Komplementaarsus printsiip: Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d (rakutuum; tuumapiirkonnad; kloroplastid; mitokondrid) DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks. Helikaas lõikab läbi replikaltsioonis kahe DNA vahelised ahelad. DNA polümeraas toodab uue DNA ahela Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi kaheks ahelkas. Ensüüm DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. Replikatisooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Replikatsiooni alguspunkti nimetatakse replikoniks. DNA reparatsioonis ehk DNA polümeraasi vigadeparanduses polümeraas kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA süntees ehk transkriptsioon: Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA süntees.
Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel. A-T, T-A,G-C,C-G 2.Transkriptsioon-RNA molekuli tootmineDNA->RNA Toimub:rakutuumas, geeni järgi, interfaasi ajal Vaja:ensüümi,energiat, RNA nukleotiide U,A,G,C Kuidas:1.ensüüm kinnitub promootoile 2. ensüüm liigub mõõda geeni 3.Dna biheeliks keerdub lahti 4
tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584 Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni
ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti
ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti
toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; 3) ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti; 4) RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA
ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Matriitsiks on DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus. -Replikatsiooni etapid: I helikaas eraldab ahelad II DNA polümeraas seondub ahelaga III DNA polümeraasi abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad IV replikatsiooni lõpuks on kaks identset DNA molekuli TRANSKRIPTSIOON -Replikatsiooni etapid: I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON III LOENG Rakkude energiavajadus Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks. Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks. Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks
Veel mõjutavad tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. 5)mis on dna replikatsioon , kus ja kuidas toimub (133) Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protess rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Ensüüm keerab dna biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplimentaarsusprintsiibile.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 6)mis on geen Geen on lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 7)mis on molekulaargneetika
Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumine replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. Samaaegselt kustutab biheeliksi vahelisi sidemeid ning moodustab kummalegi küljele vastavuses olevad DNA molekuli osad. Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos. RIBONUKLEIINHAPE RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises.
Toimub rakutuumas, saadakse DNA nukleotiidide järjestusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus. Valmis mRNA väljub tuumast tuumapooride kaudu. mRNA liigub valgu sünteesi kohta (ribosoomidesse). mRNA sisaldab informatsiooni mingi valgu kohta. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel. Transkriptsiooni etapid: · Lisandub ensüüm RNA-polümeraas. · RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti. · RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli. · RNA-polümeraas jõuab terminaatorini. · DNA omandab endise kuju. · RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. DNA süntees Valgu süntees toimub ribosoomides, valgud koosnevad aminohapetest. Valkudel on täita organismis mitmeid olulisi ülesandeid: · ehitusmaterjali roll; · juhtida ainevahetust;
ensüümi RNA polümeraasi transkriptsioon. seostumist promootorpiirkonnaga. Informatsiooni RNA mRNA tootmine Terminaator RNA, transkriptsioon Koht DNA-l, kus lõpeb transkriptsioon ja DNA omandab endise biheeliksi kuju Translatsioon RNA süntees, ribosoom Valgu süntees Antikoodon tRNA 7. Kust saab inimene asendamatuid aminohappeid? Inimene saab asendamatuid aminohappeid toidust. 8. Kirjeldage, kus ja kuidas toimub valkude süntees? Omavahel liidetakse kokku aminohapped. Aminohapete vahele moodustub peptiidside e. vesinikside. Valkude süntees toimub ribosoomides.
Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energia (ATP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNAga ja peptiidahela sünteesiks. mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri. - Transkriptsioon: DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Etapid: lisandub ensüüm RNA-polümeraas, see seondub DNA ahela promootor piirkonnaga, ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli, RNA- polümeraas jõuab terminaatorini, lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees, DNA omandab uuesti biheeliksi kuju, RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse. - Replikatsioon: rakutuumas toimuv DNA süntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. 2
Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA. DNA pakitakse kokku kromosoomideks siis kui rakud jagunevad. Kui rakk elab oma igapäevast elu, siis DNA on biheeliksi kujul, sest toimub aktiivne ainevahetus, mida tuum korraldab. Kromosoome on kergem jaotada, DNA ei lähe kaduma.
Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb,kui mõlemalt DNA-ahealtl on sünteesitud uus DNA molekul. 6. Kuidas toimub RNA süntees? RNA süntees on transkriptsioon ja see toimub nii,et transkriptsiooni kõigus sünteesitakse DNA üheöa alusel 1 mRNA molekul.Seejuures rakendatakse komplementaarsusprintsiip,mille kohaselt A nukleotiidile vastab U ning C vastab G 7
tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks DNA polümeraas helikaas Ensüüm helikaas tekitab ahelate laialimineku. Kumbki ahel moodustab ensüümi DNA-polümeraas toimel enda komplementaarse koopia. Replikatsiooni etapid: Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584 Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni
Desoksüribonukleotiid RNA, lihtsama struktuuriga, kui DNA. Biopolümeer. Peamiseks ülesandeks on päriliku info realiseerimine. Desoksüriboos esineb DNA ehituses. Viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm võtab osa toitainete lagundamise protsessist, aidates neid kiiremini lagundada. Fosfolipiid lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon bioaktiivne aine. Regulatoorse ülesandega. Komplementaarsusprintsiip DNA biheeliksi ahelate vastavus üksteisele. Lipiid lipiidid e. rasvad, orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustumine(rasvad, õlid, steroidid) lämmastikalus nukleiinhapete koostisesse kuuluvad ühendid. DNA puhul adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin. Makroelemendid keemilised elemendid, mis asetsevad organismi koostises ning mida organism vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg)
2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur . kaks primaarstruktuuriga DNA ahelat keerduvad spiraalselt teineteise ümber, nim. BIHEELIKS. N-alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare DNA ül. Määrab ära raku ja organismi elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. Biheeliksi tähtsus - vastupidavus erinevate füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes, tagav kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopas. RNA ehitus ja ülesanne Ehitus: 1. monosahhariid- riboos 2. lämmastikalus 3. Fosfaatrühm Ülesanne päriliku info elluviimine organismi tunnustena RNA ja DNA võrdlus DNA RNA Monosahhariid Desoksürbioos Riboos
(valgu sünt.), - nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info. REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON 1DNA-> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA mol. ->DNA 1 ahela nukl. Järjestusega kompl. RNA mol. · Toimub rakutuumas, vastava ensüümi osalusel · Toim. rakutuumas interfaasi ajal, vastava ensüümi läbiviimisel · Ensüüm keerab biheeliksi lahti · DNA keeratakse järk-järgult lahti · Sünteesib karüolpasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela · Sünteesitakse 1 ahela teatava lõiguga kompl. kõrvale uue RNA mol. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse · Ens. terminaatorini ülekande lähterakust tütarrakkudesse
DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära *Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) * Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil * Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) komplementaarsed * DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed (A ja T) 2 vesiniksidet ja (C ja G) 3 vesiniksidet. * DNA sekundaarstruktuuris ei ole ahelad ühesugused Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars tekib DNA ja valkude koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi
Tühjale kohale siseneb uus transpordi RNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub stoppkoodonini. Pärilikkus-organismide võime taastoota sarnaseid järglasi Geneetika-teadusharu,mis uurib pärilikkust ja muutlikkust Geen- DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi Kromosoom-pärilikkuse salvestaja,geenide materiaalne kandja Terminaator-koht DNA-l,kus lõpeb transkriptsioon ja DNA omastab endale biheeliksi kuju Geneetilne kood-mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis
Nukleiinhapped- biopolümerid, mille monomeriks on nukleotiit. Transkriptsioon- maha kirjutamine DNA-lt informatsiooni ülekandmine RNA-le. Vastavus e komplementaarsus. Biheeliks- sekuntaarne struktuur, hoiab koos vesinik side. DNA RNA Adeniin ---;--- G- guaniin. ---:--- C tsütosiin ---:--- T- tümiin U- uratsiil DNA PUHUL: A-T T-A G-C C-G DNA-st RNA-ks : DNA: -A-A-C-G-T-T-T- RNA: U-U-G-C-A-A-A Replikatsioon e DNA biheeliksi 2 kordistamine. RNA 3 erinevat tüüpi: mRNA- informatsiooni RNA. Ül: kanda informatsiooni DNA-st valgusünteesikeskusesse (heeliks primaarne struktuur) tRNA- trantsport RNA. Ül: toob sütoplasmast anionhapped valdusünteesikeskusesse. Vesinik side (sekundaar struktuur) rRNA- ribosoomi RNA. Ül: korraldab, et valk pandaks kokku õiges järjekorras. Sekundaarstruktuur (h-side) RNA ja DNA erinevused: lämmastik alused erinevad 5 osaline struktuur
Replikatsioon on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Replikatsiooni etapid - Helikaas eraldab ahelad - DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga - Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees - DNA omandab uuesti biheeliksi kuju Struktuursed geenid kodeerivad valke ja RNA molekule mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse Regulatoorsed geenid kodeerivad valgulisi produkte (RNA, valgud) mis reguleerivad teiste geenide avaldumist
raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides, sellepärast on oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata igasugustest muutustest. o Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. DNAs võib olla miljoneid vesiniksidemeid, mis muudavad biheeliksi stabiilseks. Kaheahelalisuse tähtsus ei seostu mitte üksnes suure vesiniksidemete arvuga, ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt ühes koopias. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb samuti kolmest rühmast: fosfaatrühm riboos lämmastikalus Desoksüriboos riboos ; tümiin uratsiil. Fosfaatrühm: 1. adeniin A=U 2. guaniin G=C
materjal 13. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. 14. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum.(silmade värv, kasv jne.) 15. DNA süntees ehk replikatsioon replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Sünteesi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab raku jagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 16. RNA süntees ehk transkriptsioon transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus
Monogeenne tunnus-määrab ära 1 geen Polügeenne-ühe tunnuse määrab palju geene(alkoholism) Genotüüp-org kromosoomides olev kõigi geenide kogum(10000) Fenotüüp-org.kõigi avaldunud tunnuste kogum Genofond-liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homo/heterosügootsus-homoloogiliste kromosoomie samades lookustes on üge geeni samad/erinevad alleelid Terminaator-koht DNA-l, kus lõpeb transkripts ja DNA omandab endise biheeliksi kuju. (transkripts toimub raku tuumas) Matriitssünteesid-nukleiinhapped DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide(dna,rna) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Koodon-ühele aminohappele vastav mRNA molekuli triplett(nukleotiidikolmik) initsiaaton e alguskoodoniks AUG-määrab valgusünt alguse,mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse Stoppkoodon-UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape
pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuliselt homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi (23 paari).
struktuuri lagunemine (kuumutamine), struktuuri taastumine. 25.Valkude ülesanded organismis? – Reaktsioonide juhtimine, ehitusmaterjal, ainete transport, signaalide vastuvõtt, info vahendamine, kaitse, liikumine, energia ja varuaine. 26.Mis on nukleiinhapped? – Polümeerid, kus monomeerideks on nukletiidid. ATGC 27.DNA molekuli ehitus? – kaheaheliline. 28.DNA molekuli ülesanded organismis? – päriliku info säilitamine. 29.Milles seisneb DNA kaheahelaliste biheeliksi struktuuri tähtsus? – Et saaks raku jagunemine tütarrakkudele täpselt üle kanda. 30.Rna molekuli ehitus? – üheahelaline. 31.Milliseid kolme erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? – mRNA – päriliku info kopeerija ja ülekandja; nRNA – ribosoomide koosseisus; tRNA – aminohapete transportija; 32.Komplentaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? – 1 ahel ja kaks ahelat.
järjestus? A-T G-C 11. Kuidas saada DNA ühe ahela nukleotiidse järjestuse alusel RNA molekuli nukleotiidne järjestus? A-U G-C 12. Kirjelda replikatsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: DNA biheeliks; DNA-polümeraas; ensüüm; komplementaarne; nukleotiid; tütarahel) Eükarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti ja sünteesib nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad SNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 13. Kirjelda transkriptsiooni etappe. (Kasuta kindlasti mõisteid: DNA biheeliks; RNA-
Matriistsüntees- DNA ja RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. REPLIKATSIOON Reblikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Eukarüootsete orgaismide rakkudes- rakutuumas ensüümi ( DNA- polümeraas ) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiiditest kummagi esialgse ahela kõrvale uue.-- mõlemad DNA molekulid on üesuguse nukleodiidse järjestusega. (komplementaarsusprintsiip) Toimub iga kord enne raku jagunemist.. tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakku. TRANSKRIPTSIOON Transkirptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal
lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad (antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. * Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad 26. Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? RNA 3 erivormi mRNA (5%) - informatsiooni RNA I nfo toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta
lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). Biheeliksi ehituslik eripära ·Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. DNA molekuli ülesanded organismis Kromosoomide põhiline koostisosa
3. Replikatsioon lõpeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 4. Repiklatsiooni käigus tekkinud vigade parandamine Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli RNA süntees ehk transkriptsioon DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees 1. Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2. RNA- polümeraas seondub promootoriga, geeni alguses oleva DNA-järjestusega 3. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4. RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarnse RNA molekuli 5. RNA- polümeraas jõuab terminaatorini 6. Lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees 7. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse Valgud Koosnevad aminohapetest Transpordivad aineid Võtavad vastu ja vahendavad infot Kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone On rakuorganellide ehitusmaterjaliks
ribonukleiinhape 27. DNA molekuli ehitus? 1. Esimane struktuurnukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes) 2. DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28. DNA molekuli ülesanded organismis? · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet. · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? · RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs
Oligosahhariidid ja nad on energiallikad. 29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! DNA RNA desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2
pikenevad või lühenevad teatuid liigutusi tehes. NUKLEIINHAPPED DNA monomeeri nimetus: desoksüribonukleiinhape. polümeerid Nukleotiidi koostis: fosfaatrühm desoksüriboos lämmastikalus: A-T, G-C A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin Komplementaarsusprintsiip –nukleotiidi vastavus A-t, G-C DNA esimest järku stuktuur biheelik, (tekib komplementeersus printsiibi alusel) DNA tähtsus: pärilikku info säilitamine, raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele Biheeliksi tähtsus: vastupidav, kogu info esineb 2 koopias RNA koostis: sahhariidid –riboos fosfaatrühm lämmastikalus: A-T, G-U adeniin A tsütosiin T guaniin G uratsiil U Struktuur: erinev, komplementaarsusprintsiip Tähtsus: osaleb päriikkuse realiseerumisel DNA SARNASUS RNA -kindla struktuuriga -nukleiinhapped -erinev struktuur -sisaldab desoksüriboosi -polümeerid -sisaldab riboosi
vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm vitamiin antikeha nukleiinhape nukleotiid moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest
ja urastiil. ahel kaheahelaline üheahelaline sahhariid desoksüriboos riboos ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütar- rakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid James Watson ja Francis Crick 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga ( korralikud selgitused ) Näiteks: munavalge vahustamine, juuste lõikamine ja muna praadimine. 32. Lipiidid on orgaanilised ained , kuhu kuuluvad(4) õlid, vahad, steroidid ja lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2
lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel renaturatsioon – kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm – vitamiin – antikeha – nukleiinhape – nukleotiid – moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip – biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks – DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud – kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud – madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem
tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoosil, meioosil).Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsess toimub rakutuumas. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uue(vastavalt komplementaarsusprintsiibile)- DNA molekulid on ühesuguse nukleotiidse järjestusega. Transkriptsioon-matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas, interfaasi ajal. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema
polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis samuti seonduvad enhancer-piirkondadele. Aktivaatorite seondumine erinevatele geenidele erinevates kombinatsioonides võimaldab aktiveerida neid geene üheaegselt. Geenid võivad paikneda kas ühes rakus või erinevates rakkudes. Aktivaatorid seonduvad DNA biheeliksi ''suurele vaole'' ja neil on teatud tunnusmotiivid. Helix-turn-helix;helix-loop-helix;zinc-finger;leucine zipper 6. Kuidas toimub ja milleks kasutatakse DNA metüleerimist imetaja genoomis? Loetle nähtusi, mis on seotud DNA metüleerimisega? Dna metüleerimine - tsütosiini viiendasse positsiooni lisatakse metüülrühm 5 metüültsütosiin. Protsessi viib läbi dna-polümeraas. Eelistatult metüleeritakse guaniini ees asuv tsütosiin cg
Säilitada pärilikku 1. Päriliku info infot realiseerimine 2. Seda täpselt edasi anda rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga (korralikud selgitused) Sirgete juustega inimestele meeldib teha endale lokke. Mida nad aga tavaliselt ei tea, on see, et lokkide tegemisel toimub nende juustes denaturatsioon. Nende juustes olevate valkude teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad ja seetõttu tekivad lokid.
nukleotiidideüksteiselevastavus.A=T G=C DNA molekulil on ka sekundaarstruktuur, mis moodustub ahela keerdumisel biheeliksisse . DNA onkromosoomidetähtsaimkoostisosa,milletähtsusseisnebpärilikuinformatsioonisäilitamisesningselle täpsesülekandesrakujagunemisel. Kahe raku jagunemisel toimub DNA replikatsioon, mille viib läbi vastav ensüüm, mis vastavalt komplimentaarsusprintsiibile sünteesib DNA lahtikeritud biheeliksi kummagi ahela kõrvale uue ahela. DNA replikatsioonil tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli. RNA onbiopolümeer,millemonomeerideksonribonukleotiidid,misonmoodustunudlämmastikaluse,riboosija fosfaatrühmaliitumisel. Nukleotiidide ühinemisel tekib RNA molekul. RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA primaarstruktuuriks.
Hormooni mõGeen – DNA funktsionaalne osa, mis sisaldab informatsiooni kas RNA molekuli ehituse või jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt.
Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Nukleiinhapped sünteesitakse 5' 3' suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfoester side. 3. DNA struktuurid, komplementaarsusprintsiip. DNA sekundaarstruktuur vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett väljaspool; lämmastikalused seespool. Paremakäeline kaksikheeliks jätab aluspaaride omavaheliseks kauguseks 3,4 Å. Antiparalleelne kaksikheeliks. Lineaarse biheeliksi vormid: A-vorm: paremakäeline, lühike ja lai 2,3 Å, 11 bp pöörde kohta. Esineb DNA-RNA interaktsioonide korral. B-vorm: paremakäeline, pikem ja peenem 3,32 Å, 10 bp pöörde kohta. Tavaline. Olulisim omadus on võime painduda piki telge, kui DNA komplekseerub valkudega. Z-vorm: vasakukäeline, pikim ja peenim 3,8 Å, 12 bp pöörde kohta. Sellise vormi annavad lühikesed ahelad ja alternatiivsed nukleotiidid. (Kolmeaheliline struktuur).
nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. · Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. · DNA tähtsus organismis: · *säilitab pärilikuse informatsiooni · *annab päriliku informatsiooni edasi · RNA ribonukleiinhape · RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. · Ribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühmast · *riboosist · *lämmastikalusest
DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? 1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur
suhkrujäägi küljes vaba 5'-OH rühm. A=T, G=C. DNA kaksikheeliks püsib stabiilsena tänu paardunud lämmastikaluste vahel moodustunud vesiniksidemetele 6. Kirjelda DNA sekundaarstruktuuri? Kus esineb? Sekundaarstruktuur e. DNA biheeliks: iseloomustus · kaksikahelaline struktuur, kus DNA ahelaid ühendavad aluspaaridevahelised H sidemed. Biheeliksina esineb DNA ka rakutuumas: kromosoomides · biheeliksi Ø 2 nm · spiraali täispööre täpselt 360 · iga ahela üks täispööre e. suur vagu on 3,4 nm ja see sisaldab 10 nukleotiidi; · suure vao vastas on väike vagu suurusega 0, 34 nm. 7. Protsessid, millega on seotud DNA negatiivne superspiralisatsioon? Z DNA tekkimist soodustavad tsütosiini metüleerimine (metüülgruppide CH3 paigaldamine C külge) ja DNA negatiivne superspiralisatsioon.
DNA jookseb läbi raku substruktuuridele immobiliseeritud replikatsioonimasina. DNA replikatsioon on poolkatkendlik. Juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel segmentide kaupa (Okazaki fragmendid), mis seejärel ühendatakse. 2. DNA polümeraase tähistatakse I-V vastavalt avastamise järjekorrale. Polümeraas III on peamine DNA replikatsiooni ensüüm, I, II ja V osalevad pmslt vigade parandamisel. Replikatsioon bakterites: helikaasid keerutavad biheeliksi lahti; lahtikeerdumist kompenseerivad topoisomeraas; DNA polümeraas III kasutab RNA-praimereid; DNA primaas sünteesib oligonukleotiidsed RNA-praimerid. DNA polümeraas I lõikab praimerid välja. DNA ligaas täidab lüngad Okazaki fragmentide vahel. Replikatsiooni erinevused eukarüootides: eukarüootidel on mitu replikatsiooni saiti e replikaatorit. 3. Pöördtranskriptaas e RNA-juhitav DNA polümeraas retroviirustes, mis sünteesib RNA ahelale temaga komplementaarse DNA
2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid). mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad kattevalgud Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
annaabi.ee 
