ühendatud Polüsahhariidid: Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Lipiidid annavad organismile energiat ja ehitusmaterjale Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Ei ole polümeerid Lihtlipiidid on neutraalrasvad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid Valgud bioregulatoorne funktsioon, ehituslik funktsioon, ensümaatiline funktsioon Näide: aminohapped Ei ole polümeerne Liitvalgud Lihtvalgud Nukleiinhapped info säilimine ja edastamine, inforealiseerimine Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess
Inimene vajab 20 aminohapet: 8 saab ainult toiduga, 3 suudab ise ebapiisavalt sünteesida ja 9 on täiesti piisaval hulgal isesünteesitavad. Valkude struktuurid: >primaarstruktuur aminohapete järjestus >sekundaarstruktuur moodustub heeliks >tertsiaalstruktuur valk kokkukeerdunud gloobuliks või fibrilliks, n vereplasmavalgud >kvaternaarstruktuur mitme polüpeptiidi ühinemisel, n hemoglobiin. Denutratsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävinemine, säilib esimese järgu struktuur. Seda põhjustavad: kõrge temp, UV, mehhaaniline tegur, raskemetallid (n Hg), happed Renutratsioon on kõrgemat järku struktuuride taastumine. Näiteks toimub ensüümi aktiivsuse taastumine. Valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete järjestusest ja hulgast. Ülesanded: ensümaatiline (ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust); transport (hemoglobiin transpordib hapniku);
o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimisobjekt o Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) o Teaduslik hüpotees (oletatav vastus) o Katsed vaatlused o Hüpoteesi kontrollimine · Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5 Sahhariidid 1 Nukleiinhapped DNA 0,4 RNA 0,7 Madalmolekulaarsed org üh 0,4 · Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) EI OLE IOONIDENA! o C- skelett o H- skeleti täiteaine o N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis
3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem Populatsioon rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territorriumil Elukooslus sardaste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum (kõik populatsioonid sel
Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas Valkude lagunemise käigus eraldus ammoniaak (NH3*H2O)
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e
1. Iseloomusta elu omadusi Rakuline ehitus rakk on kõige väiksem elu omadustega üksus. Elusolendid jaotatakse hulkrakseteks ja ainurakseteks. Keerukas organiseerituse tase elusorganismid on nii ehituses, talitluses, reguleerituses keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. Aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast ja nende sünteesimine. Heterotroofid organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus päikese valgusenergia abil. Stabiilne sisekeskond püsiv keemiline koostis, sabiilne pH. Kõigusoojased, püsisoojased Paljunemine jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks. Sugulises saab uus organism alguse kahe raku ühinemisest, mittesugulises on üks vanemorganism (nt pooldumine ainuraksed bakterid jt) Kasvamine ja areng sugulise paljunemisega algab areng viljastumisega, mit
Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, molekuli. nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne sündroom) viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud koodoniga. hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6
6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD 1) Lipiidid (rakutuum) 2) Närvirakk (sidekude, maks, seedeelundkond) 3) Jänes
21. RNA ülesanded mRNA Informatsiooni-RNA, mis toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. tRNA transpordi-RNA, tRNA molekuliga ribosoomidesse saabuva info lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur Tuum raku aju, kus toimub käskude andmine Mitokonder rakuhingamine glükoos, hapnik, energia Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus. Sile tsütoplasmavõrgusik süsivseikute ja lipiidide süntees
Transportsüsteemid on kõik seotud membraaniga ja koosnevad membraani paigutunud transportvalkudest. Transpordi toimumiseks peab membraan olema "vedel" ja võimaldama valgul oma tööd teha, liikuda. Selleks et oleks vedelam on vaja küllastamata rasvhappeid. Küllastatud teevad jäigaks ja sirgeks. Küllastatud võiksid olla termofiilides, et nad vedelaks ei läheks,. Arhede rakumembraan - peavad oelma töövõimelised üle 100kraadi. Ühekihilised ja eetersidemetega..tetrameter lipiidid. - kõige stabiiilsemad. 16.Nim baktereid, kes hapestavad oma keskkonda ja kes leelistavad. Hapestavad hambakatubakkterid ja leelistavad näiteks Helicobakter pylori. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kelle happetolerantsus pole eriti suur. Atsidofiilid on bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda. Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures
Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs. 6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel. 5 ORGANISMIDE KOOSTIS / anorgaanilised orgaanilised ühendid ühendid vesi 80% valgud 14% teised anorg. ained lipiidid 2% sahhariidid 1% nulkeiinhapped I ANORGAANILISED AINED: vesi, happed, alused, soolad (dissotseerunud olekus ioonid, katioonid) 1. vesi tähtis lähtaine ja ka produkt. ÜL - * hea lahusti * osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides. * aitab säilitada püsivat temperatuuri. 2. Katioonid pos laetud ioonid: H+, NH4+, K+, Ca+ a)K+, Na+ - neid leidub veres, tsütoplasmas. Osalevad närviimpulsi moodustumises
1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 19. Vasta küsimustele 19.1. Miks ei ole sama liigi isendid võrdsed konkurendid olelusvõitluses? Sellepärast, et olelusvõitluses tuleb selgitada välja tugevaim ja parimate omadustega isend, et siis võimalikult väärtuslikke järglaseid saada. 19.2. Milles seisneb looduslik valik? See tähendab, et loodusliku valikuga on tegu parajasti siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse poolest erinevate isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev. 20.3. Iseloomusta suunavat valikut(mis tingimustes, milliste organismide eelispaljundus,milleni viib, näide)
2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent. 1 g sahhariide = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g valke = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g lipiide = 9 kcal (38,1 kJ). Põhiliseks energiaallikaks on lipiidid ja süsivesikud, valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles eelmise kahe defitsiidi korral. Ka alkohol annab energiat 1 g = 7 kcal (29 kJ). Valgud on olulised aminohapete allikad ja võiks päevas toiduga saada 10-15%; lipiidid on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks, päevasest toidust võiks moodustada u 30-32%; süsivesikuid on põhiliseks energiaallikaks ja võiks moodustada päevasest energiatabest u 52-60%.
1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad
(ÕIGE) 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. (VALE) Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende aine- ja energiavahetusest. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. (VALE) Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. (ÕIGE) 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. (ÕIGE) VALI ÕIGE VARIANT 1. Iga isend ... a) paljuneb b) liigub c) toitub d) näeb 2. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik... a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 3. Rakkude ehitust ja talitlust uurib... a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 4. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on... a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 5. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt ... a) leida teaduslik probleem b) teha
Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. Hüpotees on teaduslik oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Iga isend toitub. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajatest.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud.
Funktsioonid-Transpordifunktsioon, kaitsefunktsioon(antikehad) ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine(ioonide ja veesisalduse regulatsioon) Vereplasma valgud ja funktsioon-vereplasmas on 90% vett, 8%valku ning 2%madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 80g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Valgud võtavad osa ainete transpordist(albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud Ca, rasvhapped jne ja globuliinidega hormoonid, lipiidid jne) ja valgud osalevad kaitsefunktsioonid(antikehad) Vere hüübimise etapid-Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest välja voolanud veri hüübib. Hüübimine tekib ensüümide abiga. 1-peale vigastust trombotsüüdid puutuvad kokku sidekoes oleva kollageeniga ning kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb,trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavat ainet. 2-vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni
üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid e fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid e steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt · kolesterool- on vajalik loomarakkuse mambraanide ehituses: annab tugevuse (vt. 8 küsimus) · hormoonid- i. testosteroon (meessuguhormoon), ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v
muutlikus toimib alati. Nüüdisaegse inimese evolutsioon seisneb peamiselt inimkonna ühtlustumises. 3.ülesanne monohübriidsest ristamiest Ristatimustakarvalisihiiri ja saadi 3osa musti ning 1osa prune järglasi.Järglaspõlvkonnas musti hiiri paaritati sama põlvkonna pruunikarvalistega.miiliseid tulemusi võib oodata?.II põlvkonna hiired on kõik mustad heterosügoodid. II.1.elu organiseerituse tasemed. 1.2. Elu organiseerituse tasemed Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse,.Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Elu organiseerituse organelli tase.Tuum, ribossomid ja mitokondrid eraldame rakkudest, ei kanna enam elu tunnuseid.Organellid moodustavad üksnes rakkudes.Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused: 1. Universaalne lahusti 2. Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp. (rakus, organismis) NT glükoos
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. anatoomia- õpetus organism
Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid. Fosfolipiidid. Rasvad ehk lipiidid on orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). Lipiidid on organismide energiaallikaks.Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob, pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas
Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke. Fribrill- niitjas struktuur. Biofunktsioonid: - ensümaatiline (ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilist kiirust). - Kaitsefunktsioon (küüned, nokk, karvad, soomused, suled, antikehad). - Transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) - Regulatoorne funktsioon (hormoonid, rakumembraani valgud) - Energeetiline funktsioon Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, lahustuvad orgaanilistes lahustes. Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid. Lipiidi molekul koosneb enamasti glütseriinist (hüdrofiilsed) ja rasvhappe jääkidest (hüdrofoobsed). Biofukntsioonid: - energeetiline - struktuurne (membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist) - varuaine (varurasv loomadel, õlid seemetes)
järjestusega valke Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10. Valkude süntees toimub rib
BIOMOLEKUL-orgaanilise aine molekulid, mida leidub vaid elusorganismides , nt. Sahhariidid RAKK-kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused AINURAKSED-organismid, mis koosnevad ühest rakust HULKRAKSED-organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vastus püstitatud probleemil