Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestri...
Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokiajastu linnaehituse näidiseks oli ka Versailles´ linn. Versailles´ oli residentslinn, mis oli pähendatud ainult valitsejale (Louis 14) heaks. Versailles´ park kujutas endast paradiisi mudelit, ning lossi esine park kehtestas riigi ametlikku mudelit. Versailles´ oli rikas linn, ristkülikukujulisega linnaplaaniga, kus oli palju ilusaid skulptuure, ringteid, purskkaevusid, väljakuid ja parke. 3. Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati – leidke ja lisage nende plaanid. ➢ London ➢ Pariis ➢ Peterburg ➢ Karlsruhe ➢ Berliin ➢ Amsterdam
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni...
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika
Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis
Barokkmuusika Ester Sall Algus Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise
*Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili
sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusika zanrid . Algas solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on
Ooperis "Orpheus" nõudis ta viiuleilt ebatavalisi mänguvõtteid ja muutis pilli väljenduse tunduvalt värvikamaks. 17. sajandi algul kirjutati viiulile kiriku- ja ooperiorkestris väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel.
vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase kõlatugevusega, siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminuendo). Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Varem, renessansi muusikas, oli peamiselt levinud polüfooniline stiil, kus kõik hääled olid võrdsed, nende meloodiad põimusid keerukalt ja ühte domineerivat meloodiahäält esile ei tõusnud. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Loomulikult kuuluvad meloodia juurde ka saatehääled (harmoonia). (Tegemist ei ole ühehäälse muusikaga!) Tähtsal kohal oli ka bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis. Barokiajastu tüüpilist bassi- ja harmooniasaadet kutsutakse basso countinuo`ks ehk generaalbassiks. (Mõiste basso countinuo – it.k
akordipilli. Võrdle muusikat Renessanssi ja baroki ajastul (lk. 163, 187) - Renessanss on seotud pigem Madalmaadega, Barokk Euroopaga. Renessanss - ilmalik muusika, barokk - tekkisid erinevad uued žanrid (ooper, solistiline vokaal- ja instrumentaalmuusika, orkestrimuusika). Renessanss - vokaalpolüfoonia, Barokk - polüfooniline muusika. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Mida tähistab sõna "kontsert"? - Barokiajastul - kiriklik teos häältele ja pillidele, koosmäng. Tänapäeval – mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili - a)kiriklik stiil – polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b)kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13
17 saj Roomas tekkis. Sonaat- Ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis instrumentaalteos(kiriku ja kammersonaat) Corelli A. Tempereeritud klaviir- uus häälestus, mis jagas heli varaseteks pool toonideks. Courante- 3 osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. Klaviirmuusika- barokiajastul nimetati klahvpillidele kir muusikat nii. Kontsertstiil, hakati väga palju kontserdeid andma kiire prantsuse hüppetants. Klaviirmuusika- barokiajastul nimetati klahvpillidele kir muusikat nii. Kontsertstiil, hakati väga palju kontserdeid andma Ja Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean
ette valmistada fuuga meeleoluga. · Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid FUUGA Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. Fuugasid hakati kirjutama ja nende kõrgaeg oli barokiajastul, suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi. Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga eelkäijaks on 16.-17. sajandil levinud ricercar (itaalia keeles ricercare - otsima). Viimane on üles ehitatud mitmele teemale, kurjuures iga teema jaoks on ricercar´is omaette lõik. Teemade arvu vähenemine viiski lõpptulemusena põhimõtteliselt ühe teemaga fuuga
Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 12. Kes juhatas orkestrit Mina tean! barokiajastul? Tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-100 orkestranti. 13. Kes juhatab tänapäeval Mina tean! orkestrit? Barokiajastul juhatas orkestrit tavaliselt klavessiinimängija pilli taga istudes. 14. Millised on dirigendi ülesanded? Mina tean! Tänapäeval juhatab orkestrit dirigent. 15. Mis on partituur? Mina tean! Parema käega näitab tempot ja rütmi,
DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus · N. MICHETTI (suurim loss Vene keisririigis) o Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177) Ehitatud Katarina I suvelossiks (Peeter I abikaasa) Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Sein...
Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Monoodia ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem
nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi:
katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokk-kunst on tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega
Sissejuhatus 2. Barokkmuusikast 3. Tänapäeva muusikast 4. Erinevused 5. Sarnasused 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Barokki ajastu muusika ja tänapäeva muusika on kindlasti väga erinevad muusikastiilid. Nad erinevad tekkeaja poolest, kuid ka olemuselt. Kuid kohe saame nendega lähemalt tuttavaks, et mille poolest nad siis erinevad ning sarnanevad, kui ka natukene nendest stiilidest. Barokkmuusika Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusika zanrid
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
I - barokkmuusika muutused Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikažanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline (mitmehäälne) muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia (ühehäälne saateta laul).
ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul Ehkki varasemast vabamad, ei osalenud naised siiski veel avalikus elus. See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai võimaluse osa saada värskest klatsist, vahetada mõtteid, teritada mõtteid ja edendada karjääri. Salongipidajatesks olid tavaliselt jõukad ja tuntud daamid.
Barokk Sigrid Saaremäe Barokk ● Sai alguse Itaalias ● 17.-18. saj ● Barokk (barocco) ebakorrapärase kujuga pärl ● Iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Kirjandus ● Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, ● Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Arhidektuur ● sümmeetria, paraadlikkus, ehisdetailide (maskaroonide, teokarbimotiivide) rikkus ● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada...
Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa
majanduslikel põhjustel vähe ning väike oli ka orkester. 17.sajandil kujunes Napoli ooperkoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel poolel suures osas Euroopat. Napoli ooperkoolkond keskendus rohkem muusikale ja laulule. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Instrumentaalmuusika Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust muitseerimist (kammermuusikat ), vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 1600. aasta paiku sündinud barokkstiilis vokaalmuusika kõige tüüpilisem ansambel oli soolohääl või duett basso contunuo saatel
Concerta grosso- suurorktester mängib koos vahldumisi väikse ansambliga Küsimused Missugune instrument kujunes 17.sajandil armastatuimaks ansambli ja soolopilliks ? Viiul ja vioola. Viiul-sest selle hääl kostis kõigist üle. Levinumad instrumantaalmuusika zanrid: Barokktrio-tähendas kolme häält. Nelja häälne itaalia orkester Süidi tähtsamad tantsud: Allemande Courante Sarabande Gigue Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Orel Klavesiin Portatiiv Klaver Kuidas nimetatakse barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat? Klaviirmuusika Sonaaditüübid- kirikusonaadid,kammersonaat
kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel kümnenditel esitati tema töid harvemini. · Taas hakati Telemanni tööde vastu huvi tundma 20.sajandi esimestel kümnenditel. Fuuga · Fuuga on muusika polüfooniazanr, mis on kirjutatud fuugavormis. · Fuugasid hakati kirjutama barokiajastul. · Fuuga on mitmehäälne vokaal või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. · Suurimaks fuugameistriks peetakse Johann Sebastian Bachi ("Toccata ja fuuga dmoll" ja "Väikesed prelüüdid ja fuugad"). Oratoorium · Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos.
vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames
Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda ni...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirmuusikaks . Ooperizanri sünd 1600.aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat . Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga . Liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus , kus kogu teksti esitati lauldes .
veetis Inglismaal. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina“. Johann Sebastian bach 21. märts 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig. Oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Teinud enam kui 300 vaimulikku kandaati, 20 ilmalikku kandaati, 5 passiooni, 3 oratooriumi ja erinevaid instrumentaal palasid. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.vikipeedia.ee
Barokk 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks
Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega. Barokiajastul olidki sellised hääled populaarsed. Bssid ja tenorid said ainult koomilisi vanamehi ja negatiivseid tegelasi laulda. Selles mõtes oli solisti valik igati õnnestunud. Saan päris kindlasti väita, et solist sai oma ülesandega väga hästi hakkama. Vähemalt mina ei märganud ühtegi möödalaskmist. Olen kuulnud, et barokis kirjutati lauljatele väga instrumentaalseid partiisid, st sellisid virtuoosseid, et hääl oleks nagu muusikainstrument. Väga palju oli ka kaunistusi ja keerutusi
Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Muusikast sai inimese emotsionaalne mõjutusvahend. Kui esitati kurba laula, pidi ka publik nutma hakkama. Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Kodumaa Itaalia Õukonnakesksem, õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikud. Tekkis kontsertstiil.
Johann Sebastian Bach (1685--1750) J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8aastaselt läks Bach kooli. 10 aastaselt jäi Bach aga orvuks ning kolis vennaga vanema venna poole.
Saksa rock-muusika Saksa rock-muusikast on terves maailmas hästi tuntud ansambel Rammstein. Nende lava- showsid ilmestavad alati fantaasiarohked valgusefektid ja tulevärk. Rammstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Heliloojad Tuntumad Saksa heliloojad barokiajastul olid: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludwig van Beethoven Romantismiajastul: Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Nende teoseid esitavad tuntud muusika-kollektiivid nagu näiteks Berliini Filharmoonikud. Laulunäited https://www.youtube.com/watch?v=8jLO7UjQus0 missa h-moll https://www.youtube.com/watch?v=t894eGoymio hällilaul, org lullaby https://www.youtube.com/watch?v=IVJD3dL4diY Taccata and fugue in D minor https://www.youtube
Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17
Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
