R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud. Rakkude kuju: *Bakterid - kerajad, pulkjad, niitjad või kruvikujulised *Hulkraksetel rakkude kuju sõltub koest kus rakud on pärit. *Taimeraku kuju määrab rakukest
Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. (Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk Kääritamine etanool, Kääritamine vein, õlu Pintselhallik - veiniäädikas hallitusjuust ja salaami
1.) Fosfageeni süsteem- kui lihastel on vaja äkki suurtes kogustes energiat, siis süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiirest, kui lihased ATP- d äkilise pingutuse ajal kulutavad. (max 10s) 2.) Glükogeeni-piimhappe süsteem- varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks hapniku. Lagundatakse anaeroobselt lihaskudedes varuaine glükogeeni, tekib piimhape. Liharakkude keskkond muutub happeliseks. ( u 1,5 min) 3.) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel valkude lagundamisest. ( kui pingutus üle 2 min) 3. Fotosünteesis muudetakse valgus keemiliseks energiaks Fotosüntees*- protsess, mille käigus CO2 muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat. Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees.
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. Bioloogia uurib elusorganism
Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga
Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11)
struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd, geenis on regulatoorsed järjestused ja kodeeriv ala, kodeeriv ala eukarüootidel koosneb eksonitest ja intronitest. Sisaldab RNA ja valgu sünteesiks vajalikku infot. Organismi kõik geenid annavad kokku genoomi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid. Praeguseks on leitud neid peaaegu kõikidest uuritud bakteritaksonitest. Plasmiidid on enamasti kaksikahelalised DNA rõngasmolekulid,mis replitseeruvad bakteri genoom ist sõltumatult. Nende suurus võib varieeruda mõnesajast kuni mõnesaja tuhande aluspaarini. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud nende talitlemiseks ja säilimiseks peremeesrakus. Mõnedel plasmiididel on geenid, mis tagavad plasmiidi stabiilse püsimise bakterirakus, näiteks toksiini-antitoksiini süsteemi kodeerivad geenid
kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre. * Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine 4. Jämesoole tegevused: Jämesooles toimub vee imendumine organismi, bakterid kääritavad, elutegevuse tulemusel tekivad K ja B12 vitamiinid. Jämesooles toimub väljaheite moodustumine. 5. Ehituselundkonna elundid nimetada: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra, nimetada elundeid, mis ei ole erituselundid kui täidavad eritusfunktsioonenahk: higi, soolad, kopsud:süsihappegaasi ja veeaur. 6. Neerude töö põhimõte, ultrafiltratsioon, esmasuriin ja põhiuriini tekkimist teada. 7
Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 3.RAKU EHITUS JA TALITLUS: Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja
DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja Lineaarne, erinevad plasmiidid) tsütoplasmas kromosoomid, histoonid, paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium Millised tunnused näitavad et mitokondrid ja kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel?
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase
vitamiini saamiseks Klorofüll- tänu sellele näeb taimi rohelistena, ta peegeldab rohelise valguse tagasi, see sattub meie silma 13.Vetikate värvus. Mida sügavamale seda pruunikamaks v tumedamaks. Punavetikatel roosa -> mustjaspunane(max 200m) Testis(?) furtsellaaris(agarik) 14.FS olemus, käik.Võrrand, koht, faaside lühiiseloomustus. Võrrand: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus= C6H12O6 + 6O2 Toimub klorroplastides Valgus- ja pimedusstaadium O2 eraldub, vesinik usiduja NADPH viib H pimedusstaadiumi(kaasas lisa elektron) Pimedusstaadiumis ATP tekib selleks, et orgaanilist ainet ,,ehitada" , toodetakse glükoosi, tsükliline e. Calvini tsükkel(kasutatakse süsinikku) 15.FS tähtsus ( 5 põhjust, iseloomusta) 1) FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks 2) FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid 3) FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku
formüülmetioniin. - Eubakteritel on viburite liikumapanevaks jõuks prootonite konsentratsiooni erinevus membraani külgedel, arhedel on selleks ATP hüdrolüüs. - 6. Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi Vanimad leitud jäänused on ~3.4 miljardit aastat vanad. 7. Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi Eukarüoodid tekkisid 1-1.5 miljardit aastat tagasi. 8. Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Rhizobium bakterid. 9. Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel 2 - Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemise membraani koostis sarnane bakteriraku membraani koostisele peptidoglükaan ja erineb teistest eukarüootse raku membraanidest ei sisalda steroide.
2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas) Vee fotolüüs vee lagundamine valguse toimel Elektrontranspordiahel moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi Calvini tsükkel seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis) Fotosünteesi pimedusstaadium Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks
O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg. 2 H vesinik osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes
kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. Aktiivtransport transport vastu kontsentratsioonigradienti. Vaja on transportvalku ja ATP energiat. Jaguneb: a) otsene aktiivtransport ATP energia kasutatakse vahetult teatud molekuli transpordiks
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluoht
puudub rakutuum saab jagade teiste bakteritega enda DNA-d (mitte ainult järglastele) 8.Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused, too näiteid. Bakteriiaalsed haigused on nakkushaigused. Need lebivad õhu kaudu (keegi aevastab sinu kõrval ja nakatab sind), söögi, joogi kaudu (keegi haige on enne joonud sellest pudelist millest sinagi) 9.Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas? Bakteriaalsete haiguste. Viiruste vastu antibiootikumid ei aita. 10.Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Soe ja niiske õhk. 11.Mil viisil püüab inimene hoida ära toiduainete riknemist bakterite tõttu? Hoiab toitu külmas kohas ja vaakumpakendis 12.Milline on bakterite roll looduses? Need lagundavad aineid (jämesoolas lagundavad orgaanilisi ühendeid, jääkainete ja surnud organismide lagundamine, )
............23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena. . .34 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil.............36 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil................................................................................................................. 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga...........................................
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed.
Orgaanilised ained- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped Biomolekulide ülesanded: kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd, osalevad organismide aine ja informatsiooni vahetuses ümbritseva keskkonnaga. Bioaktiivsed ained-ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsinikulistest monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos(nukleiinhapete koostises). Riboosijäägid esinevad ribonukleiinhappe ehituses- RNA Desoksüriboosijäägid esinevad desoksüribonukleiinhappe ehituses- DNA Kuuesüsinikulistest suhkrutest on glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur Põhilised energiaallikad
see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele,
ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon
Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium · Fluor · Seleen Keemiline element Ülesanded organismis Süsinik Keskne eluelement- kuulub kõikide biomolekulide koostisse CO2 - hingamise lõppprodukt, fotosüntees Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises Osaleb vesiniksidemete moodustamisel Mida enam vesinikku, seda energiarikkem Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse Tugev oksüdeerija Kindlustab hingamise Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s Energia saamine
5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4
Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s
BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid
nukleiinhapetega.Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises.Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid.Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud).Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa.Linnasesuhkur ehk maltoos.Piimas
Põhimõte on A T Nende ahelad pole identsed. G C See on komplementaarsusprintsiip Sekundaarstruktuuri DNA-s oli adenosiinmonofosfaati 20%. A-> 20% => T= 20% => 40% c) Lämmastikaluste vahel on vesiniksidemed, mis hoiavad sekundaarstruktuuri koos. A = T (nende vahel 2 besinik sidet) G C (3 vesinik sidet, pole joonistatud mul) d) Antiparalleelsus, naaber ahelates keemiliste sidemete suun vastupidine. · RNA struktuur kujutab molekuli,kus üksikahelased lõigud asenduvad kaksikahelate piirkondadega. a) komplementaarsus. AU / GC b) Vesiniksidemed saab üle kanda. A = U / G C ( kolmikside nende vahel) Sekundaarstruktuure hoivad koos vesiniksidemed. 3. Kolmandane struktuur
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema