Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, ümbrikupalk, käibemaks, ühishüved, kiirabi, tööandja, sotsiaalmaks, ausast, kohustis, maksusüsteem, maksudeks, tulumaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks, müügimaks, paadimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, riigieelarve, ühishüvede, kooliharidus, ühistransport, maksumaksja, üleval, asutusi, haigladsaamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks
........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine,
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti ja Soome maksusüsteem Referaat Triinu Rokk Juhendaja:Siimo Lopsik 2013 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Munitsipaalmaks on kindel protsent tuludest, ja see on eri valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................4 1.1.RIIKLIKUD MAKSUD......................................................................................................... 5 1.2.KOHALIKUD MAKSUD....................................................................................................... 6 2.STANDARDNE ETTEVÕTTE MAKSUDE LOETELU...............................................8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12
MAKSUD Esitlus majandusõppes 2008 SISUKORD: Ülevaade maksudega seonduvast: · maksude tähtsus, · ülevaade erinevatest maksud · maksude kogumine · maksudega seotud ülesanded · jms MAKSUSÜSTEEMI TÄHTSUS: · tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulutuste katteks (nt pensionide ja toetuste maksmine, riigikaitse, hariduse ja kultuuri korraldamine) · turu toimet ja tulemust kujundav ülesanne (selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE:
maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele maksusüsteemi kaudu
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1
5) eelarveprojekti lugemine 6) riigieelarve hääletamine 7) eelarveprojekti lugemine 8) president kuulutab eelarve seadusena välja 2.4 Riigi maksupoliitika: a) majanduslik aspekt - kui on rohkem maksutulu, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse (ühishüvede pakkumine, toetused abivajajatele) b) sotsiaalne aspekt - maksudega saab inimeste tuluerisusi vähendada või suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks.
väljendamiseks. * Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub. * Kulud väljaminekute arvestus, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. *Eelarvepoliitika eelarve koostamise põhimõtted. Koosneb kahest valdkonnast : 1) maksupoliitika 2) kulupoliitika Maksusüsteem kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem ei sõltu sissetuleku suurusest. Kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tuludest. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent
.............................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4.Loomapidamismaks.................................................................................................................7 5.Lõbustusmaks...........................................................................................................................8 6.Tallinnas kehtivad kohalikud maksud......................................................................................9 7.Kokkuvõte..............................................................................................................................11 8.Kasutatud kirjandus................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste
maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................
Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi
kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud
Demokraatias on riik INIMESE jaoks. Riigieelarve Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid.
Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
puhasväärtus, mis näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist. Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste. Rahandusliku sõltumatuse poole aitab püüelda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rääkida oma tuleviku kujundamises. Maksud ja maksusüsteem Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest
tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks Tööjõu vajadus on suurim Meedia/ Loomemajanduse valdkonnas, sellele järgneb toitlustus ja siis Turundus/ Reklaami valdkond. Noorte palgaootus on 800-1000 eurot kuus Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.( Maha arvestatakse sotsiaalmaks: Töötuskindlustusmaks, kogumispension, tulumaks) Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke
2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused
RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. - proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär.
omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud) 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4
Question 10 Indiviidide sissetuleku ümberjaotamine maksude ja tulusiirete kaudu: Vali üks või enam vastust. a. suurendab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu Õige b. ei mõjuta mitte mingil määral inimeste heaolu Väär c. mõjutab indiviidi tahtmist töötada, investeerida, riske võtta Õige 11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused). Maksuvaba tulu on 27 000.- aastas, 2250.- kuus.
annaabi.ee 
