Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Balti kett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koostaja, kätlin, tammoja, molotov, tallinnat, katkematu, riias, piiril, ketti, korrata, mälestuskivi, client, firefox, mozilla, official......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID.......................................................................................................................................5 NASA uuris Balti ketti kosmosest...............................................................................................5 BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv...........................................................................................................................................5 Filmimas käidi helikopteriga ...................................................................................................... 6 Müüdi tuhandeid videokassette .......
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja
23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel. Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel. 2.2. Marsruut Esialgses keti marsruudis, mis läks Tallinnast Vilniusesse mööda Läänemere rannikut (Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia-Bauska-Panevezys-Vilnius), hakati peagi kahtlema. Ei tahetud tuua suurt osa Eesti ja Läti rahvastikust läänes asuvale maanteele. Otsustati, et parem lahendus oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. 7 3. augustil võeti vastu keti korrektiiv. Uus marsruut oli: Tallinn-Kohila-Rapla-Türi-Võhma-Viljandi-Nuia-Masa- Lilli-Valmiera-Cesis-Sigulda-Riia-Bauska-Panevezys- Vilnius. (Joonis 4) Tagantjärele tundub see muudatus parema
23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel. Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel. [2, lk 62] 2.2. Marsruut Esialgses keti marsruudis, mis läks Tallinnast Vilniusesse mööda Läänemere rannikut (Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia-Bauska-Panevezys-Vilnius), hakati peagi kahtlema. Ei tahetud tuua suurt osa Eesti ja Läti rahvastikust läänes asuvale maanteele. Otsustati, et parem lahendus oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. [2, lk 62] 3. augustil võeti vastu keti korrektiiv. Uus marsruut oli: Tallinn-Kohila-Rapla-Türi-Võhma-Viljandi-Nuia-Masa-Lilli- Valmiera-Cesis-Sigulda-Riia-Bauska-Panevezys-Vilnius. (Joonis 4) Tagantjärele tundub see muudatus parema ja sobivaimana, sest Pärnu-Ikla teel oleks tulnud suuri raskusi
poolt. Peagi Gorbatsov ka taganes oma kohalt ning asemele tuli Jeltsin, kelle tulekuga kadus kommunism täielikult. IV Iseseisvuse kuulutamine. 10 1990.-1991. aaastavahetusel muutus olukord Baltikumis plahvatusohtlikuks. Jaanuari esimestel päevadel võtsid sõjaväe- ja julgeolekuüksused enda alla Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ning Läti Kommunistliku Partei keskkomitee kirjastuse hoone Riias. Nende Baltikumi-vastane tegevusprogramm nägi ette Leedu, Läti ja Eesti ,,rahustamist". Seda pidid teostama KGB eriväeosad, luureüksused ja sõjavägi. Toetajateks pidid olema väidetavalt impeeriumimeelsed. Mihhail Gorbatsov lootis taastada Nõukogude Liidu ja Leedu NSV põhiseaduse läkitusega Leedu Ülemnõukogule. Keeldumise korral oli ähvarduseks presidendi võimu kehtestamine. Leedut see aga ei huvitanud ning nõudmised lükati ükskõikselt tagasi.
1988 aasta 16.novembril võttis Eesti NVS Ülemnõukogu vastusuveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ülimlikkus seaduste ja määruste suhtes. NL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suhtes NL keskvõimuga muutus Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine järjest olulisemaks. 23.augustil 1989. aastal korraldati enneolematu protestiaktsioon, mille tulemusena moodustasid inimesed katkematu inimketi Tallinnast Vilniuseni. Inimketti hakati nimetama Balti ketiks, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aastal tunnistati Moskvas 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning need mõisteti õigustühiseks. 1989.aasta jaanuaris võeti vastu seadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24.veebruar kuulutati mõne aja pärast iseseisvumispäevaks, Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge riigilipp. Taastatud
kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena. - Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid 1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased. Reformtasiooni algusajaks tegutses Liivimaal umbes kolmkümmend kloostrit. - Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ja suurim maaomanik oli ordu, mille keskus asus algul Riias, hiljem Liivimaa keskmes VÕNNUS (cesis). 15.sajndil suutis Liivimaa haru tasapisi Preisimaa Saksa Ordu võimu alt peaaegu vabaneda. 13-14.saj rajati Liivimaale üle 150 kivilinnuse, mida tunduvalt rohkem kui Leedus. Liivimaa linnusevõrk ei täitnud ainult kaitsmisülesannet vaid ka alistatud maapiirkondade haldamist. - Maa annetamine vasallidele oli kõige rohkem levinud Eestimaal, sest Taani kuningavõim ei suutnud oma ülemerevaldusi tõhusalt valitseda
kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15- aastaselt. 14-18- aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud – vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund. 2) Eesti iseseisvuse kaotamine 1940. (Tabel 12) Algas 1939. aastal MRP-ga. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar V. Molotov ja Saksamaa välisminister J. Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP’le: 17. septembril tungiti kallale
KORDAMINE 1. Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest? 1819 a. Liivimaa talurahvaseadusega. 2. Linnad ja kaubad Rootsi ajal. Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Maj. õitseng Narvas ja Tallinnas. Tartu kaotas oma hiilguse tähtsuse. Veel teenisid kaubanduselt Pärnu, Haapsalu, Kuressaare. Tartus ja Pärnus maj. raskused allutati kindralkuberneri järelvalvele. Raha hakati vormima Taru asemel Riias (kuid Tallinnas see jätkus). Ülejäänud linnad läänistati aadlikkonnale, nendes vähenes rahvaarv. Suurenes vajadus toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Välja veeti kohalikke saadusi ja Venemaa kaupa. Väljaveost moodustas suure osa teravili Eesti Rootsi riigi viljaait. Liivi sõja eelne väljavedu ületati 1690 a. kahekordselt. Teisel kohal väljaveos oli lina. Eksporditi: teravili, (Venemaa) lina, vene kanep, tõrv, tökat, mastipuud, plangud, lauad, (laevaehituseks
ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung eesti keele grammatika ladina keeles 1693 vana kirjaviis Johan Skytte Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles
alasid Venemaa. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus rootslased hõivasid poolakatelt Paide. 1563. aastal puhkes aga Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Vene konflikt. Venelased piirasid juba samal aastal Tallinnat ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada. 1573. aastal vallutasid venelased lõpuks siiski Paide ning seejärel algas nende üldpealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa, Saaremaa oli osaliselt nende kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid nad ka Tallinnat, ent ka see kord edutult
kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus u 7.milj. inimest. Suur terror ● 1934.aastal alustati vägivallakampaaniat, mille eesmärk oli Stalini võimu kindlustamine. ● Terrori läbiviimine oli NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) korraldada. GULAG GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis. ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik
1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000. Eesti 1939 1992 Eesti Teises maailmasõjas Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. MRP salajase lisaprotokolliga
a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 8 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko
laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka. Pärnu juhtumised tekitasid sisemaal kuulujutte, et sakslased ründavad hobstega, Augustis pomitas tsepeliin Paldiskit, kuid kahjustused olid väiksed, 1916 pommitati Tallinnat ja Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus.
1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel). Saksa lennukid pommitasid patareisi. Toimusid õhulahingud Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada, elektrimaja katus hävis ja üks inimene suri). Pommitait Valgat, Viljandit, Kuressaaret. Mootorimürin hoiatas tavaliselt ette aga zeppelin'id ründasid ootamatult kuna neid polnud kuulda ja näha tavaliselt. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused: Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest
Nõukogust kujuneski pigem poliitiline jututuba, 300-liikmeline. Tallinnas domineerisid ainult vasakpoolsed jõud - esseerid ja ... Hakati organiseerima ka uut politseisüsteemi. 3. märtsil hakati moodustama Tallinna miilitsat, koosnes vabatahtlikest, esimeseks ülemaks sai eestlasest jurist Aleksander Hellart?. Tallinnas levis nii Nõukogude moodustamine kui ka miilitsa moodustamine kõikidesse Eesti linnadesse. Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissariks Riia linnapea Anders Krasnaks.
Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa Georg von Rauch. Balti riikide ajalugu 1918-1940. Tallinn 1995 Michael Garleff. Die baltichen Länder: Estland, Lettland, Litauen vom Mittelalter bis zur Giegnwart; München-Regensburg 2001 Vilho Niitemaa, Kalervo Hovi, Baltian historia, Helsinki 1991 Seppo Zetterberg, Viron historia, Helsinki 2007 Kohustuslikud raamatud: Eesti ajalugu VI
1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID....
1. Eesti sõjaajalugu Sõjaajaloo mõiste Maailma rahvaste ajalugu koosneb esimesel juhul on meile abiks sõjatea- suures osas sõdadest. Ka eestlaste dus ja teisel sõjaajalugu. minevik ei erine selle poolest teiste Sõjateadus on teadusharu, mis kä- rahvaste omast. Eesti asend piltlikult sitleb riigi sõjalise organisatsiooni öeldes kahe ilma piiril on ajaloos tä- toimimist, sõjaks valmistumist ning hendanud eelkõige seda, et siinne võimalikku sõjapidamist tulevikus. territoorium on olnud aegade jook- Sõjateaduse ülesanne on adekvaatselt sul pidevalt vallutuse objektiks. Juba tulevikku prognoosida ja mudeldada, 1930. aastal tõdes üks Eesti tunnusta-
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
