Autor: Margus Karu Margus Karu sndis 1984.aastal Tallinnas. Prast pinguid filmireii erialal ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli
Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksikõde on Tais õppimas. Isa elab oma vanemate juures. Raamat algab sellega, et Johannes läheb poole aasta pealt uude kooli, nimelt pealinna eliitkooli
aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad
isegi Tõrvasse ühe tüdruku vanaema majja ja veedavad seal kenasti grupiga aega. Johannes leiab endale ka tüdruku, nimega Riina, kuid too kolis enne uue kooliaasta algust eestist ära. Uut kooliaastat võttis Johannes vastu nagu uus inimene, nii välimuselt kui ka sisemiselt. Ta ei kartnud enam, mida inimesed temast arvavad ja oli selline, kes ta olla tahtis. Koolis hakkas ta üha enam suhtlema populaarse neiuga, kelle nimi on Bianca ja Johannese sotsiaalne staatus tõusis väga kiiresti, sellele aitas ka kaasa tema kirjutatud laulusõnad, mille NeonBrides`i mänedzer varastas. Tegu toodi avalikkuse ette ja Johannesel oli automaatselt n-ö kuulsus küljes. Raamat lõppeb, erinevalt tema algusest, väga positiivselt. Johannese ema sai terveks, isa kolis koju tagasi ning ka koolis läheb hästi, Johannesel paluti isegi pidada lõpuaktusel kõne. Tähtsaim muutus Johannese elus
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-31 Anniriida Arge NULLPUNKT Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2012 SISUKORD Tiitelleht............................................................................................... .......1Sisukord............................................................................................. ........2Kokkuvõte..................................
· Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend · Halmer- põhikooliaegne klassivend · Marko- põhikooliaegne klassivend · Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk · Zaiid- peksuvend, varas, isal palju raha, annab Johannesele peksa · Ester- kooliteater, kohtuvad laagris, käib Ingramiga · Ingram- kooliteater, kaljuronimine, kohtusid laagris, käib Estriga · Aleksander ehk Saa- bändipoiss, laager, miljonäär · Renee- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Kalev- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Härra Kangur- politsei · Ragnar Leho- plaadifirma juht · Silvia- Bianka rootsi sõber
Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik. Tal oli ka kaks õde (üks nendest kaksikõde) ja kaks venda. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks. Karmo oli Johannese klassivend. Ta juuksed olid lokkis. Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla. Karmo lõi Johannest lihtsalt, täiesti niisama kelladesse. Peale seda käitus Karmo nii, nagu midagi poleks juhtunudki.
Johannes on pärit Lasnamäelt kellel on skisofreenikust ema kes teeb kodus põrgut. Peale ühte pidu läheb koolis kuulujutt lahti et Johannes on ülbe ja temaga on mõtetu suhelda. Ta jõudis nullpunkti, kus enam kehvemaks minna ei saa. Kokku kukkusid ta kodune elu, kool ja sõbrade keskkond. Ta tahab juba surra, asi on lihtsalt nii hull. Mingil hetkel leidis Johannes endale pundi kus teda ei kohelda halvasti. Nad sõidavad isega tallinnast välja koos ja Johannese usk endasse taastub ja ta läheb uude õppeaastasse positiivse ellusuhtumisega. Mõne klassiõega ta sai isega sõpradeks aga teistega oli ta lihtsalt rahulik ja et tahtnud neid peale lõpetamist enam näha. Johannes hakkas hästi laulusõnu kirjutama ja tema esimese katsetuse varastas NeonBlondes´i mänedzer ja kõik hakkavad teda austama. (3) ,,Imesid juhtub harva" raamat on tüdrukust nimega Rebeecca. Ta isa Valdo on ärimees ja on suhteliselt rikas
korraldatud jutuvõistluse ,,Minu esimene raamat" käsikirjaga ,,Aguliurka lapsed" ning talle kuulub ka sama võistluse teine koht käsikirja ,,Detektiiv Triibik loomaaias". 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" - KOOLIKIUSAMINE Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad
Poiss tuli Rabi Esralt sõna tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas. Johannes läks siis juudipoisiga kaasa. Rabi Esra oli tõesti nadis seisundis ja tahtis Janile anda enne oma surma tolle raamatu, mida Jani hing ihkas Sefer Jetsirah. Jan jooksis peale seda kähku koju, et seda lugema hakata. VII Algab vangi teine jutustamise päev kolmest. Jan luges ja uuris seda salapärast raamatut kaks aastat, kuna sai aru, et see tema jaoks midagi olulist ei sisalda. Niisiis müüs ta raamatu ühe juudist alkeemikule. See raamat rääkis maailma loomisest, aga Jan ei tahtnud teada sellest, vaid hoopis kuidas maailmas edasi jõuda. Ta lõpetas oma õpingud arstina,sest Prahas pandi arstiosakond kinni, ja talle pakuti tööd sõnade tegemisega. Ta sooritas eksami magistrikraadiga ja sai venia licendi. Nii jäi ta Praha ülikooli juurde, et teisi pimedaid juhatada. Ta õpetas noori üliõpilasi loogikas ja matemaatikas
vajuvad kokku. Ta avastab, et ta on jõudnud nullpunkti, ta ei oska sealt välja tulla, tal pole mitte midagi, mida võiks kaotada, ning ta unistab, et tal oleksid sõbrad, või vähemalt üks. Mõne aja pärast hakkab olukrod muuutuma, ning paljud asjad loksuvad paika. Raamat lõppeb hästi, kõik, kes olid seda väärt, said endale karistuse ning peategelase tulevik on selge ja puhas. Ühe tegelase iseloomustus: Tegelaseks, keda ma iseloomustan, valisin ma Johannese hilisemast tutvusringkonnast pärit Sasa, kes kujunes Johannese heaks sõbraks ja kaaslaseks. Ise rääkis Sasa, et tal on selline nimi, kuna ta ema on pooleldi kreeklane, see oli esimene lause, mida ta tutvustamisel poolnaljana ütles, ilmselt see pani paika ka esimese mulje temast, kui rõõmsast huumorimeelega poisist. Sasa oli samuti pärit lõhenenud perekonnast, kus pereisa oli joodik. Kuid see selgub hiljem, Johannesele jätab ta esmasel kohtumisel rõõmsa, muretu,
Margus Karu ,,Nullpunkt" 2010 Tallinn ,,Nullpunkt" on Margus Karu esimene romaan. See on praegu ta ainuke raamat. Tänu sellele on ta saanud väga kuulsaks. Raamat on väga hästi vastu võetud. Enamikele inimestele on see raamat meeldinud. Kriitikuid on vähe. Seda loetakse väga palju ja raamatukogudes on tihti järjekorrad. Margus Karu on ise sündinud 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan ,,Nullpunkt". Margus Karu kirjutamise stiil on väga filmilik, tegevus liigub kergelt edasi, pole liigseid kirjeldusi, kuid samas midagi ei jää ka kirjeldamata. Raamat räägib poisist, kelle nimi on Johannes Tamm, kes vahetab keset kooliaastat kooli, kuna ei taha eelmises koolis käia ega saa ka koolikaaslastega läbi. Uues koolis ei võeta teda omaks ning ta peab pidevalt üksi olema ja solvangui
mistõttu on ehk nende teostes rohkem kirjanduslikku fantaasiat. Kõigi nelja evangeeliumi algkeeleks oli vanakreeka keel. Uus Testament hõlmab veel APOSTLITE TEGUSID ja APOSTLITE KIRJU. Vana Testament on väga mahukas (ligi 1000 lk.), Uus Testament mahub ära ligi 300 leheküljele. Matteuse Evangeelium (neljast tähtsaim, sest siin on Mäejutlus), mis ju kristliku filosoofia põhiteos, on trükitud üksnes 43 leheküljele. c) Jeesuse ja tema kolleegi Ristija Johannese kodumaa PALESTIINA (tänapäeva IISRAEL) oli tol aja ROOMA KEISRIRIIGI koloonia ning jagunes kolmeks. Kõige põhjapoolsem osa oli GALILEA, lõunapoolne osa oli JUDEA (suurim linn Jeruusalemm) ja keskel paiknes SAMAARIA. Jeesus oli galilealane, tema kodulinn oli Naatsaret. Ristija Johannes oli judealane, tema kodukoht oli Hebron. Need linnad on üksteisest väga kaugusel. Mõlemad suurmehed olid enamvähem ühevanused ja esimese kohtumise hetkel umbes 30-aastased.
lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast niiviisi õpetanud oli, Leemet oli alatiseks ussikoopasse teretulnud - Intsu isa õpetas, et metsainimesed, kes nende keelt mõistavad on vennad, aga võõrad – külainimesed ja raudmehed mitte, algselt nad küll tervitavad neid, kuid kui vastust ei saa, ei ole neis ka miskit haletsust mürgihammustus teha
puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
paistel end puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud, millal täiskuu on ning ei märganudki, kui naised öösel ära käisid. Leemet ja Pärtel roomasid emale ja Salmele järgi ning jälgisid alasti naisi. 10. Leemet ja Pärtel veetsid järjest rohkem aega Hiiega. Nad otsustasid Hiiele küla näidata. Pärtel ja Leemet olid viimati külas käinud viis aastat tagasi. Ka Ints tuli nendega. Nad läksid külavanem Johannese juurde. Nad nägid Mgdaleenat, kes oli ilusaks tüdrukuks kasvanud. Kui Johannes Intsu märkas, tahtis ta Intsu maha lüüa. Ussid olevat inimeste vaenlased, saatanast. Ussid toovat õnnetust. Lapsed jooksid metsa tagasi. 11. Leemetil oli pihku jäänud leib, mis Johannes andnud oli. Lapsed asusid seda maitsema. Ints ei pidanud seda õigeks. Lastele aga ei meeldinud leib. Kui Linda teada sai, et Leemet ja kunagi varem ka Salme olid leiba proovinud, hakkas ta nutma
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk Lugu sellest, kuidas L sündis tegelikult külas, sest isa kolis sinna elama. Ta arvas, et inimene peab palehigis tööd tegema, leiba ja körti sööma. Ema Lindale ei meeldinud külaelu. Tema tahtis süüa küpsetatud liha ja nautis vabadust. Ta hakkas karu armukeseks ja too hammustas L isal pea otsast. Siis koliski ema lastega metsa tagasi. Aga enam Linda karusid ei sallinud. Metsas jäi inimesi üha vähemaks, nad hakkasid siiski külla kolima. Metsas oli hea, aga sõpru vähe ja L käis tihti metsaserval külaelu piilumas. Talle meeldis külaelu ka. Ta jonnis, et tahab
Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete
Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks. Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse. Nii oli ka järgnevatel päevadel. Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse sinna majja, kus Jeesus
täisid, karusid, kes himustavad noori tüdrukuid ja hunte, keda kasvatatakse ning lüpstakse piima saamise eesmärgil. 14. Kuna kõik on metsast ära läinud, on Leemetil suhelda ainult Pärtli ja Hiiega ning rästikust sõbra Intsuga. Samuti veedab ta palju aega oma onu seltsis, kes talle ussisõnad selgeks õpetab ning seejärel hinge heidab. Leemet on esimene ja viimane, kes noorest generatsioonist veel ussisõnu mõistab, teose jooksul selgub, et tegelikult on ta kõiges alati viimane ja see hakkab teda piinama. 15. Teos räägib kahest leerist inimestest, ühed kes on metsa jäänud ning on vanadele traditsioonidele truud, ning teised, kes on kolinud külla ja elavad elu uute kommete ning tavadega. Metsas usutakse ja austatakse haldjaid, külas jumalat. Leemeti arust on kogu see asi jabur, sest ta ei usu sellist lollust ning ei mõista kuidas saab üldse nii jaburaid asju välja mõelda
Leemet põdes Hiie surma mitu kuud ning Magdaleen kutsus ta külla elama ja tahtis et peagi sündival lapsel oleks Leemet isa eest. Nõnda otsustaski Leemet minna külasse elama. Ta ei oleks suutnud elada nii nagu varem, ta pidi tegema kannapöörde. Leemet tahtis sellele lapsele edasi anda suurima vara ussisõnad. Ussisõnad elasid veel, kuni elas Leemet ja ta soovis, et need elaksid edasi. Leemet hakkas elama külavanema Johannese katuse all. Külaelanikud olid Leemeti jaoks lollid.Kuid peagi hakkas Leemet igatsema õnneliku hetki metsas. Ta tahtis põgeneda lolluse eest, aga soov Magdaleenaga olla oli tugevam. Kuigi ka Magdaleena oli rumal. Kevadel sündis Magdaleenal poeg kes ristiti Toomaseks.Ühel päev kohtas Leemte Intsu nad rääkisid ning Leemetile meenus metsa õnnelik elu. Ta ei teadnud enam põhjust, miks oli külasse tulnud. Üks oli kindel ta tahtis Toomasele ussisõnad selgeks õpetada
Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud see, et nad vahepeal külas elasid, ja ta ei sallinud Leemetit, kuna Leemet oli sündinud külas, ta ei lasknud eriti Hiiet Leemeti juurde, kuna arvas, et tütar peab elama sellist elu, nagu varem elati, piinas teda raske tööga ja ei lasknud Leemetiga mängida, kuna Leemet sündi külas. Leemet(juba 9 aastane) tahtis täiega proovida külatoitu-leiba ja odrakõrti, kuid ema rääkis, et see on halb toit. Leemet tahtis isegi natukeseks minna külla elama, kasvõi veidike proovida seda elu. Kuid ema keelas
Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks. Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse. Nii oli ka järgnevatel päevadel.
usaldati. Arvatavasti ongi tema tagasihoidlikud ja kinnisevõitu käitumise jooned pärinud oma isalt Jüri Semperilt. Mari Semper, Johannes Semperi ema, algselt nimega Mari Kurrik, on sündinud ja kasvanud Pahuvere külas Kääriku talus. Ta oli lõpetanud Paistu kihelkonnakooli. Mari Semperit iseloomustataks, kui praktilise ja elulise inimesena, kes oli lastele suure hingelise soojusega ema ning usaldsväärne isik. Oma hilisema eluea, pärast mehe surma, elas ta poeg Johannese perekonnas Tartus. Hans Semper ja Mari Semper kohtusid, käies ühises laulukooris. Neil oli kokku kolm last - Helmi Semper, sündis 24. juuni 1888 , tegeles hiljem õmblemise ja kudumisega, jäi vallaliseks ning elas hiljem samuti Tartus venna perekonnas, kus ta 1943 aastal suri. Teiseks lapseks oli Johannes Semper ning väikevennaks sündis nende perre 25. märtsil 1898. aastal August Semper, kes suri meningiiti üheteistkümeaastasena NOORUSEPÕLV JA KOOLIAEG Johannes Semper sündis 22
teadmisega edasi elamisele. 2. Iseloomusta peategelasi – põllumeest ja kirjanikku, kuidas on nendega seotud M. Traadi kirjanikukreedo: elule annab mõtte inimlikkus, kõige vastu, mis ahistab inimväärset eksistentsi, tuleb leppimatult võidelda. Põllumees, Johannes, oli töökas ja endasse tõmbunud mees. Ta veetis kodus suhteliselt vähe aega, kuna tööd tal oli kogu aeg palju. Johannes ei olnud ka väga jutukas. Näiteks: Siis kui Ra ütles Johannese naisele, et ta ei ole väga jutukas, siis see naine ütles, et see on okei, kuna ta mees ei ole just ka kõige suurema jutuga (vahel ei räägi päevigi). Raamatus oli märgitud, et Johannes oli alati tööl või siis kui ta oli kodus, siis ta oli minemas tööle. Kirjanik, Ra, oli vähese jutuga, mõtlik, kurb ja üksildane mees. Ta pidas ennast poja surmas süüdi ning tal oli raskusi selle teadmisega elada. Seetõttu lahutas ta oma
Kõigil Kolgota küngast kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära puuduta mind!). Nendest piltidest on markantseim see Tiziani maal, mis on Londoni Rahvusgalerii uhkuseks. Et mõista maali sisu, tuleb läbi lugeda lõik Johannese evangeeliumist: Maarja seisis haua kõrval ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda ja nägi kahte valgeis riideis inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis ja need ütlesid talle: "Naine, miks sa nutad?" Tema vastas: "Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kus nad on ta pannud." Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. Jeesus ütles talle: "Naine, miks sa nutad
Klassi parim õpilane. Birgit Uhke ja veidike ülbe. Siiski hoolis ta Marist, kuid ei näidanud seda just eriti tihti välja. Kena välimusega, kuid spordis mitte just kõige tugevam. Meeldis oma sõpru tögada. Oli juba kõige enne Johannesesse armunud. Rikkast perest. Doris Ka rikkast perest ning veidi ülbe, kuid mitte nii üleolev kui Birgit. Talle hakkas ka üsna alguses Jo meeldima. Samuti väga kena välimusega. Johannes ehk Jo Kiidukukk, armastas kiidelda ja püüdis olla kõiges kõigist kõige parem. Kena välimusega, tumedate juustega ning päris pikk. Tegelikult oli ta kummaline, sest näitas välja, et talle meeldib Mari, kuid ise jättis ta üksi merele ujuma. Lausus kogu aeg sarnaseid sõnu, nagu Gane oli öelnud. Anto Tagasihoidlik ja vaikne. Ei häbenenud tõde välja öelda. Tegelikult oli ta tulnukas. Vana daam allveelaevas Naine, kes päästis Mari elu, kui ta Johannesega ujumas käis. Halli peaga, kuid näos ei olnud ühtegi kortsu.
Ta ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad. Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Sisukokkuvõte: Saatuslikud sündmused, mis viisid kümme aastat kestnud Trooja sõjani, said alguse Thetise ja Peleuse pulmapeost. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
