Margus Karu „Nullpunkt“ (0)

Margus Karu „ Nullpunkt “ 2010 Tallinn
„Nullpunkt“ on Margus Karu esimene romaan. See on praegu ta ainuke raamat. Tänu sellele on ta saanud väga kuulsaks.
Raamat on väga hästi vastu võetud. Enamikele inimestele on see raamat meeldinud. Kriitikuid on vähe. Seda loetakse väga palju ja raamatukogudes on tihti järjekorrad.
Margus Karu on ise sündinud 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan „Nullpunkt“. Margus Karu kirjutamise stiil on väga filmilik, tegevus liigub kergelt edasi, pole liigseid kirjeldusi, kuid samas midagi ei jää ka kirjeldamata.
Raamat räägib poisist, kelle nimi on Johannes Tamm, kes vahetab keset kooliaastat kooli, kuna ei taha eelmises koolis käia ega saa ka koolikaaslastega läbi. Uues koolis ei võeta teda omaks ning ta peab pidevalt üksi olema ja solvanguid ning kiusamisi kannatama . Elu kodus pole ka parem, ema on haige, isa kolis ära ning õed-vennad elavad oma elu.
Minu arvates on raamat väga hea. Parim noorteromaan mida olen lugenud. Raamat oli kaasakiskuv ning huvitav. Usun ,et üheks teguriks , miks see mulle nii meeldis, oli see, et raamatus arutleti päevakajalisi noorteprobleeme. Samuti meeldis mulle see, et teoses oli palju nalju ning noorte slängi.
" Kahtlemata on raamatu teema mulle väga isiklik," räägib oma esimese noorteromaani "Nullpunkt" üllitanud noorkirjanik Margus Karu. Nagu raamatu peategelane, on temagi kokku puutunud nii koolisisese võimuvõitluse, klassisisese hierarhia kui ka Lasnamäe gängieluga.
Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku.
Autor on öelnud: „Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi.”
Lugeja peaks eelkõige mõtlema sallivusele. Kiusajad ise ei saa arugi , mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha.