Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria ...Charles Darwin esitas... C.Darwin järeldas, et liigid põlvnevad... ...varem elanud liikidest Esimesed elusolendid ilmusid Maale... ...4 miljardit aastat tagasi Ürglinnu sarnasused lindudega on... 1. Kolju 2. Tiivaluud 3. Sulestik 4. Jalaluud
või kohaliku omavalitsuse tasandist. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32.Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut! 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Õpik lk. 51 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni vormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. 2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud
kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema. Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski muutuma või tekkima. Tingimused, mis olid 3 mljr. aastat tagasi on nüüdseks kadunud. Praegu on juba väga palju erinevaid looma-, taime. Jms. liike olemas. Selleks, et tekiks uus liik, peab eelnevalt olemas olev liik arenema, kuna kõik ,,isetekkivad" liigid vms. on juba välja arenenud
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? 2.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? 3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13.Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? 14
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1
Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Esineb ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus-näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala-maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel saadud ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised-nt.selgroogsete loomade jäsemeluud.
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)
Elu päritolu ja areng Maal ELU PÄRITOLU JA ARENG MAAL 1. Sissejuhatus Enne evolutsiooni teemade ja probleemidega kokkupuutumist võiks veidi mõelda kahele küsimusele. Esiteks "Kuidas on elu Maale tekkinud?" ja teiseks "Kas organismide evolutsioon jätkub ka tänapäeval või lõpes see kunagi kauges minevikus? Teise küsimuse õige vastus oleks" jah, evolutsioon jätkub ka tänapäeval". Aga esimese küsimuse vastus võib erinevatel inimestel olla erinev. Kes arvab, et elu on Maale loodud või näiteks toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest.
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega.
Õpik lk. 57 1. Mida kasutab paleontoloogia evolutsiooni tõestamiseks? Kivistisi ehk fossiile. 2. Mis on fossiilid ja kuidas need tekivad? Fossiilid ehk kivitised, mis tekivad loomajäänuste mineraliseerumisel setetesse. 3. Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. 4. Milliseid andmeid evolutsiooni kohta annab võrdlev anatoomia? Andmeid elusorganismide ehituse kohta. 5. Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? Lootelise arnegu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad
· Evolutsioon on elu areng Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerinud liikidest ja järk-järguliselt keerukamate eluvormide teket. Vormid: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. · Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi inglise teadlane Charles Darwin. Teooria: liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. · Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid palentoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Palentoloogiast tulenevad ka kõige otsesemad andmed organismivormide eksisteerimisaja, nende ajaloolise vanuse kohta. Kuidas määratakse kivististe vanust? Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem
keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? ,,Looduskaitseseadus" Evolutsiooniteooria kujunemine 1. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist Füüsikaline evolutsioon (,,suur pauk", elementaarosakesed) Keemiline evolutsioon (makromolekulid) Bioloogiline evolutsioon e bioevolutsioon (prokarüoodid) Sotsiaalne evolutsioon (hulkrakne) Erasmus Darwin (1731 1802), Charles Darwini vanaisa. Evolutsiooniteooria kujunemisel
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA,
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keerukamate org.ühendite ja kktingimustega. makromolekulide teke.(bio.monomeeride 3. Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel tekebio polümeeride elanud orgaismidest
Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas)
mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel in individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad populatsioonid elukeskkonnaga. Kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda ka uus liik. Evolutsiooni tõendid Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine.
Nt. metsas jalutamine, lõkke tegemine, puude langetamine jne. 29. Heaolukasv on vastuolus ökoloogilise tasakaaluga. 30. CO2 = säästev transport, säästev tööstus 31. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32. 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Evolutsioon Kujunemine Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne evolutsioon. Looduslik valik, olelusvõitlus, darvinism, lamarkism, sünteetiline evolutsiooniteooria. Tõendid Paleontoloogia, fossiilid, suhteline, absoluutne vanus. Geokronoloogiline skaala. Feneetilised võrdlused, võrdlev anatoomia, homoloogilised organid, mandunud elundid, embrüonaalne areng, geneetilised võrdlused
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind. 10. Eesti ökoloogilised probleemid - vaba valik rühmatöö teemadest. 11. Evolutsiooni mõiste Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 12. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? Füüsikaline evolutsioon — ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Märksõnad: ‘’suur pauk’’, elementaarosakesed. Keemiline evolutsioon — aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Märksõnad: aatomid, makromolekulid, mikromolekulid.
järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunud üleilmsete katastroofide tõttu. Babtiste de Lamarck: "Zooloogia filosoofia" 1809 · Elu tekib korduvate iseärkamiste teel ja on pidevas aeglases arengus. · Kõigil organismidel on kaks suundumust: 1. sisemine tund täiuslikkusele, 2. kohanedes keskkonnatingimustega tekivad organismides muutused, mis on alati otstarbekohased. · Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad vähemalt osaliselt järglastele Tema esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria. Charles Darwin: 1859 "Liikide tekkimisest"
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
.......................................................................................................................................... 5 4.1 Georges Cuvier............................................................................................................................................5 4.2 Karl Ernst von Baer.....................................................................................................................................5 4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829..............................................................................................................5 Tähtsamad seisukohad:..................................................................................................................................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism....................................................
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke
Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad,säilisid väiksemad roomajad. 14.Millised roomajatele ja millised lindudele iseloomulikud tunnused esinesid 150 miljoni aasta vanusel ürglinnul-Nad oli püsisoojased, kuid neil oli ka lennuvõime. 16.Mida uurib paleontoloogia ning keda peetakse selle teadusharu rajajaks- Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogia rajajaks on Georges Cuvier. 17. Kirjelda milliseid tõendeid võib leida evolutsiooni toimumise kohta (5)- Kivistised e fossiilid,organite põhiehituse sarnasus, Rudimendid inimesel esinevad jäänukelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele,
ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste
eesmärk koos selle erinevate komponentidega on osa kõikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Holland jt) strateegiates. Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on SE21 seevastu suhteliselt eriline, ei ole teada sellist eesmärgipüstitust üheski senikoostatud strateegias. Evolutsioon Evolutsioon on igasugune ajalooline areng, kuhu alla kuulub universumi ja ka organismide areng. Evolutsioon, kitsamas mõttes, elusorganismide teke ja ajalooline areng. Evolutsioonivormid : 1) füüsikaline evolutsioon ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni (tähtede välja kujunemine) 2) keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni
piirkonda asustavad elusolendid ökosüsteem - elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik abiootilised tegurid - organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta eluta looduse tegurid biootilised tegurid - organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Isikud: Georges Cuvier (1769-1832) - prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks, fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise, kuid uskus siiski, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. Alfred Russel Wallace (1823-1913) - 25-aastasena 4 aasta pikkune ekspeditsioon Amazonases, kogus 15000 liigi näidist, 8000 neist seni tundmatud, tagasiteel puhkes laeval tulekahju ning ta kaotas enamuse oma näidistest. 2 aastat hiljem 8-aastane reis