lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi: paranoidne, hebefreenne,
psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks
lahutatud ja vallutatud meelepetteist Teadvuse maht kahaneb Kõik ilmingud kasvavad välja rapordist Ilmingud sugestiooni kaudu ellu kutsutud 2) Liigutuste mõjutamine hüpnoosis Lihaste liikumine, liikumisvõime Kehaliige vastavas asendis käsu lõpuni ,,kange nagu palk" Pealesunnitud kehaasendit võimatu ise muuta Sugereeritud asendid püsivad kauem, kui inimene reaalselt võimelinepuudub väsimustunne Tegelikult psüühiliselt tingitud jõudlusetõus Hüpnootilised automatismid Posthüpnootiline toime Hüsteerilised nähtused 3) Aistingute mõjutamine Väljalülitamine Aistingute tõstmine, intensiivistamine, peenendamine Võimatu tõsta nägemisteravust, kuigi see nii tundub Kurdiksjäämine mõlemast kõrvast 4) Hingeelu hüpnootiline mõjutamine a) Välismaailma psüühiline ümbertöötamine Somnambuulseisund Liikumisvõime taastamine hüpnoosis Tajumispetted ja pettetajumised Illusioonid Hüpnotiseeritu pole oma fantaasia ja mõtetega välismaailmast
(Nt. Uni, hüpnoos, erinevad joobed, anesteesia, psühhoos, ajukahjustuse järgne teadvustamatus) Teadvustamatus: · Kognitiivne teadvustamatus enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) · Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . · Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. · Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise
· Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena uriiniga, osa metaboliite on aktiivsed, ~20% roojaga, T1/2 ~7t, läbib HEBi ja platsentaarbajääri · Ca2+ blokeeriva toime tulemusena neg inotroopne toime ja erutusjuhtivuse pikenemine, lisaks lõõgastab silelihaseid ja langetab sellega perifeerset vastupanu ja vererõhku · Kõrvaltoimetest peavalu, pearinglus, paresteesiad, neuropaatia; perifeersed tursed; iiveldus ja kõhukinnisus, allergilised reaktsioonid
Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Üks esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kas kaks või enam sümptomit. Ravi: Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele.
1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi). Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu. Mõistagi puudub juriidilise isiku käitumises
somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomi. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt.
psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks
SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi
- Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Väikeaju: koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine - Harjumuspärased liigutused, automatismid, rattaga sõitmine. Kõik millega oleme ära harjunud, selle osas on väikeaju oluline. IV LOENG – AJU POOLKERAD Aju funktsioonude lateralisatsioon … Poolkerade anatoomilised erinevused - Parem poolkera suurem ja raskem, vasakus rohkem hallainet - Suurimad erinevused temporaalsagarate vahel – erinevused keele (vasak) ja muusika (parem) lokalisatsioonis - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleer - …….
oskus ja võime eriti head. Juba sellepärast, et partner ise on nii avali ning tal on sinu suhtes nii suured ootused. 7 Kas see tähendab, et inimene hakkab käituma automaatselt ja tihti just sel moel, mis partnerit ärritab? Kui tavapärase pingega olukorras suudab inimene mõistlikult käituda, siis niipea, kui olukord muutub pingeliseks, käivituvad emotsionaalsed automatismid. Samas, mida küpsem on isiksus, seda turvalisem on tema reaktsioon ka tüliolukorras. Ta ei pruugi käituda automaatselt. Tüüpilisi reaktsioone kriitilistes olukordades kirjeldatakse psühholoogias seotusstiilide kaudu: turvaline, ärev või vältiv seotusstiil. Kogemus, kuidas käituda, on sageli saadud juba varajases eas. Näiteks äreva stiiliga inimene ei suuda oma tunnetega toime tulla, ta liialdab pidevalt muretseb, nutab, karjub või ähvardab. Vältiva seotusstiiliga ini-
Piaget’ teooria järgi on inimese teadvuses eristatavad kolm põhimõtteliselt erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid on oma olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppimise tulemusena. Need skeemid annavad lähtealuse automatiseeruvate oskuste kujunemisele (kõndimine, uksenupu pööramine, pudeli avamine jms) – nendel skeemidel põhinevad automatismid meie käitumises. Tunnetuslikud skeemid on kujundite mõistete ja mõtlemisvõime formeerumise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg- seoste otsimine jms). Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. 10. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? Piaget’ intellekti arenguteooria rajaneb indiviidi sisemisele aktiivsusele
kontsentratsioon - Tähelepanu areng ja arendamine Tahtmatu tähelepanu tahtlik tähelepanu 1. Aidake õpilasel arendada ja interioriseerida tahtelist tähelepanu. 2. Juhtige õpilaste tähelepanu koolis olulistele stiimulitele. 3. Juhtige uue õppimise alguses õpilaste tähelepanu olulistele seostele, seaduspärasustele, detailidele, tunnustele õpilastel on alguses rohkem tähelepanu 4. Õppige tundma laste teadmisi ja hoiakuid. 5. Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid. 6. Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku. 7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8. Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid. Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja
see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub:
2. Tegemist on teoga. Mitte kedagi ei saa karistada mõtete, ideede või veendumuste eest. Aga alates katseks läheb asi kurjaks. 3. Millised teod ei ole karistavad? Mõtted, arvamused, tunded. Ei saa karistada teo eest, mida isik paneb toime vääramatu jõu või ähvarduse sunnil (ei või olla vaba tahet). Ei ole karistatavad need teod, mis on somaatilised keha refleksid, n. uneskäijad, narkoosi all olles või hüpnoosi all olles, automatismid. Kas ikka on õpitavad automatismid karistavad, nt. boksi löök või karate löök? Tegevusetus kui tegu? Oli õiguslik kohustus teatud viisil käituda, aga ei käitu ja toimub tagajärg. Võib olla puudus tegevusvõime (kinniseotud) või vääramatu jõudu tõttu. Uinutatud ka ei süüdistata. Ei ole karistatav tegu, mida paneb toime loom. Loomi ei või vastutusele võtta. Küll aga võib olla loom, kui vahend ja vastutab omanik
Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Depressioon (unipolaarne) Maniakaalne episood (unipolaarne) Hüpomaania Bipolaarne häire
tõustes see paraneb, kuid liigse erutuse taseme korral jälle alaneb. Tähelepanu arendamine: Aidake õpilastel areneda ja interioseerida tahtelist tähelepanu Juhtige õpilaste tähelepanu koolis olulistele stiimulitele Juhtige uue õppimise alguses õpilaste tähelepanu olulistele seostele, seaduspärasustele, detailidele, tunnustele Õppige tundma laste teadmisi ja oskusi Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid Tajumine on kompleksne, konstruktiivne ja loov protsess, mis ühelt poolt sõltub välisest materjalist (seega ka õpitavast); teiselt poolt aga inimese eelnevatest kogemusest, teadmistest, kognitiivse arengu tasemest ning emotsionaalsest seisundist. Taju arendamine:
• tegevuse planeerimine ja pidurd.(vasak FS)defitsiit: valmis riskima Frontaalepilepsia Pilgu tahtlik suunamine • Lühikese kestusega, sagedased (öised) motoorsed hood, teadvushäire minimaalne, • Teuber (1972): ül: omapärased automatismid. – kuju ja värvi järgi kujundi leidmine (48-st) FS kahjustuse korral raske • Motoorsest pk.lähtuvad- lihtsad hood: neelatamise, kõnetakistuse, häälitsusega võivad • Luria (73)-2.ül.:– hinnata inimese vanust + riietust; jälgiti silmade liikumist- FS patol.-ei generaliseeruda, hoojärgne parees vaadanud pead/keha suunatult nagu terved
1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1
ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse vahel kiindumussuhe. Bowlby, J. (1969) viitas samuti oma töödega seiusukohale, et esimene kriitiline periood on kiidnumussuhte loomise periood (maksimum viienda eluaastani). Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie käitumine seotud esimese seotussuhtega, mille pealt kujunevad automatismid. Leidis, et seotusuhe võib tekkida ka isaga või hooldajaga hooldajate tihe vahetus tekitab olukorra, et inimene ei oska ennast kellegagi siduda. Leidis ka, et kui naistel on teatud vanuses katkenud seotussuhe, on vaimse tervise probleeme keskeas. Seotussuhe ei eelda vastastikkust. Rubin R. uuris seotussuhet meditsiinilisest vaatenurgast. Leiti, et kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel.
iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline peab sundima ennast kuulama ja tähele panema
iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema
haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine - Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired - Neuroloogilised ’pehmed tunnused’ - Motoorika häired: Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud käitumine Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia, negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus - Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired - Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine - Abuulia – tahteaktiivsuse puudus - Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline häire on skisofreenia
Suhtlemine on oskus oskust: lapsena matkides täiskasvanuid ja hiljem vastavalt vajadusele õpime või lihvime või arendame edasi erinevaid suhtlemisoskusi (ja tehnikaid, mida nad sisaldavad). Õppimise etapid: On teada, et õppimine koosneb 45 astmest (etapist). Suudab õpetada Automatismid enam ei pane tähele, et kasutab, teab jne. Hakkab harjutama efektiivsemaid võtteid, mida on märganud Hakkab märkama erinevaid käitumis- ja tegutsemisviise Ei tea, et ei tea, ei oska jne.
surmaga. Lugedes tööpakkumise kuulutusi pange tähele kui sageli esinevad sõnad hea /väga hea suhtlemisoskus nende omaduste loetelus, mida kandidaadilt oodatakse. Kuidas siis saada tõeliselt heaks suhtlejaks? Vaevalt, et ühe raamatu läbilugemine inimesest kohe hea suhtleja teeb, kuid ... On teada, et õppimine koosneb 4-5 astmest. Suudab õpetada Automatismid enam ei pane tähele, et kasutab, teab jne. Hakkab harjutama efektiivsemaid võtteid, mida on märganud Hakkab märkama erinevaid käitumis- ja tegutsemisviise Ei tea, et ei tea, ei oska jne.
! Nt tahan akent sulgeda. Nr 1 lähen akna juurde, nr2 haaran kinni pidemest nr3 keeran kinni Igal toimingul on eesmärk. Et mida teha, mis eesmärk saavutda, Tavaliselt teame ka, kuidas seda saavutada. ET ma tahan midagi teada saada, siis tuleb sellest eesmärk midaig teada saada! Antase teada edasi. Toiming võib jaotuda omakorda mitmeks osatoiminguks. ET toiminguid sooritada on vaja sooritada operatsioone , mida ei teadvusta ehk automatismid. Automatiseerunud toiming või katseeksitusmeetodil omandatud (ise mitte teadlikult) = operatsioonid. Automatiseerudes toimingud muutuvad...siis muutuvad vilumuseks. Sel juhul alati ei pea teadvustama neid tegevusi. Aga kontrollimisel nt ülesandes peaks olema teadlik, et aru saada, kus nt võib viga olla jne. Et ära tunda sõna, kirjutades, jätta tühi koht, peab sõnahaaval suutma hääldada. Osa operatsioone teadvustada, sooritada kui toiminguid. Ka tegevuse ja toimingu vahekord
annaabi.ee 
