Näide: Hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber. Nii on võimalik luua keemilisi sidemeid molekulides. http://www.youtube.com/watch?v=HeXV3Ic8phw Magnetid Nõrk Nõrga vastastikmõju/tuumajõu ülesandeks on hoida elektrone aatomi küljes. Mõju osaleb radioaktiivses lagunemises ja tuuma liitmises. Nõrka vastastikmõju vahendavad W ja Z bosonid. Fakt: Nõrk vastastikmõju on tähtede supernoovaplahvatusel peamine radioaktiivsete elementide sünteesija selle tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid. Tugev Tugev vastastikmõju/tuumajõud hoiab tuuma koos. Täpsemalt hoiab ta neutroneid ja prootoneid omavahel koos. Tugevat vastastikmõju vahendavad gluoonid. Tugev vastastikmõju esineb näiteks tuumafüüsikas. Kasutatud materjalid http://õpik1.fi.tartu.ee http://et.wikipedia.org/wiki http://mateeriaharutus.blogspot.com
Termotuumareaktsioone jagatakse kolmeks: 1) tokamak-reaktsioon, mille puhul toimub plasma magnetiline kokkusurumine 2) plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt 3) plahvatuslik kokkusurumine Kolmandaks tüübiks on külm tuumasüntees katalüsaatorite abil. Selle puhul toimub süntees plasma tekkimise temperatuurist madalamal, äärmuslikel juhtudel isegi toatemperatuuril. · Uute elementide nimed Tavaliselt annab elemendile nime selle avastaja või sünteesija. Uute elementide puhul loobuti sellest süsteemist ning uue süsteemi aluseks on elemendi järjekorranumber ja liited. Viimasteks elementideks, mis endale nime on saanud on Meitneerium - ühe kuulsa naise järgi ning Darmstadtium. · Seos igapäevaeluga Tuumasünteesi on pakutud üheks võimalikuks lahenduseks inimkonna energiavajadusele. Hetke suurim tokamak-tüüpi tuumasünteesi eksperiment ITER hakkab tööle 2026. aastal, kuid jätkuprojekt sellele tuleb alles kümne aasta pärast.
Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool
Asub tuumast eemal. Golgi kompleks valkude kõrgemat järku struktuuride omandamine (töötlemine ja pakkimine lüsosoomidesse). Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekulidega. Osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Ribosoom koosneb rRNA molekulidest ja valkudest. Ei ole ümbritsetud membraaniga. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ainuke valkude sünteesija. Sisalduvad ka mitokondrites ja kloroplastides. Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikki nim. polüsoomiks. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lagundatakse vananenud organelle/valgumolekule/membraane/toitaineid. Mitokonder on ,,rakuaku", mis on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemine harjakestest). Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Pooldub tänu DNA-rõngale ja ribosoomidele. Seal ka ribosoomid
ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne. c) Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma, kael paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist:
Kolesterooli ülesanded organismis · rakuseina koostiselement · lähteaine · sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist · D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses · erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Üleliigne kolesterool Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses.
3.) Tugev vastastikmõju toimib värvust omavate elementaarosakeste (kvarkide) vahel. Tugeva vastasmõju kandjad ehk vaheosakesed on gluuonid, mis omavad värvilaengut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastasmõjus. Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. 4.) Nõrk vastasmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede supernoovaplahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid. Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed Z- ja W-bosonid. 6 Mateeriaosakesed ja värvilaeng Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste põhiosa, jagunevad leptoniteks (saavad
1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga erinevad organid. Organite eristamine taimedel sai alguse siis, kui taimed maismaale tulid. Juur. Juur on tavaliselt sümmeetrilise ehitusega maasisene organ, millel esineb tipmine algkude. Juure ülesanneteks on: taime kinnitamine mulda; vee ja lahustunud ainete transportimine teistesse taime organitesse; varuainete säilitamine; ta on vegetatiivse paljunemise organ; ta on mõningate erilaadsete ainete sünteesija. Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured. Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine, mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine
Toidu jõudmine makku käivitab humoraalse regulatsiooni: hormoon gastriin verre pepsinogeen, sisemine faktor, soolhappe gastriini. Veel eritatakse muid hormoone (GIP) Maks (1) Arenenud soole seinast, suurim nääre Juha avaneb peensoolde, eritab sappi Põhitoimed: - rasvade emulgeerimine - sappi eristades toimib maks erituselundina - eemaldab verest toksilisi aineid - toitainete akumuleerija - sünteesija (plasmavalgud) - vere akumulatsioon - vererakkude tekkekoht (loode) Kaal 1.5 kg, kaal kõigub ja oleneb vere kogusest Koosneb kahest sagarast Ümbritsetud kapsliga, sidekude on maksas vähe Maks (2) Maksa alumisel pinnal on maksavärat, milles on verd toovad värativeen ja maksaarter, sapiteed Maksarakud moodustavad sagararikke, mis on ümbritsetud veresoontest Maksa vereringe on dubleeritud: hapnikurikas
verbaalne mõtlemine (formaalne kõne, lugemine, kirjutamine) · Parem ajupoolkera: ruumiline, terviklik ja kujundlik mõtlemine · A analüüsija: matemaatiline, tehniline, loogiline, faktiline · B administraator: organiseeritud, järjestikuline, kontrollitud, A D konservatiivne · C jutustaja/hoolitseja: emotsionaalne, spirituaalne, musikaalne, interpersonaalne · D sünteesija: kujutlusvõimeline, terviklik, kontseptuaalne, kunstiline Profiilide jaotus: 7% üks dominant 60% kaks dominanti B C 30% kolm dominanti 3% neli dominanti Õppimismoodused · A väline õppimine (autoriteedid, andmed, loengud, õpikud) · D sisemine õppimine (loov mõtlemine, visualiseerimine, ideevälgatused, süntees, äkiline intuitiivne terviku mõistmine) · C interaktiivne õppimine (arutelud,
F.WISER), (marginalismi) teooria rajajad. L.WALRAS , V.PARETO (1848- Majandusliku tasakaalu ja optimumi autorid. 1923) W.S.JEVONS, F.Edgeworth Üheaegselt Austria koolkonnaga piirksulikkus ja Edgeworthi kast (heaolu teooria). A.MARSHAL (1842 1924), Teos «Majandusteaduse printsiibid», mõiste «economics - 1902» kasutuselevõtja. Klassikalise PÖ ja marginalismi sünteesija. "Marshalli käärid". J.Clark Kahaneva piirtootlikkuse seadus. 7.1.) Monetarism Teosed:»Kapitalism ja vabadus», «Valikuvabadus», monetarismi rajaja, A.Smithi M.FRIEDMAN (1912-) ideede jätkaja. Majandust tuleb reguleerida rahaga monetaarpoliitika. Uusliberalismi ühe suuna sünnitaja. 7
annaabi.ee 
