- sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 3. Kes on inimeste lähimad sugulased loomariikides ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on simpansid, kongo simpansid e. bonobod, gorillad ja orangutanid. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid.
· ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte Neerud, kusejuhad, kusepõis, Erituselundkond · Liigsed soolad ja vee kusiti · Kehavõõrad ained
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest
signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi). lühimälu sensoorne- hetkemälu, info meeleelundited; primaarne- sensoorne mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid. püsimälu sekundaarne- primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel; tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt nimi. 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust
Sellist omadust nimetatakse aju-vere barjääriks. HORMOONIDE ABIL ORGANISMI MÕJUTAMINE * Sisenõrenäärmed- näärmed, mis toodavad hormoone. * Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes. 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt. * Humoraalne regulatsioon- Organismi mõjutamine hormoonide kaudu SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115! Munasarjad- östrogeen, progesteroon Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin, glükagoon Kilpnääre- türoksiin Hüpofüüs ehk ajuripats- Kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Neerupealis- adremaliin Munandid- Testosteroon Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi. TAGASISIDEREGULATSIOON Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks. Mäningaid protsesse (nt sünnitus, oksendamine) reguleeritakse ka positiivse tagasiside mehhanismi
Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad 1 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo koe. Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega. Organ e elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Eristatakse epiteel-, side-, närvi- ja lihaskude. Inimese keha massist moodustavad valdava osa (70-80%) lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude. Need määravad keha kuju ja vormid. 1. Epiteelkude ehituslikud iseärasused: funktsioonid: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla,
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar
higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Taastumine pärast füüsilist pingutust Termoneutraalne tsoon - keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, Vees 35-36 kraadi. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied
HUMORAALNE REGULATSIOON- hormoonide vahendusel organismi talitluse reguleerimine. Regulatsioon toimub aeglasemalt. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed. Negatiivne tagasiside(stus): kõik 4 meie õpitavat regulatsiooniskeemi (veresuhkur, vesi, temperatuur, hingamine). Positiivne tagasiside(stus): viljade küpsemine, sünnitus, vere hüübimine. 4. Inimorganismi vee-tasakaalu, veresuhkru-, hingamise- ja temperatuuri regulatsioon (osata teha ja mõista skeeme). Mõisted: insuliin, glükagoon. Glükogeen. Pankreas; Piklikaju; hüpotaalamus. Antidiureetiline hormoon. Termoneutraalne tsoon. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub ehk talletub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks
kesknärvisüsteemi. postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. lühimälu sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid). püsimälu sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi). 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5
vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud"), Juuste hõrenemine Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss *Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama: Südame töö , Hingamise, Toidu seedimise , Neerude töö, Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö, Püsiva kehatemperatuuri, Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise, Liikumise *Energiavajadus sõltub: Vanusest, Soost, Pärilikkusest, Kehamassist, Aktiivsusest *Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia
SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuriline käitumine, *sotsiaalne suhtlemine, *oskus valmistada ja kasutada tööriistu, *elab lagedal maal, kogukondadena asulates. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda soodustanud ja kiirendanud? Kultuuriline e. Sotsiaalne evolutsioon kollektiivi kogunenud informatsiooni edasi andmist ühelt sugupõlvelt teisele. Informatsiooni suurenemise ja selle vahendusmeetodite arenguga on inimese kultuurievolutsioon kiirenenud. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? KOLJU sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määrata suuraju eri osade arengutaset. HAMMASTE ehitusest ja kulumisviisist
) Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4. Sugunäärmed on nii sise-kui välisnõrenäärmed. Vale; Sugunäärmed on nii muna- ja seemnesarjad. 16.5. Pikim seedekulgla osa on kusejuha Vale; Pikim seedekulgla osa on peensool. 16.6 Adrenaliin on hormoon, mille põhitoime on glükoosi muutmine glükogeeniks Vale; Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette suuremaks aktiivsuseks. 16.7
See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. revertaas. Ka see on ensüüm, mis sünteesib ühe ahelalise ahela järgi. kahe ahelalise DNA koopia. Transgeene organism on GMO. Kasutatakse baktereid, viirusi, mille üheks põhiomaduseks on tungida peremeesrakkudesse ning pärmseeni, mis toituvad orgaanilisest ainest. Peale paljunevad nad väga kiiresti. GMO loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada mikro organismi DNA või RNAga. Selliseid DNA konstrukte nimetatakse geeni vektoriteks ehk siirdajateks. Vaatleme plasmiidse geenivektori saamist. Plasmiid on baketeris. See on DNA väike rõngas. 1) Restriktaas lõikab selles DNA lahti. 2) Sama restriktaasiga lõigatakse lõik inimese genoomist. Need ühinevad komplentaalselt. 3) Plasmiid ja DNA konstrukt segatakse kokku, kleepuvad otsad ühinevad. Nii saadakse lõppkokkuvõttes plasmiidne geenivektor, mis omakorda sisestatakse bakterorganismi.
6. Kõik organismid arenevad: · Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik 2. vastne 3. nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS.
Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest(nälg) Glükoos moodustab meie toidus kõige suurema osa. Seedimisel lahundatakse tärklis(taimed) ja glükogeen(liha) glükoosiks, mis imendub verre. Veresuhkru hulga reguleerimine toimib klassikalise negatiivse tagasisige meetodil.Kui vere glükoosi sisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud Insuliini See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ensüüme mis muudavad glükoosi glükogeeniks või suurendavad rasvade ja valkude sünteesi. Maks reguleerib veres sisalduvate ainete hulka. Maksa ülesanded: vere glükoosisisalduse regulatsiooni aminohapete sisalduse regulatsiooni plasmavalkude sünteesimisepunaste vereliblede süntees lootel kahjulike ainete lagundamine sapi tootmine rasvade sisalduse regulatsiooni vitamiinide varu säilitamine
LK 41-44 1.Põhjendage säästva arengu vajalikkust. 2.Mis on Agenda 21 eesmärgid? 4.Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Arhusi konventsioon? 5.Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? 6.Milles seisneb elanikkonna roll Eesti keskkonnastrateegia 2010 rakendamisel? 7.Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? ___________________________________________________________________________ _______ EVOLUTSIOON ELU TEKE JA ESIALGNE ARENG ELUSLOODUSE AJALOOLINE ARENG Evolutsioonivormid Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest -> aatomid, lihtsad molekulid. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest -> keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon elu areng elusolestest -> inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonnaareng Füüsikaline evolutsioon
kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. saadakse tavaliselt suurtelt loomadelt, näiteks hobustelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine.
Roheline revolutsioon on saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid. Selle kandvaks osaks oli lühikõrreliste teraviljasortide(kääbusnisu, -riis) aretamine ja viljelemine. Õ.lk. 19-23 1. Millistel organismidel tekivad kloonid? Kloonid tekivad vegetatiivselt paljunevatel organismidel(ka looduses). 2. Selgita mõistet transgeenne! Organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga. 3. Taimede meristeenpaljunemise põhimõtteline skeem? 4. Mida sisaldab agar-agariga tahkestatud sööde? Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. 5. Millised on viirusevabad taimed? Nimeta taimi. Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad
Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%) Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditeletoimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nimeta viise, kuidas reageerib organism kehasse tunginud haigustekitajatele? Mis on allergia, mis seda võib põhjustada
Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks,
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koo
/ vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem. PÄRILIKUD HAIGUSED Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid geenides või kromosoomides. 1. Geenmutatsioonid
Hormoonid reguleerivad ainevahetust, organismi talitlust ja protsesse. · Humoraalne NS-i regulatsioon · Ajuripats ehk hüpofüüs kasvuhormooni teise hormooni sisenõrenäärme kontrolliks · Käbikeha ööpäevased rütmid · Kilpnääre türoksiin -> kontrollib ainevahetust ja erutusprotsesse · Neerupealised valmistab keha ette füüsiliseks tegevuseks · Kõhunääre insuliin ja glükagoon · Sugunäärmed Mehe munandid ->testosteroon -> teisesed sugutunnused Naise munasarjad -> östrogeen -> teisesed sugutunnused 10. Erituselundkonna elundid ja nende eritised · Nahk higi, vesi -> soolad, kusiaine · Kopsud vesi, süsihappegaas · Soolestik tahked jääkained -> eemaldub vesi · Neerud uriin -> vee ja soolade sisalduse reguleerimine 11
- glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes) - glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades) Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil Kui veresuhkru liiga kõrge - eritub kõhunäärmest INSULIINI (hormoon), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka glükoosi kasutamist rakus. Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI (hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid , mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
