Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fantastiline poiss (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ütles vanaema kui Mari ennast talle suveks appi pakkus?
  • Kui kaua tüdrukud Kaldamäel viibisid?
  • Kuidas Doris ja Birgit Kaldamäele jõudsid?
  • Kes oli Anto tegelikult?
  • Milline nägi välja Birgiti suvila?
  • Keda seostas Mari alguses Ganega?
  • Kuidas sai helendav pall esimesel ööl majast välja?
  • Mida tegi Mari kui taipas et Gane ja Anto olid seotud?
Mari on mõnes mõttes täiesti tavaline noor tütarlaps, kuid mõnes mõttes siiski mitte. Ta oli kohtunud tulnukaga, kellel nimeks Gane. Neil oli olnud nii lõbus koos, kuid järsku tulnukas kadus . Alles jäi vaid taim, mille tulnukas talle kinkinud oli ja koos tehtud pilt, kust kaaslane tasapisi kaduma hakkas ning valgusplekiga asendus. Mari vanaemal oli jalg haige ning Mari pakkus, et läheb talle külla ning on talle abiks ja toeks . Ta oli varemgi Ganest teistele rääkinud, kuid keegi ei uskunud teda. Samuti rääkis ta ka oma vanaemale , kuid heasüdamlik vanaema käitus teisiti. Ta uskus oma lapselast ning rääkis, et ka temaga on taolisi asju juhtunud lapseeas . Mari viis oma vanaemale Gane kingitud lille ning ühtäkki suutis vanaema taas kõndida. Kuna Mari sõbrannad Doris ja Birgit olid teda Birgiti suvilasse kaheks kuuks kutsunud, siis sai Mari nüüd sinna minna. Kui nad koos Dorisega pärale jõudsid, oli Birgit seal koos kahe poisiga. Üks neist oli väidetavalt Jo ja teine Anto . Kui noorukid seal juba kauem viibisid ning poistega aktiivselt suhtlesid, siis Mari hakkas märkama kahtlaseid asju. Esimesel ööl juba nägi ta mingisugust helendavat palli ja Jo oli ka tema jaoks kummaline. Kõik kolm tüdrukut armusid tasapisi Josse ja tahtsid tema silmis kaunid olla. Ainult Mari oli veidi tagasihoidlikum. Koos poistega võtsid nad ette toredaid spordivõistlusi ning ka seal juhtus väga imelikke asju. Näiteks oli Mari jalgrattavõistluse ajal viimane, kuid järsku, kui ta finišisse jõudis, oli ta esimene. Kuna oli väga udune, siis teised uskusid, et ta kihutas neist udus mööda. Ühel täiesti tavalisel suvepäeval, kui oli Mari kord süüa valmistada, läksid Doris ja Birgit poodi viinereid ostma. Kui nooruk üksi köögis salatit tegi, siis tuli sinna Jo, kes teda ujuma kustus. Noored läksidki koos ujuma ning Jo korrutas talle, et tema seltsis ei pea tüdruk midagi kartma . Nad ujusid sügavas vees üha kaugemale. Poiss rääkis tüdrukule, et varsti tuleb madalik ja nad saavad puhata. Mari uskus teda, kuid mõne aja pärast, kui ta taha vaatas, oli Jo temast maha jäänud. Tüdruk ujus edasi ja veel hiljem tagasi vaadates nägi ta Jod tagasi ujumas. Tüdruk oli väsinud ja ühtäkki ärkas ta rohelises toas, kus oli tema kõrval hallide juustega daam . Naine suhtus temasse väga hästi. Ja nad viibisid tegelikult allveelaevas. Lõpuks viis daam ta tagasi muuli juurde ja sealt läks Mari tagasi sõbrannade juurde. Doris ja Birgit olid solvunud, sest Jo oli neile rääkinud, et Mari pidi järsku linna sõitma. Mari rääkis sõbrannadele kõik ära ning lõpuks olid kolm tüdrukut poisis , keda nad imetlesid pettunud. Tegelikult oli Mari viibinud allveelaevas kuu aega ning sel ajal olid Jo vanemad koju tulnud. Tuli välja, et Jo tegelik nimi oli hoopis Johannes. Ka Anto oli linna sõitnud. Mari ise sõitis samuti tagasi linna. Kodus olid kõik rõõmsad ning seal hakkas ta taas Gane järgi igatsema. Kui ta võttis lahti fotoalbumi, kus oli pilt temast ja Ganest, siis pidi ta peaaegu karjuma hakkama. See pilt oli alles ja seal seisid hoopis Mari ja Anto. Nüüd taipas tüdruk kõike. Anto oli tegelikult olnud Gane. Ta sõitis tagasi Birgiti suvila juurde ning läks väikese maja juurde, kus pidi elama Anto vanatädi. Uksele tuligi vana naine, kuid kui Mari temaga vestles, siis tuli välja, et Anto nimelist poissi pole see naine küll kohanud.
 
* Kasulikud faktid *
1) Birgiti suvila asus Eestis, Kaldamäel.
2) Anto ja Gane olid tulnukad .
3) Kui Gane ära läks, siis kustutas ta enda seal viibimise kõigi mälust peale Mari. Samuti tegi ka Anto.
4) Jo pärisnimi oli Johannes.
5) Seal oli ka kummaline koer Vagabund, kelle hiljem vana naine omale võttis.
6) Kui Jo ja Mari ujuma läksid ja Mari vette tahtis hüpata, siis Vagabund tiris teda urisedes trikoost.
7) Kui Mari seda fotot , kus Gane asemel valguslaik oli, vanaemale näitas, siis Mari vanaema nägi, et selle laigu taga oleks nagu mingisugune poiss.
8) Gane oli naissoost .
 
* Tegelaste iseloomustused *
Mari – Tagasihoidlik nooruk. Abivalmis ja väga sõbralik. Kindlasti sportlik. Eriti tugev oli ta ujumises. Vaesemast perest pärit kui tema sõbrannad. Klassi parim õpilane.
Birgit – Uhke ja veidike ülbe. Siiski hoolis ta Marist, kuid ei näidanud seda just eriti tihti välja. Kena välimusega, kuid spordis mitte just kõige tugevam. Meeldis oma sõpru tögada. Oli juba kõige enne Johannesesse armunud. Rikkast perest.
Doris – Ka rikkast perest ning veidi ülbe, kuid mitte nii üleolev kui Birgit. Talle hakkas ka üsna alguses Jo meeldima. Samuti väga kena välimusega.
Johannes ehk Jo Kiidukukk , armastas kiidelda ja püüdis olla kõiges kõigist kõige parem. Kena välimusega, tumedate juustega ning päris pikk. Tegelikult oli ta kummaline, sest näitas välja, et talle meeldib Mari, kuid ise jättis ta üksi merele ujuma. Lausus kogu aeg sarnaseid sõnu, nagu Gane oli öelnud.
Anto – Tagasihoidlik ja vaikne. Ei häbenenud tõde välja öelda. Tegelikult oli ta tulnukas.
Vana daam allveelaevas – Naine, kes päästis Mari elu, kui ta Johannesega ujumas käis. Halli peaga, kuid näos ei olnud ühtegi kortsu. Elas allveelaevaga vees. Allveelaevas olid kõik seinad põrandad jms rohelised.
Vagabund – Koer, keda poisid väitsid kodutu olema. Ta oli Maril tõeline sõber ning hoiatas teda muulil. Mari oleks ta endale võtnud, kuid ema ei lubanud.
Vanaema – Mari vanaema. Mõistis teda hästi ning uskus samuti imedesse. Nagu Marigi. Oli Marile heaks toeks. Abivalmis ja igati hea vanaema.
Vana naine, kes pidi olema Anto vanatädi – Hea, sõbralik ja abivalmis. Igati tore isiksus.
 
  • Küsimused ja vastused *

 
1. Mida ütles vanaema, kui Mari ennast talle suveks appi pakkus?
V: Ta punnis vastu ja ei tahtnud lapselapse vaheaega ära rikkuda.
 
2. Kui kaua tüdrukud Kaldamäel viibisid?
V: Kaks kuud.
 
3. Kuidas Doris ja Birgit Kaldamäele jõudsid?
V: Dorise isa viis.
 
4.  Kes oli Anto tegelikult?
V: Tulnukas, Gane.
 
5. Milline nägi välja Birgiti suvila?
V: See oli väga uhke suure hooviga villa.
 
6. Milline muutus toimus Johannesega pärast seda, kui ta oli Mari merele jätnud ja ise tagasi ujunud?
V: Paistis , et ta ei suutnud uskuda , et ta näeb Marit elusana. Ta oli palju tagasihoidlikum ja vaiksem.
 
7. Keda seostas Mari alguses Ganega?
V: Johannest.
 
8. Kuidas sai helendav pall esimesel ööl majast välja?
V: Vagabund haukus ukse taga ning Mari lasi ta sisse. Samal ajal lipsas too kahtlane asi uksest välja.
 
9. Kunas läks Birgiti arvuti rikki?
V: Siis, kui Birgit hakkas näitama arvuti kaudu Johannese tunnistust. Jo ise väitis, et see oli ideaalne.
 
10. Mida tegi Mari kui taipas, et Gane ja Anto olid seotud?
V: Ta sõitis tagasi Kaldamäele, et Antoga uuesti kohtuda ja temaga rääkida.
 
Fantastiline poiss #1 Fantastiline poiss #2 Fantastiline poiss #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor deymon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mäeküla piimamees- Eduard Vilde
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata

Kirjandus
Libahunt
2
odt

Libahunt

Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Pereme

Kirjandus
August Gailit-Toomas nipernaadi-väga põhjalik sisukokkuvõte
12
docx

August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte

Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes

Kirjandus
Toomas Nipernaadi A Gailit - kokkuvõte
6
doc

Toomas Nipernaadi A.Gailit - kokkuvõte

jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps ­ poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes

Kirjandus
August Gailit-Toomas Nipernaadi
5
doc

August Gailit "Toomas Nipernaadi"

põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps ­ poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes

Kirjandus
Toomas Nipernaadi-A Gailit - kokkuvõte
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps ­ poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes

Kirjandus
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit
7
docx

TOOMAS NIPERNAADI August Gailit

Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas, näitas talle oma isa maja ja saatis ta minema. Kadri sai iga aasta uue lapse. Isegi kirikuõpetaja käis teamaga rääkimas. Lapsi sigis aina juurde ja varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes

9.klass




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun