roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on
2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. · Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus · aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta
6)Fülogenees- liigi ajalooline arengutee 7)Võrdlev anatoomia annab andmeid elusorganismide ehituse kohta. 8)Homoloogilised elundid ja mandunud elundid? Homoloogilised elundid- sisemises ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtset põlvnemist Mandunud elundid- evoulutsioonis taandarenenud 9)Mida näitab embrüonaalse arengu võrdlus? See näitab, etkõikide selgroogsete varane looteline areng on sarnane. Embrüogenees- organismi looteline areng 10)Mida tähendavad geneetilised võrdlused ja biogeograafilised võrdlused? Geneetilised võrdlused- maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid, aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) 11)Mis infot annab kultuurtaimede ja koduloomade aretus, miks ta on evolutsioonitõendiks
ülesanne Homoloogia esijäseme ehitusplaanis ? Homoloogia või analoogia? homoloogia homoloogia analoogia Emb rüon aren a aln g e Rudimendid Junk DNA Geneetiline võrdlus · Geneetilise koodi ühtsus · Kindlate DNA piirkondade võrdlus Mutatsioonid Pseudogeenid · Mitokondriaalne DNA Biogeograafilised tõendid Kasutatud · http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_ge
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval
4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad
üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. 3. Biogeograafilised tõendid. Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad 4. Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Metsik ja aretatud arbuus
areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine
täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, kolmas silmalaug, tarkusehambad, silmahambad, ussiripik/pimesool, osaline karvkate inimestel). Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Loodete sarnasus tõestab, et on olemas ühised eellased. Biogeograafilised tõestused Mida sarnasemad on Pikka aega eraldatud organismid ehituselt ja ühest liigist põlvnevad eluviisilt, seda organismid erinevad sarnasemad on nad ka teineteisest molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Kasutatud allikad Www.google.ee http://www.slideshare.net http://et.wikipedia.org
5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe vanuse määramine(geokronoloogia, suhteline vanus, absoluutne vanus) 3. võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4. geneetiline võrdlus molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga natuke erinevad ja mandunud elundid) 8. Rudimendid elundid on mandunud elundid, taöitluselt tähtusetud elundid(õndraluu(saba), pimesool, karvakte) 9. Evol. Tegurid - 10. Protobiondid on esmased elukandjad, millest arenesid prokarüüotsed rakud elasid 4-3 mljrdt aastat tagasi veeskasutasid... 11
Liigid ei ole loodud, vaid nad põlvnevad varem Maad asustanud liikidest. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks oli looduslik valik. 1859 ,,Liikide tekkimisest" Evolutsiooni vormid: 1) Füüsikaline evolutsioon, 2) Keemiline evolutsioon 3)Bioloogiline evolutsioon. 4) Sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid: 1) paleontoloogilised uuringud 2) anatoomilise ehituse võrdlus 3) molekulaargeneetilsed võrdlused 4)organismide lootelise arengu võrdlus 5)geneetiline võrdlus 6)biogeograafilised tõendid näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. 7) kultuurtaimede ja loomade sordi ning tõuaretus. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: 1) hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained 2) osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale 3) Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid.
vetikad,Esimesed maismaa taimed 500 miljonit aastat tagasi ürgsõnajalataimed, ürgraikad(Sammaltaimed,Sõnajalgtaimed,Paljasseemnetaimed, Katteseemnetaimed).Loomade evolutsioon:Esimesed selgroogsed kalad 500 miljonit,Esimesed maismaaloomad 450 miljonit kahepaiksed ja lülijalgsed(nt kiilid,merealune skorpion),Roomajad,Linnud ja imetajad,Inimene 2 miljonit aastat tagasiEvolutsiooni tõendid:1)Kivistised,fossiilid2)mandunud elundite esinemine3)embrüonaalne areng4)biogeograafilised tõendid5)geneetilised võrdlused6)kultuurtaimede/loomade aretusEvolutsiooni geneetlised alused:Mutatsioonid muutused pärilikus aines(tulevad juurde uued geenid DNA muutub)Kombinatiivne muutlikkus geenid kombineeritakse ümber(uusi geene juurde ei teki),Viljastumine,Kromosoomide ristsiire.Geeni siire eri populatsiionide vahel järglaste andmine ja saavad juurde uusi geene.Geenitriiv Geeni sagedus muutub põlvkondade vaheldumisel
Ülesanne lk 31 lk 27 Peab joonistama neli astet ( sest 1. Tootjad) Tootjad= 100t 1.tase 10t 2. tase 1t 3. tase 0,1t ehk 100kg Organismide vahelised suhted (töö) Populatsioon Iseregulatsioon (mis on jne) Oskad joonistada püramiidi ja lahendada ülesannet III Embruöliigil. T. Keerulisemate organismide loote arengus läbitakse lihtsamate organismide lootearenguetapp. Nt. Saba pikkus, lõpusepilud IV Molekulaargeneetil t. DNA, valkude võrdlemine V Biogeograafilised tõendid Eri paikade võrguustiku võrdlmine Austraalia Põhja-Ameerika Püsisid kauem koos Lõuna-Ameerika VI Sordi ja tõu aretus Valiku tunnusel tulemused muutuvad Elu areng Maal Tekkis vees 3-2,5 miljardit aastat tagasi I Üherakulised. Ilma tuumata organismid (tänapäeval Bakterid) Heterotroopsed ja anaeroobsed (toitus org. Ainest) (ilma hapnikuta) Fotosünteesvate Bakterite teke Hakkas tekkima hapnik 4. Heterotroopsed bakterid kes kasutasid hapniku ehk aeroobsed (hingavad) 5
elundid ( võrdlev anatoomia, ehituselt sarnased erinevaid ülesandeid täitvad elundid, linnu tiib, koera käpp: õlavarre-, küünar-, kodar-, kämbla-, sõrmeluud), mandunud elundid (ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad
Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest liikidest. Liikide isendeid tuleb alati rohkem, kui ellu jääb. Ellu jäävad ainult tugevamad isendid. Milliste tänapäevaste meetoditega on võimalik tõestada evolutsiooni? Paleoloogilised andmed: kivistised ja elavad fossiilid. Võrdlev anatoomia: homoloogilised ja analoogilised elundid, rudimendid. Võrdlev embrüoloogia: fülogeneetiline reegel. Geneetilised võrdlused: valgud, pseudogeenid. Biogeograafilised tõendid: Austraalias elavad ürg- ja alamimetajad, kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane elu võis olla RNA-põhine! Poolt: RNA on üheahelaline, võib moodustada mitmesuguseid tertsiaarstruktuure, võis kunagi olla ensümaatilise aktiivsusega ja katalüüsida ise enda replikatsiooni. (F.Crick) Eukarüootsetes rakkudes katalüütiliste omadustega RNA, ribosüümid. Vastu: Pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas
elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest
tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine.
Embrüonaalse arengu võrdlus: · Biogeneetiline reegel Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng) Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid
- Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal
- Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimede ja koduloomade aretuse andmed - tõestab analoogiat - tõestab liikide muutumisvõimet Elu päritolu kolm seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine 2. Elualged on Maale saabunud teiselt taevakehalt 3. Elu on tekkinud eluta aine arengu tulemusena 3,7-4miljardita aastat tagasi (tänapäevases teaduses valitsev seisukoht) Elu teke maal
silmahammas, segmenteerunud lihased. Embrüonaalne areng- kõrgemate loomade arengus esinevad alamate loomade tunnused. (nt. kõikide selgroogsetel moodustub varajases embrüojärgus keelikloomadele omane seljakeelik, mis asendub hiljem selgrooga. Geneetilised võrdlused- molekulaargeneetilised meetodid. Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega. Biogeograafilised tõendid- pikka aega üksteisest eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Biokeemiline võrdlus- kõigil elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid. (ATP, aminohapped, ensüümid, DNA) ELU ARENG MAAL. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud 4-3,5 miljardit aastat tagasi.
omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlused on saanud võimalikuks viimase nelja aastakümne jooksul. Selleks kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Et geneetiline kood on enamvähem sama siis need asjaolud tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Kuid molekulaargeneetilised võrdlused annavad ümberlükkamatuid tõendeid ka elu evulutsioonilise arengu kohta. Biogeograafilised tõenid: Üksteisele lähemal asuvad liigid on sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine. Elu alged on saabunud Maale teistelt taevakehadelt. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulmusena. Evulutsiooni vormid: 1. Füüsikaline evolutsioon- Elementaar osakestest tekkisid aatomid, umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike
Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel. *Pseudogeenid organismides ,,vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad münel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu (sest looduslik valiku surve neile on vähene nende määratud tunnused ei teki). Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arengust ehk fülogeneesist. 5.) Biogeograafilised tõendid liikide leviku uurimine. Lähedaste alade liigid on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Lähipiirkondade liigid on tekkinud ühisest eellasest hiljem, kaugemate piirkondade liigid on aga lahknenud varem ja pikema aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid mandrite triiv). 6.) Aretustöö sordi ja tõuaretus. Annab tõendeid, liikide evolutsioonilise muumumise ja
lootejärgus. Lõpuspilude olemasolu maismaa selgroogsete loodetel. Geneetiline võrdlus- aluseks molekulaargeneetilised meetodid. Kogu eluslooduses on põhimõtteliselt sarnased molekulaargeneetilised protsessid- replikatsioonid, transkriptsioon (rna süntees), translatsioon (valgu süntees). samuti on suur samasus geneetilises koodis. Kinnitavad Maa ühtset päritolu ja tõendavad elu evolutsioonilist arengut. Biogeograafilised võrdlused- organismirühma liigid, kes asustavad sarnaseid alasid, on omavahel tunduvalt sarnasemad, kui need liigid, kes asustavad kaugemaid erinevaid alasid.(kuigi nad kuuluvad samadesse organismi rühmadesse) Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel 1
· Uued kvalitatiivsed tunnused · Ökosüsteemid · Alfred Russel Wallace 1823-1913 · Wallace panus biogeograafiasse Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad Bioloogiline mitmekesisus (bio)diversiteet elurikkus · Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid
3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelise arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpuse pilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d (nukleotiidide järjestust) ja valke (aminohapete järjestust) 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus - Inimeste poolt tehtud valik on muutnud paljud organismid oma lähteliikidest
Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid Eksperimentaalne ökoloogia 1850 1900 1950 2010 Fütoplanktoni kogumise ja uurimise meetodid 1. Võrgud. 2
Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 16. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust. Ü rgeoon
2. Embrüonaalse arengu võrdlus - näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. 3. Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta
liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks. 11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! - Palearktis - Afrotroopis - Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk - Nearktis - Neotroopis - Antarktis 12. Millest sõltub liigrikkus? Juurde tekkimine sõltub: ● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas.
Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust. Maa teke
· Charles Darwin Sai kuulsaks evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga darvinism, muutlikus ; olelusvõitlus;looduslik vali;liigiteke Evolutsiooni tõendid · Evolutsiooni võrdlusmetoodika võrdlev anatoomia mida sarnasemad olendid seda rohkem on põhjust arvata et tegemist ona samade esivanematega Homoloogilised elundid näiavad ühtset põlvnemist Rudimendid on kaotanud oma algse eesmärgi · Molekulaarsella printsiip ühised esivanemad · Biogeograafilised tõendid · Kultuurtaimed ja koduloomade aretuse andmed Mikroevolutsioon · Toimub liigi-populatsiooni tasandil · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsiooni teel · Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine suhulisel palunemisel, mitoosis, viljastumisel Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdsuses ellujäämises ja paljunemises,
kivistisi erinevatest aegadest. Sügavamates kihtidest eristuvad aina rohkem tänapäevastest organismidest. Organite homoloogsus ehk elundite ja organite sarnane põhiehitus. Lootelise arengu võrdlus- mis näitab, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud, mis annab tunnistust organismide sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid
inimesel ca 40 vestiigiumi ussripik, silmahambad, õndraluu o looteline areng biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas embrüonaalnse areng sarnaneb · Selektsioon o looduslike tingimuste muutumise toel liikide eristumine o luuakse samas keskkonnas uusi liike ja nad tekivad erinevalt, nt erinevad koeratõud, nii võis ju vanasti olla · Biogeograafilised tõendid o kängurud ei ela Aafrikas o erinevates tingimustes elavad erinevad organismid, seega kui keskkond muutus, pidi ka organism muutuma 2.2 Uurimismeetodid · võrdlused o feneetilised võrdlused(ehituse, elutegevuse, embrüonaalse arengu võrdlemine) o geneetilised võrdlused(DNA ja valkude uurimine) o fossiilide ja praeguste liikide võrdlemine o MTÜ Eesti Geenivaramu · katsed
Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks: · Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia · Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning
regulatsioonide all, esialgne polüpeptiid lõigatakse juppideks). Geenitehnoloogia (geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel). Meditsiin, valiku väljalülitamine, pärilikkuse muutmine, ravi, diagnoos, pärilike omaduste muutmine, toit. Evolutsiooni tõendid: Geoloogilised (eri kihtide kivistised). Anatoomilised (homoloogilised ja rudimentaalsed elundid, looted). Keemilised (koostise võrdlus). Biogeograafilised ja ökoloogilised (liikide levik). Aretuspraktika (kultuurtaimed ja koduloomad). Palentoloogilised. Populatsioon on väikseim evolutsioonilise muutlikkusega rühm. Selle isenditel on sarnased tunnused mille püsimist soodustavad ruumiline eraldatus, omavahel vabalt ristumine. Geenifond kõik populatsioonis olevad geenid ja alleelid. Geneetiline struktuur erinevate geenide ja alleelide suhteline sagedus, selle muutused on evolutsioonilise muutuse aluseks.
(nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega 11. Biogeograafilised eraldatud saartel on tavaliselt eriline liigiline koosseis (nt. austraalia) 12. Kunstlik valik (erilaadsed taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aretanud) Makroevolutsioon Makroevolutsioon liigist kõrgemate süstemaatiliste üksuste areng. Nt. perekondade, sugukondade, seltside jne., kuni riikideni välja, areng. Makroevolutsiooni materjal: ei piisa enam muutustest alleelide tasandil. Makroevolutsiooni puhul on vaja ulatuslikumaid muutusi (nt. uute geenide teke,
Rannikualadel asuvad rannakarjamaad on sellisena püsinud juba sajandeid. Enamustel nendest pole puid ja põõsaid kasvanudki kuna kariloomad hõivasid maa kohe kui see mere alt kerkis. Suurt mõju avaldavad rannaniitude taimestikule ka seal rändel peatuvad hanelised. Ülekarjatamise korral rannaniitude liigiline mitmekesisus väheneb kuna paljud liigid ei suuda taluda tugevat herbivooride survet, mõõduka karjatamise korral on sellised karjamaad aga väga püsivad. 111.Bioomid ja biogeograafilised regioonid? Bioomideks nimetatakse peamisi peamisi taimestikutüüpe maakeral vaatamata nende konkreetsele liigilisele koosseisule. Bioomide vahelisi reaalseid piire ei eksisteeri ja ka kogu bioomide arv on vaieldav. Bioomideks on – tundra, boreaalne okasmets, pärasvöötme lehtmets, rohtla, põõsastik, kõrb, savann, pärasvöötme vihmamets, heitlehine vihmamets. Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb
põlvnemisest on mandunud elundite esinemine (rudimendid- nt inimesel pimesool, osaline karvkate). Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas. Geneetilised võrdlused – kasutatakse molekulaargeneetilisi meetodeid. Geneetiline kood on sama. Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. Biogeograafilised tõendid. Organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimed ja koduloomad. Aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Kasutades pärilikku muutlikkust ja kunstlikku valikut on saadud nt koeratõud. Elupäritolu. 68
kiirelt liigi evolutsioonilist kujunemislugu (sammaltaimede arengujärgus on eellniit, mis viitab põlvnemisseosele vetikatega), inimese areng (nt sügoot on seos ainuraksetega, rakkudekobar 68 viitab seosele koloniaalsete eluvormidega, süda pulseeriva torukesena (rõngussid), kõhreline seljakeelik, suure varba vastandumine teistele viitab seosele inimahvidega). Biogeograafilised tõendid- lähedastes piirkondadaes on loomastiku ja taimestiku liigiline koostis sarnane ja isoleeritud piirkondades on väga omalaadne liigiline koosseis. Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused
annaabi.ee 
