2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand
pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika
klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon. Rütmipillid: tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll. -Tuntumad New Orleansi stiili esindajad: King Oliver's Creole Jazz Band Louis Armstrong (trompetist ja laulja) Dixieland-stiil (USA lõunaosariikide nimetus). See kerkis esile valgete poolt. Valgetel oli rohkem ragtime jooni, samas puudusid bluesi i intonatsioonid. Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi.
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks.
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm,
Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema:"Hard Bop" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ.-a. Hard-Bop Cooli juurest tagasitulek bebopi esteetika juurde. SArnaneb cool jazziga, kuid rütmika on tugevdatud (kõige tähtsam). Ideed tulevad Rhythm&Blues-ist, kus trummar rõhutab off-beati ja gospelist. Trummar oli enne olnud muusikute sõber, nüüd sai ta võrdväärseks partneriks. Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisatsioon John Coltrane (1926-1967)
JAZZ ROCK Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock’n’rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks. Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma, mida toetasid nii noored rock-muusiku, kes olid jazzist vaimustunud kui ka jazz- muusikud, kes soovisid uuendusi. Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham. Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis. Ta lõi ansmbli koos John McLaughliniga, kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne. Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine. Miles Davis Miles Dewey Davis sündis 26. mail 1926 Altonis, Illinoisis ning suri 28. septembril 1991 Santa Monicas, Californias. Ta oli USA trompetist ja ansamblijuht
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusik
1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika
Pidevalt loodi uusi heliplaate, mida vist ükski teine ansambel pole rohkem valmistanud. 1930ndatel lõi Ellington ühed oma kõige suuremad hitid, mille hulka kuulusid ,,Mood Indigo", ,,It Don't Mean a Thing (If It Ain't Got That Swing)", ,,Sophisticated Lady", ,,Solitude", ,,In a Sentimental Mood", ,,Caravan". 1940ndaid ja viiekümnendate algust võib pidada Duke Ellingtoni karjääris kerge allakäigu aegadeks. Sellel ajal tõusid esile teised muusikastiilid nagu Bebop, Rythm and Blues, Rock & Roll, mis viisid ära hulga publikut. Bigbändide populaarsus vähenes. Kuid just siis, kui asjad ei paistnud hästi, lõpetas Ellington kriitikute ennatlikud jutud ,,langusest". See juhtus 1956.a Newporti festivalil, kus Ellington oli välja kuulutatud vaid ühena teiste ahvatluste seas. Keegi ei oodanud midagi erakordset, kuid tema etteaste osutus festivali kulminatsiooniks. Duke mängis oma vana ,,Diminuendo and Crescendo in Blue", mis
mis neid on valikutel mõjutanud. Teema on aktuaalne, kuna mõlema muusikastiili pooldajaid leidub palju ning konflikte esineb tihti vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud eelkõige pole üritatud selgeks teha, kas, ning missugune vahe kahel kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad. Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad
polürütmika, vahelduv taktimõõt, poeetilised laulusõnad. Instrumentidest kasutatakse enim trumme, kitarri, süntesaatorit, basskitarri, kuid ka akustilisi pille. Tuntuimad esitajad: Pink Floyd, King Crimson, Genesis, Yes jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=UTeXkHfWYVo Jazz rock on üks rockmuusika alaliikidest ning sai alguse 1960. aastate lõpul. Jazz rock muusika esitamisel kasutatakse peale teiste rokkmuusikale omaste pillide veel selliseid instrumente, nagu saksofon, tromboon ja trompet. Ansambli koosseisus näeb välja selline 34 liikmeline rokkansambel + puhkpillirühm. Fusion on 1970. aastate keskpaigal levima hakanud selliste muusikastiilide, nagu jazzi, folgi, reggae, funki, heavy rocki ja progressiivse rocki sulam. Fusion on instrumentaalne muusika. Iseloomustavad vahelduvad taktimõõdud, keerukas rütmika ja improvisatsioonilised soololõigud . Tuntuimad nimed: Fusion Chick Corea, Miles Davis, Herbie Hancock jt.
RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS
Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers
Elva Gümnaasium Pop- ja rockmuusika stiilid Nimi - ......... Kool - .................. Klass - ........ Kuupäev - ....... Rock'n'roll Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'st 1940. Aastatel USA's ning populaarseks muutus 1950 aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rock-muusika zanriks. Esimeseks rock'n'roll'i lauljaks peetakse Bill Haley't. Artistid/ bändid: *Boogie Company *Billy Fury *Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940
esikohal filminäitlejad. Paljud ameerika lööklaulud olid pärit muusikalidest, mis samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri. Raadio ja televisiooni kättesaadavaks muutunisega laiematele rahvahulkadele levis lööklaul just nende kanalite kaudu. Olulisel kohal on siin heliplaatide ja – lintide müük. Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad
akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp ning aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, muutes rütmi ja helikõrgust. Hetkes improviseerimine nõuab solistilt instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz'i tuntuim muusik ajaloos oli... Louis Armstrong Heavy rock Millal sai heavy rock oma alguse? 1960. aastate lõpust. Iseloomusta muusikastiili: tunnusjooned, sõnum. Heavy rock'i iseloomustab jõuline muusikastiil. Tähtsaim tunnusjoon on tugevasti võimendatud maksimumini viidud kitarride kõla, mida töödeldakse iseloomulike helimuundurite abil. Punk rock Punk rock sai alguse... 1970. aastate esimesel poolel Millega eristub punk rock teistest muusikastiilidest? Iseloomusta elustiili, riietust, sõnumit. Lisandusid ka sellised inimesed, kellel puudus nö muusikaanne. Suurlinnade ängistusest, vaesusest, töötusest tüdinenud noored nägid muusikas väljundit, mis
3.1. Mustlaspunk Mustlaspunk sai alguse 1990ndatel, mil muusikamaastikule ilmusid esimesed bändid, kes hakkasid viljelema muusikat, mis oli segu pungist ja mustlasmuusikast. Mustlaspunk sisaldab elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr, trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit. Levinud on ka trompet ja saksofon. 17 Lauldakse mitmetes erinevates keeltes, millises täpsemalt, oleneb bändi soovist. Tihtipeale on lüürika mustlasbändi elukoha riigikeeles. Vahel võivad muusikud laulda ühe laulu vältel isegi mitut erinevat keelt, mis võib vahelduda mitmeid kordi. (Gypsy punk 2010) Mustlaspunk sai tuntuks tänu bändile Gogol Bordello. Bänd tegutseb New Yorgis ja koosneb Ida-Euroopa immigrantidest
Pariisis, Itaalias, Münchenis- oodatud külaline tähtsamates õukondades. Vanemas eas langes depresiooni ja domineeris kannatuse ja surma teema.(üle 70 missa,3 reekviemi, 4 passioni, 2 kogumikku kabelilaule, üle 500 moteti, 450 it. ,pr., sak. keelset ilmalikku laulu) .Oma eluajal enim trükitud ja muusikaajaloo suur legend- kui põhiline osa tema muusikast on täna tundmatu. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kadumahakkav muusikastiil.1600 asendus kirjaviis kiiresti uuega, mis keskendus vaid ühele väljendusrikkale meloodiahäälele. Suur oli ta osatähtsus õpetajana Saksa muusika arengule-arenes edasi ajastu iseloomulike joontega jõudes välja Schützi ja Bachi loomingus. 5.Veneetsia koolkond. Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli. Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik-
Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita
on seljas korrektne, enamasti pidulik riietus. Tüdrukud võiksid tantsutunnis kanda seelikut või kleiti, poisid viigipükse, triiksärki ning lipsu. Ladina-Ameerika tantsud Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Columbia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudest on saanud ülemaailmselt populaarseteks seltskonna-javõistlustantsudeks. Samba Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Samba jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Cha-Cha Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Eriti populaarne oli cha-cha-cha 1950-ndate paiku, praegu seltskonnapidudel seda eriti palju ei mängita-tantsita
Algul 3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga. Erinevate vormide üldnimetus, mille üheks alaliigiks oli tantsulaul balletto, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la). · Pillid ja instrumentaalmuusika 16. Sajand Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. BAROKK · Sissejuhatus Kunstistiil, mis saab alguse 16. saj. lõpust ja kestab kuni 18. saj. keskpaigani. Tekkis Itaalias. Sõna Barokk on tuletatud portugali keelest ja tähendab "Lopergust pärlit" See levis katoliku usuga maades, levis ka üle Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega.
prints". Bartokil oli algul oma teostega raske esile pääseda, esimene läbimurre toimus 1918.a. Kaalukas artikkel Baroki muusikast ilmus Kodaly sulest samal aastal. 24 Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid.
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt
jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16. sajandi Marseljeesiks.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. 4 Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil - Madalmaade vokaalpolüfoonia. Barokk (17.18. saj) Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus Suurbritannias, Uus-
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
