Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk-kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, ruben, rubens, brandt, rembrandt, kirik, maasti, maastik, telli, nide, vermeer, maalija, rooma, rubensi, rembrandti, olustiku, arhitekt, maalikunst, tege, olustikumaal, laad, kompositsioon, lite, fassaad, arhitektuur, isse, hertsog, olustikumaali, maastikumaal, interjöör, väljak, mide, modell, barokk, maastikumaali, limus, natüürmort, žanr6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? Teokarpi meenutava voluudi motiiv 7. Kes oli Itaalia barokkarhidektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma (Vatikani) linna? Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolomeo Rastrelli 9. B. Rastrelli kolm tuntumat ehitist Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Leningradis ja Katariina loss Tsarskoje Selos 10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning
sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud
kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog
tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. 2. Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft
Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. Järgnevalt barokk-kunsti näited maade kaupa: Itaalia Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. 19 Santa Susanna kirik Roomas 20 Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur 21 Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik) Maalikunst 22 nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe,
6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund?
võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon, värvikasutus. PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist,
BAROKK http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm Väike kunstiajalugu http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm !!! Ei tööta kahjuks! http://web.zone.ee/marjukodukas5/Barokk1.pdf http://portfoolio.varstukk.edu.ee/portfoolio.html 1. Millistes maades leiame barokk kunsti? Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Austria, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4
portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja
Referaat Rembrandt Harmensz van Rijn Sisukord: 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 8) Kokkuvõte 9) Allikad 10) Lisa Sissejuhatus Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed? Rembrandti perekond Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631
Iseloomusta barokk kunsti üldiselt Barokki iseloomustab: Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, Jõulisus, hoogsus Tohutu tundeküllasus Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Harrastati ajaloolisi teemasid. Kuidas levis barokk? Barokk kunst levib üle terve euroopa ja ka väljapoole (näiteks Venemaale). Eri regioonid 17. saj. Euroopas: 1.)Tugeva monarhiaga katolikud riigid - Itaalia, Hispaania, Flandria(barokk levis väga tugevalt valdav religioosne teema) 2.) Tugeva monarhiaga riigid - Prantsusmaa (rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu
võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on mul temast kahju, kuna sellist raskusitäis elu ei sooviks kellelegi. Kuid Rembrandt suutis sellest kõigest üle olla ja jäädvustada ennast kunstajalukku kui suursugune kunstnik. Oma referaadis annan ülevaate Rembrandtist kui maalikunstnikust ja kui graafikust, tema päritolust, kunstnikuks saamisest ja eluloost jaotatuna perioodideks. Punktis LISAD on võimalik näha ka tema kuulsamaid teoseid ja näiteid loomingust. Referaadi eesmärkideks olid: · saada teada Rembrandti eluloost · saada teada Rembrandti loomingust ja sealjuures tuua välja tähtsamad teosed
õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute
Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428) loobus tinglikust ja üldisest skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi.
vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio. Ta püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus. Selle ilmeka ja dramaatiliselt mõjuva võtte omandasid hiljem teisedki maalijad, näiteks Rembrandt ja Georges de La Tour. See oli ka aeg kus teiste maade kunstnikele sai lausa pühaks kohuseks käia kindlasti Itaalias õppimas ja uurimas antiikaja renessansi kunstisaavutusi. Maalil ,,Sauluse pöördumine" on huvitav kompositsioon, valgus ja rõhk oleks justkui hobusel ning inimesed on pigem varju jäetud, siin põimuvad ideaalselt Caravaggio valgusemäng ning inimemotsioonide esile tõstmine ilma, et inimene just esiplaanil oleks
6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallane. 9. Nimeta B.Rastrelli kolm tuntumat ehitist. Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Peterhofi ja Tsarskoe Selo lossid. 10. Mis on Eesti barokkarhitektuuri silmapaistvam mälestusmärk? 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Tallinna Toomkirik ja Niguliste kirik. 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime?Peeter I naise Katariina I järgi. 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? G.L.Bernini 15.1
filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669)
Peter Paul Rubens ja Rembrandt Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik. oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat.
See rajati Zajatsji saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Mensikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee" Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid zeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. 9. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? 1615. aastat võib pidada Rubensi loomingu uue, kuni 1621. aastani kestnud, etapi alguseks
Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU......................................................................
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku
Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5
kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl. • Barokk - baroki tunnustele vastas ainult esimese rühma maade kunst. • Barokilik klassitsism (vanaklassitsism) - teise maaderühma kunsti iseloomustas klassitsism, antiikkunsti mõjud. • Barokilik realism – Hollandi juhitud piirkonnas valitses kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. • Kogu 17.saj kunstis on ka palju ühisjooni – liikumine, pinge, kontrastid. Kirik ja paavst nõudsid, et kunst oleks esinduslik ja tore. • Kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. • Oluline meelte ja tunnete rõhutamine.
ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali
12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1. Donato Bramante-kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon). 2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
annaabi.ee 
