate veregrupid ja kõigi isikute genotüübid. Missuguste genotüüpidega lapsi ja millise tõenäosusega võib neil vanematel veel olla? Vastus: Naise vanemate veregrupid on A ja B, kõikide isikute genotüübid vaadeldavad jooniselt, vanematel võib lisaks genotüübiga pojale sündida veel ka genotüüpidega lapsi - vastavate genotüüpidega võimalike laste sündimistõenäosus on 25%. 2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid? Must - A Punane a Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik
· Mendeli Seadused: 1. Homosügootsete vanemate ristamisel on järglased genotüübilt(geneetiliselt) ja fenotüübilt(välistunnused) identsed: · Kollased ja rohelised herned, järglased kollased A kollane aroheline kollane roheline P AA x aa Gameedid AA aa F1 Aa Aa Aa Aa genotüübilt identsed fenotüübilt identsed · Näide 1. Abielluseid pruunide ja siniste silmadega mees ja naine, milliste silmadega järglasi nad võivad saada? Koosta ristamisgeen ja määra isikute genotüübid ja fenotüübid. A pruun a sinine I AA x aa Gameedid AA aa II Aa Aa Aa Aa · Ülesanne 1. Punapäine mees, kelle kumbki vanem ei olnud punapäine, abiellus blondi naisega, kelle vanemad olid ka blondid, aga õde oli punapäine. Neil sündisid kaksikud
600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4 Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega, kes on samuti ühemunakaksikud. Mõlemal abielupaaril sünnib poeg. Kas vendade pojad sarnanevad üksteisega nagu ühemunakaksikud? Põhjendage oma vastust! KÜSIMUS Geneetika 5 Hobusel on 64 kromosoomi, eeslil 62 kromosoomi. Kui palju kromosoome on muulal (eeslitäku ja hobusemära hübriid)? Muul on vähenõudlik ja vastupidav ning seetõttu hinnatud veoloomana. Isasloomad kaotavad aga viljakuse
Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse erinevate tunnustega organismid, siis järelikult on uuritav dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes heterosügoot - sellisel juhul ei ole tegemist tõu või sordipuhta liigiga. ? lesanne Puhtatõulistnküülikut ristati valge küülikuga, järglased olid kõik musta värvi, üht hübriidi ristati omakorda valge küülikuga. Leidke järglaste genotüübid, fenotüübid ja lahknemissuhted. Intermediaarsus - domineerimisnähtus puudub, tunnuste vahepeale avaldumine. Ülesanne Punase ja valgeõieliste lõvilõuasortide ristamisel saadi roosaõielised hübriidid. Viimaste omavahelisel ristamisel aga punaseõielised lõvilõuad. Millise genotüübi ja fenotüübiga lõvilõugu oleks veel võimalik saada? Milliste juustega võivad olla lapsed, kui üks vanem on lokkis ja teine laineliste juustega? Milline on
Vt. tabel lk 152 Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid: 1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. N: I: ÃÃ x aa lokkis juuksed x sirged juuksed II: Ãa lainelised juuksed N: P: punane x valge F1:roosa 2. Polüalleelsus (kodominantsus ) nähtus, kus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. Üheaegselt avalduvad mõlema vanema alleelid N: inimese vererühmad: A- IA IA ja ii - 35,3% (IAi, IAIA) B IB IBja ii - 23,2% (IBi, IB IB) AB IA IB - 7,2% O - ii - 34,3% N: Farmi naaritsad: must x valge = mustavalgekirju SÕLTUMATU LAHKNEMISE SEADUS lk 159-162 Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. N: 1. kollane ja sileda seemnega hernes. 2.roheline ja krobelise seemnega hernes.
Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:Valge ehk europiidne rass.Kollane ehk mongoliidne rass.Must ehk negriidne rass. 3.a-vererühmaga naine abielus mehega kellel on b.rühma veri.nende poeg on 0.vererühmaga.määrake kõikide isikute genotüübid ja leidke milliste vererühmadega lapsi võib selles peres veel sündida?-isa genotüüp IBi ,ema Iai, laste IaIb:AB, Ibi:B, Iai:A, ii:0.võib veel sündida AB,B ja A. III.1.orgaanilised ja anorgaanilised ühendid organismide koostises. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained.Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa moodustub organismide elutegevuse käigus.Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku makroelemendid
Mendeli esimene seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas kõik organismid vaadeldava tunnuse suhtes geneetiliselt identsed ja fenotüübilt sarnased. Mendeli teine seadus ehk lahknemis seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas tunnuste lahknemine seaduspärastes suhetes, genotüübis 1:2:1le ja fenotüübist 3:1 või 1:2:1le. Tunnused: Aa ja Aa AaAa Saame: AA Aa Aa aa. Need on genotüübid. Domineerib dominantne tunnus. Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nt. nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuse avaldumises. Organismid, kes paljunevad aeglaselt ja annavad vähe järglasi on võimalik geneetiliselt uurida sugupuu alusel.
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................
.................................................................................................................................... 6.8. Võrrelge viirust ja päristuumset rakku. Leidke kaks erinevuste paari ja üks sarnasus. Viirus Päristuumne rakk Erinevused: 1. 2. Sarnasus: ............................................................................................................... 6.9. Pigmentatsiooni puudumine (albinism) inimesel on tingitud ühest retsessiivsest alleelist a, normaalne pigmentatsioon aga selle geeni dominantsest alleelist A. Normaalse pigmentatsiooniga vanematel on albiino laps. Milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on normaalse pigmentatsiooniga? Põhjendage pärandumisskeemi abil. Isa genotüüp on: ...................... Ema genotüüp on: .................... Võimalikud laste genotüübid on: ............................... Tõenäosus, et sünnib normaalse pigmentatsiooniga laps on: ................... 6.10
F1 roosad kroonlehed x roosad kroonlehed Seda nim geenidoosiefektiks F2: 1 punaseid: 2 roosasid: 1 valgeid b) loomad P: must kukk x valge kana F1: hallid F2: 1 musti: 2 halle: 1 valgeid c) inimene P: loomulikult lokkis juuksed x sirged juuksed F1: lainelised juuksed 2. Kodominantsus - korraga avalduvad mõlema vanema tunnused a) loomad P: must naarits x valge naarits F1: musta-valgekirjud F2: 1 mustad: 2 kirjud: 1 valged b) inimesed - AB0 vererühm Fenotüüp/ genotüüp 0 ii A JAJA/JAi B JBJB/JBi AB JAJB P: JAJA x JBJB (A x B) F1: JAJB (AB rühm) Monohübriidsed tunnused inimesel Tunnus Dominantsus Retsessiivsus Tedretähnid Olemasolu Puudumine Põselohud Olemasolu Puudumine Huulte paksus Paksud Õhukesed Juuste kasvu piir V- kujuline Sirge Kõrvanibu asend Vabalt Kokkukasvanud
I - Aa aa, II - Aa Aa aa aa. Vastus: ei sünnnigi. · Polügeensus- Enamus tunnustest on määratud mitme geeniga ja nende erinevate alleelidega. Nagu näiteks inimese nahavärvus, silmavärvus, vaimsed võimed jne. Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuste avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. · Polüalleelsus- Kui populatsioonis üks tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeli poolt. · Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel(erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB -
Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. 2.Mendeli I seadus. Ülesanne siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ? Pilet 4 1.Valgud. valkude ehitus ja ülesanded. Valgu erinevad struktuurid. Denaturatsioon. Renaturatsioon Valgud on orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Näiteks: o pruun silmavärv o põselohud on dominantsed Retsessiivne - nõrgem tunnus, alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. o Duchenne lihasdüstroofia, fenüülketonuuria ja tsüstiline fibroos on retsessiivsed tunnused. Kodominantne - Avalduvad mõlemad alleelid. näiteks veregrupid, valgemustakirjud naaritsad o Vererühm isiku immunokeemiline omadus, mille aluseks on antigeenide olemasolu või puudumine erütrotsüütide pinnal 11. Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid Unifaktoriaalsed sõltuvad ainult geenidest 1. Ühest geenist sõltuvad tunnused (monogeensed): põselohud, albinism, tsüstiline fibroos, 2. Mitmest geenist sõltuvad tunnused: tedretähnid,punapäisus, naha värvus
nende segmentide nukleotiidne järjestus. Inimesel on ligikaudu 100000 geeni, mida identifitseerida. Kokku tähendab see ligi 3 miljardi nukleotiidi sekveneerimist. Praeguseks on identifitseeritud üle 5000 inimese geeni ja umbes pooltel neist on teada täpne asukoht kromosoomis. Enamus seniseks iseloomustatud geenidest on seotud kas mingi haigusega või geneetilise defektiga. Märksa raskem on aga konkreetseid geene seostada selliste normaalse muutlikkusega tunnustega nagu kasv, kaal, naha pigmentatsioon, juuste värvus, vastupanu haigustele Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini
nende segmentide nukleotiidne järjestus. Inimesel on ligikaudu 100000 geeni, mida identifitseerida. Kokku tähendab see ligi 3 miljardi nukleotiidi sekveneerimist. Praeguseks on identifitseeritud üle 5000 inimese geeni ja umbes pooltel neist on teada täpne asukoht kromosoomis. Enamus seniseks iseloomustatud geenidest on seotud kas mingi haigusega või geneetilise defektiga. Märksa raskem on aga konkreetseid geene seostada selliste normaalse muutlikkusega tunnustega nagu kasv, kaal, naha pigmentatsioon, juuste värvus, vastupanu haigustele Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt – nõrgemini
· inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi AB IaIb NB ! Seda tabelit peab peast teadma. · esimesena tekkis 0 vererühm · 10 000 aastat tagasi tekkis A vererühm (parem vastupidavus nakkushaigustele) · 3 000 aastat tagasi tekkis B vererühm (vastupidavus uutele bakterhaigustele) · 1500 aastat tagasi tekkis AB vererühm (hea vastupidavus, kuid allerigiatele tundlik) Geenide koostoime : · komplementaarsus kahe geeni koosmõjul moodustub täiesti uus tunnus. · Epistaas ühed geenid suruvad alla teiste geenide poolt määratud tunnuste avaldumise.
- Nt: fraiilse X-i sündroom autismi üks põhjus X-liitelised retsessiivsed tunnused - Kandjad naised neil on tunnust määrava geeni üks alleel tunnus ei avaldu - kandja naine annab tunnust määrava alleeli edasi 50% oma lastest - kui tunnus avaldub (retsessiivne homosügoot) 100% selle tunnusega kõik pojad selle tunnusega, tütardest saavad need kes saavad isalt sama alleeli - Daltonism, hemofiilia, Douchennei lihasdüstroofia jm mehed kannatavad nende haiguste tõttu rohkem Genotüüp loob inimese elule vundamendi - inimsel on ubes 23 000 geeni osalevad tunnuste kujunemisel - enamik tunnuseid on plügeensed tunnused, mida mõjutavad korraga mitu geeni - monogeensed tunnused tunnused, mida mõjutab ainult üks geen - lisaks polügeensusele mõjutab tunnuste avaldumist ka geenide koosmõju
määramisel osaleb mitu geeni. 6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. 7. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi kujunemises? Genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi kujunemisel saab uurida ühemunakaksikute jälgimisel - nendel inimestel on identsed genotüübid, sest nad on alguse saanud ühest viljastunud munarakust ning nende erinevused ümbritsevast keskkonnast. 8. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet.
määramisel osaleb mitu geeni. 6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. 7. Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi kujunemises? Genotüübi ja keskkonnategurite osa inimese fenotüübi kujunemisel saab uurida ühemunakaksikute jälgimisel - nendel inimestel on identsed genotüübid, sest nad on alguse saanud ühest viljastunud munarakust ning nende erinevused ümbritsevast keskkonnast. 8. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Laps, kes on oma vanematelt pärinud rasvtõvesse haigustumise soodumuse, võib sobiva toitumisviisiga säilitada normaalse kehakaalu. Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet.
Nt kehamassi muutuse piirid ühel isendil läbi eluea sünnikaal kuni eluea suurim kaal ; ühelt puult võetud lehtede pikkuse varieeruvus kõige lühem ja kõige pikem leht. - Variatsioonirida tunnuse muutumise määra arvsuuruste graafiline väljund ühel isendil. Nt kehatemperatuur, vererõhk, Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1
18.Pärilikkuse kromosoomiteooria Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et geenide päritavus on seotud kromosoomidega Selle sajandi algul näitas Thomas Morgan, et teatav äädikakärbse Drosophila melanogaster silmavärvust mõjutav geen paikneb X kromosoomis. Tegemist oli silmade valget värvust põhjustava retsessiivse mutatsiooniga, mis avaldus ainult isastel kärbestel. Valgesilmsete mutantsete (w) isaste ristamisel homosügootsete (w+) emastega olid mõlemast soost järglased punaste silmadega, kuid hübriidide järgmises põlvkonnas olid kõik emased endiselt punaste silmadega, isastest aga ainult pooled. Morgan järeldas, et punast silmavärvust andev geen paikneb X kromosoomis. Kui on tegemist X kromosoomis paikneva geeniga ning isased on saanud mutantne alleeliga X kromosoomi, on kõik sellised isased valgete silmadega. Kuna tegemist on aga retsessiivse mutatsiooniga, siis on heterosügootsed emased punasesilmsed, sest kannavad lisaks mutantsele ka metsiktüüpi alleeli
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel on v
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
o Ei ole soovitatav suitsetada tühja kõhu peale ega enne magamaheitmist. o Loomulikult tasapisi vähendada päevas tarbitavate sigarettide arvu. Päevapealt mahajätmine on kõige kindlam meetod suitsetamisest püsivalt loobumiseks. Ei tohiks seada endale sihti, et nüüdsest ajast igavesti ma enam kunagi ühtegi sigaretti ei tee, tuleks elada üks päev korraga- hommikuti ärgates teadke, et täna ei suitseta! Koostage kindel plaan ja määrake esimene suitsetamisvaba päev, mis peaks olema järgneva 2 nädala vältel. Sageli sobib esimeseks päevaks nädala algus või puhkuse algus. Juhul kui sel perioodil on ette näha olukordi, kus niikuinii suitsetatakse, siis alustage 2-3 päeva peale seda. Soovitav on suitsetamisest loobuda tehes seda koos sõbra, abikaasa, elu- või töökaaslasega. Märkige oma esimese suitsetamisvaba päeva kuupäev 2 nädala vältel, mil te võite veel suitsetada ja
Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus 4.7. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. Hemofiilia juhtumeid esines ka Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. Tal oli 4 tütart ja üks poeg. Poeg Aleksei kannatas hemofiilia all, olles saanud vastava alleeli oma emalt, kes oli heterosügoot. Tsaarinna Aleksandra oli Inglismaa kuninganna Victoria tütretütar ning ka Victoria ise oli hemofiilia alleeli kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast
annaabi.ee 
