Victoria
juga - maailma vägevaim veesein
Victoria
juga, kohalike jaoks Mürisev Suits, paistab maailma jugade seas
silma sellega, et on väga ühtne ning langeb suurvee ajal
katkematu veekardinana. Ja ainult suurveeaegse täiskuu ajal pakub juga
mõnikord imetlemiseks imetabast loodusnähtust - öist
vikerkaart.Victoria
juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu,
et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille
sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60
meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu
ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on
kuristik pragu sadade miljonite
aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune
laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning
algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud,
millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist,
basaldist.
Mille poolest
Victoria juga siis kõigist maailma jugadest üle on? Ta paistab
silma sellega, et on väga ühtne. Tähelepanuväärselt lai ja samas
kõrge juga langeb suurvee ajal astangult alla katkematu
veekardinana.
Niisiis on Victoria juga meie planeedi teistest
jugadest üle selle poolest, et moodustab langedes kõige suurema
pinnaga ühtse veeseina.
Suurvee
perioodil, mis vältab märtsist
maini , on veehulk Sambesi jões
kümme korda suurem, ulatudes 3000 kuupmeetrini sekundis. Sel ajal
pole võimalik joale
allavoolu paadiga läheneda, samuti
jalgsi kuristikku laskuda. Möllavaid veemasse tohib vaadelda vaid joa
vastaspoolelt ning pidev uduvihm ulatub allatuult kilomeetrite
kaugusele.
Kui
tahad tutvuda Victoria joaga mõnusasti, ilma märjaks saamata, kuid samas
piisavalt veerohkel ajal, tasub minna madal- ja kõrgvee seisu
vahepeal , kusagil juulis-augustis. Kes aga ihkab meeldesööbivaid
elamusi, peaks tuleku planeerima tingimata kõrgvee ajale. Siis
kaarduvad Victoria joa kohal eriti kirkad vikerkaared. Vahel on neid
koguni kaks ülestikku. Vikerkaari põhjustavad kõikjal hõljuv
veetolm ja neile paistev ere
troopiline päike. Ainult sel ajal tekib
siin mõnikord öösiti imetabane loodusnähtus - kuu vikerkaar.
Täiskuu öödel, kui taevas pilvitu, moodustub pihustuva vee kohale
vikerkaar, mis kahvatum kui päevane, kuid millel ometi kõik
vikerkaare värvid.
Horisont 4/2008
Hendrik Relve
Marika Almar
Kõik kommentaarid