"aukodanik" - 52 õppematerjali

Konstantin Päts

1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees.  Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linna ning Tahkuranna valla aukodanik.  Tunnustused Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnulinna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik  Autasud Vabadusrist I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk  Viimased eluaastad 30.07.1940 vangistati NKVD poolt ja küüditati Venemaale, oli asumisel, vanglas, 19541956 Kalinini vaimuhaiglas, kus ka suri. 21.10.1990 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.

Konstatin Päts

1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige 1938 Eesti Maleliidu auesimees Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael Looduskaitsemärgi I järk Tallinna linna aukodanik Tartu linna aukodanik Pärnu linna aukodanik Tahkuranna valla aukodanik Iru valla aukodanik Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige Tema järgi on nimetatud roosisort `Staatspräsident Päts' 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige

Raoul Wallenberg

Michigani ülikooli arhitektuuri õppima · 1935a. Lõpetas ameerikas ülikooli ( University of Michigan) Töökäik · Hakkas tööle peale ülikooli lõpetamist Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas ehitusmaterjale müüvas Rootsi ettevõttes · Hollandi panga harukontoris Haifas · Naasis 1936. aastal Rootsi ja asus tööle Kesk-Euroopa Kaubanduskompaniis ( Ungari juudi, Kálmán Laueri alluvuses) · 1944 Rootsi saatkonna segretär Budapestis Millega jäi ajalukku??? · 1981a.USA aukodanik ( Päästis kümneid tuhandeid juute) · 1985a. Kanada aukodanik · 1986a. Iisraeli aukodanik · 17. juuli 1947 väidetav surmaaeg 17.01.1945 arreteerisid Nõukogude väed Wallenbergi Budapestis. Kaitse- passide väljastamine juutidele Monumente, skulptuure jne. üle maailma Video · https://www.youtube.com/watch?v=PdfilAhOEtY Allikad: http:// www.yadvashem.org/yv/en/righteous/stories/wallenberg. asp http://en.wikipedia.org/wiki/Raoul_Wallenberg TÄNAN KUULAMAST!

Konstatin Päts

jur. h. c.) · 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suur-rist · 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)  · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts Kasutatud allikad: http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=10699 http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=257

Konstatin Päts

sc. techn. h. c.) * 1938 Andhra ülikooli (The Andhra Research University, Indias) audoktor * 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige * 1938 Loodusvarade Instituudi auliige * 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige * 1938 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu auliige * Vabadusristi I liigi 1. järk * Vabadusristi III liigi 1. järk * 24. aprill 1938 Valgetähe teenetemärgi kett * 24. aprill 1938 Riigivapi teenetemärgi erisuurpael * Looduskaitsemärgi I järk * Tallinna linna aukodanik  * Tartu linna aukodanik * Pärnu linna aukodanik * Tahkuranna valla aukodanik * Iru valla aukodanik * Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige * Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Päts * 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium * Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler * XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon * XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise

Kokkuvõte ARVO PÄRDIST

2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus. Tunnustused * 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja * Tartu Ülikooli audoktor * Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy * Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) * Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) * Rakvere aukodanik * Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) * riiklik kultuuripreemia (2009) * Liège'i Ülikooli audoktor (2009) * Paide aukodanik (2009) * St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teoseid (alates 1996) # I am the true vine (1996) # Dopo la vittoria (1996) # Kanon pokajanen koorile (1996) # Missa syllabica koorile ja orelile (1996) # Triodon (1998) # Como anhela la cierva sopranile ja sümfooniaorkestrile (1999) # ... which was the Son of... (2000) # My heart's in the Highlands (2000)

Arvo Pärt

Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Tunnustused 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008) Rakvere aukodanik Riigivapi I klassi teenetemärk (2006) riiklik kultuuripreemia (2009) Liège'i Ülikooli audoktor (2009) Paide aukodanik (2009) St Andrewsi Ülikooli audoktor (2010) Teosed Perpetuum mobile (1963) Esimene sümfoonia (1964) Teine sümfoonia (1966) Pro et Contra (1966) Kolmas sümfoonia (1971) Aliinale (1976) Tabula rasa (1977) Peegel peeglis (1978) Passio (1982) Te Deum (1984) Stabat Mater (1985) Festina lente (1988) Magnificat (1989) Berliini missa (1990) Miserere (1990)

Konstantin Pätsi referaat

jur. h. c.) · 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suurrist  · 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) · 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor · 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1938 Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige · Vabadusristi I liigi 1. järk · Vabadusristi III liigi 1. järk · Looduskaitsemärgi I järk · Tallinna linna aukodanik · Tartu linna aukodanik · Pärnu linna aukodanik · Tahkuranna valla aukodanik · Iru valla aukodanik · Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts · Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler · XI Eesti üldlaulupeo (1938) patroon Kasutatud kirjandus: 1. Turtola, Martti: President Konstantin Päts. Tallinn: Tänapäev 2003 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts

ARVO PÄRT

Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 septembris ilmunud plaat Da Pacem (Harmonia Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima 1991 koorimuusika esituse Grammy. Rakvere aukodanik, 1995 Leonie Sonningi muusikaauhind (Tanni), 2008 Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, Liege'i Ülikooli audoktor (Belgia), 2009 1996 Paide aukodanik, 2009

Madis Kõiv esitlus

 Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega.  Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna.  Looming  "Faehlmann"  "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl."  "Endspiel: laskumine orgu."  "Aken"  "Kolm näitemängu"  "Küüni täitmine"  Tunnustused  - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor.  - Tartu aukodanik.  - Kultuuri elutööpreemia (2008)  - Riigivapi teenetemärk.  Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc  Kasutatud materjal  http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahkus-tunnustatud-kirja nik-madis-koiv?id=69813161  https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc  https://www.google.ee/search?q=madis+k

Kaarel Eenpalu

5 · 1923­1940 Eesti Olümpiakomitee liige Tunnustused · 1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige · 1929 Poola-Eesti Ühingu auliige · 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass · 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna · 1935 Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass · 1936 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige · 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige · 1937 Rae valla aukodanik · 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige · 1938 Valgetähe teenetemärgi I klass · 1939 Rannu valla aukodanik · 22. veebruar 1939 Riigivapi teenetemärgi I klass Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27

Ain Kaalep

"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 1989­2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962)

Erika Salumäe

Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...

Erika Salumäe raamat „Jääda ellu“

Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.

Gustav Ernesaks

interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest 1950, 1967, 1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1978  Tallinna aukodanik Gustav Ernesaks avaldas viis raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971  "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983  "Laul, ava tiivad" 1985 Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik: koorilaulud, ooperid, kantaadid, teatri-ja filmimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika. „Hakkame, mehed, minema“  „Tormide randa“ „Mu isamaa on minu arm“ „Rongisõit“ Mälestuse jäädvustamine  G

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood

docstxt/.txt

Ain Kaalep

"Maavallast ja maailmakirjandusest" "Minu silmad ja sinu silmad" "Kolm Lydiat" "Haukamaa laulu'" "Jumalatosin" "Muusad ja maastikud. "Antillide luulet" "Austraalia novelle" "Caspar Hauser ehk Südameleigus" "El Greco" "Ikke all" tunnustused Click to edit Master text styles 1984 Juhan Liivi luuleauhind 1996 Riigivapi III klassi Second level teenetemärk Third level 1998 Elva linna aukodanik Fourth level 2008 Rahvusmõtte auhind Fifth level 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/530/ain.html http://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kaalep Tänan tähelepanu eest!

Gerd Kanter

Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. • 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks.[3] • Aasta kergejõustiklane 2010 • Harju maakonna aukodanik 2013  „Gerd Kanter. 15 sammu võiduni“ Autorid: Gerd Kanter, Raul Rebane Ilmumisaasta: 2010 Lühitutvustus: Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi  „Kunagi pole liiga hilja spordiga alustada.

Johannes Brahms

1862 sõidab viini kus tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi. Hanslick oli finantsgeenius, kes trükkis ta loomingut. Brahms valiti viini lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

helitöid pühendanud Arvo Pärt ("Arbos", "An den Wassern zu Babel"). ● Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Andres Mustonen Tunnustused: 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1996 Eesti Raadio aasta muusik 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Allikas Muusika näide HORTUS MUSICUS Spanish Music 14 century YouTube (vajuta siia, et avada) Pilte ansamblist Allikas Allikas Allikas Küsimused 1) Kes asutas ansambli Hortus Musicus? 2) Millist muusikat esitab ansambel Hortus Musicus? Materjalid Concert.ee - Hortus Musicus kollektiiv Hortus Musicus -Üldinfo

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on ...

Arvo Pärt

sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid)  Teosed ja tunnustused  Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides.  “Pärt in primetime” Belgia Antwerpen  Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990  Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia välisliige, 1991  Rakvere aukodanik, 1995  Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996  Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisauliige, 1996  Tartu Ülikooli audoktor, 1998  Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998  Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998  Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002  Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004  Aasta helilooja tiitel ajakirjalt Musical America (USA), 2005

Evald Okas – Eesti oma Picasso

Evald Okas ­ Eesti oma Picasso Nimi Kool 2011  Kes? Üks Eesti tuntuim kunstnik Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne professor Haapsalu aukodanik Villem Raamiga kirjutas 1982. aasta monograafias Evald Okasest, et tema kunst on ,,siiralt elujaatav, sügavalt humanistlik ja täis kiindumust loovasse elusse ning elurõõmu poeesiasse".  Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming

"Jääda ellu" esse

valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka Tallina Linnavolikogus erinevatel ametikohtadel. Minu jaoks üheks suuremaks avastuseks Erika Salumäe kohta, et ta on pärit lastekodust. Seni on mulle jäänud mulje, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid ma eksisin. Ning eriti märkimis väärne on see, et lisaks eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Erika Salumäe on tugev naine ­ ta osales ja osaleb seni spordis, poliitikas kui ka leidis ja leiab aega oma isiklikuks armueluks. Kui raamatu kohta küsida minu arvamust, siis on mul üht kui ka teist öelda. Minule tundus see raamat olevat kuidagi pinnapealine. Kohati tundus, et see oli aus, kuid samas tundus, et natuke ülepingutatud ja kohati ka väljamõeldud. Kuid ühes ma olen

Edgar Savisaar

* 2005 Kolme The orden (Lti krgeim orden) * 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - )  * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn.

Virve Osila

ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla

Jean Michel Jarre elulugu

1983 D&AD hõbedane autasu. 1984 "Suur diski autasu", määratud Sharle KROE akadeemia poolt albumi "Loomadevaade" eest. Sattub "Guinnessi raamatusse" albumi "Supermarketi muusika" eest. 1985 "Muusikaline võit" albumi "Loomadevaade" eest. 1986 Teist korda tema nimi kantakse "Guinnessi rekordite raamatusse" Houstoni kontserdi eest (1,3 miljonit vaatajat) "Muusikaline võit" albumi "Kohtumine" eest. "Muusikaline võit" Houstoni kontserdi eest. Houstoni aukodanik 1991 Kolmandat korda kantakse tema nimi "Guinnessi rekordite raamatusse" kontserdi "Kaitse", mis toimus Pariisis (2,5 miljonit vaatajat) eest Video autasu kõikide kontsertide eest. 1992 "Euroopa kuldne autasu" kõikide kontsertide eest. 1993 "Muusikaline võit" turnee "Euroopa kontserdi" eest. Nomineeritud "Muusikaline võit" autasule albumi "Kronoloogia" eest 1994 Ordeni Auleegioni kavaler 1995 Nomineeritud "Muusikaline võit" autasule

Aleksander Läte

Sellel perioodil tegeles ta pigem nö “muusikateadust”, uurides akustikat, värvimuusikat ning täiustades ka klaveri ehitust. Sellel ajal kirjutas ta ka muusikaraamatuid (nt “Klaverist ja selle ehitusest”) (Peetsalu 2004: 62-64). 1937. aastal juhtis Läte oma surnud venna klaveritöökoda Sprenk-Läte. Aleksander Läte suri 8. septembril 1948. aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016). Tunnustused3 ● Nõo valla aukodanik ● 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor ● 1945. aastal Eesti NSV rahvakunstnik ● 1948- tänapäev Lätte tänav Tallinnas ● 1948 nimetati Tartus Lossi tänav ümber Aleksander Lätte tänavaks ● Samal tänaval majal nr. 25 on mälestustahvel Lätte auks ● 2015 mälestuskivi Puhja kirikuaias 3 Kogu peatüki vältel on kasutatud allikat (“Aleksander Läte - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia,” n

Eesti olümpiavõitjad

● 1922 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel sulgkaalus ● 1927 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel kärbeskaalus ● Alates 1977 peetakse Võrus Eduard Pütsepa mälestusvõistlusi noortele kreeka-rooma maadluses  Erika Salumäe ● On sündinud 11. juunil 1962 Pärnus ● Jalgrattur ● Kahekordne olpümpiavõitja trekisõidus (1988 ja 1992) ● 2001 sai ta Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal  Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all  Ivar Stukolkin ● Sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises

Hando Runneli luulekogu analüüs

aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse.

Hando runneli elulugu

Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. Alates aastast 1971 oli ta vabakutseline kirjanik. 1973. aastal kolis ta Tallinnast ära väiksemasse linna Tartusse. Aastal 1992 asutas ta kirjastuse "Ilmamaa" ning on tegutsenud selle nõukogu esimehe ja sarja "Eesti mõttelugu" peatoimetajana. 1992/1993 oli Hando Runnel Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1993 oli tema tuSijoonistuste näitus. Aastast 2002 on ta Tartu linna aukodanik Perekond Runnelid 6 1973. aastal kolis ta ülikoolilinna Tartusse ja abiellus seal õnnelikult Katre Ligiga. (Herbert Ligi tütar) Ta töötas mõned kuud Tartu rajooni raamatukogus ning jäi siis koju lapsi kasvatama. Hando Runnelil ja Katre Ligil on kuus last: Klaus-Eduard Runnel, Henn Runnel, Simo Runnel, Kadri Runnel, Pille Runnel, Tõnu Runnel.

Maailmne majanduskriis 1929 aastast

Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER ­ 1933­1945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT ­ demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER ­ vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS ­ 18. jaanuar ­ 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON ­ kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI ­ USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda.

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor

aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga. Amsterdami Ülikool omastas talle filosoofiadoktori aukraadi. 80.aastaseltki pidas Maria loenguid Norras ja Rootsis, suvel pöördus ta tagasi Itaaliasse, kus Perugia ülikooli koosseisus asutati rahvusvaheline pedagoogikauuringue keskus. Maria Montessorist sai Perugia linna aukodanik ja keskuse direktriss. Kõikidel reisidel saatis Maria Montessorit tema poeg Mario. Mario juhatas Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni, mille eesmärgiks oli Maria Montessori pärandi levitamine pärast tema surma. Maria Montessori pühendus tööle oma elu lõpuni. Ta suri 6.mail 1952.aastal Hollandis. Maria Montessori maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka mälestussammas.(Madise 1992) Montessori meetod

Ain Kaalep elulugu

Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule: · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Ain Kaalepit on tunnustatud ka mitmete auhindadega: · 1984 Juhan Liivi luuleauhind · 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk · 1998 Elva linna aukodanik · 2008 Rahvusmõtte auhind · 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind 2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile ,,kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest".

Eesti heliloojad

vokaalansamblit juhatas Tõnu Kaljuste. 2008. aastal pühendas helilooja oma neljanda sümfoonia "Los Angeles" Mihhail Hodorkovskile, kes on Venemaa naftakompanii Jukos eksjuht ja praegu vang. Sümfoonia kandideeris 13. veebruaril 2011 Grammy auhinnale parima kaasaegse klassikalise heliteose kategoorias.9 Tunnustused · Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990 · Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige, 1991 · Rakvere aukodanik, 1995 9 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 9  · Sydney Ülikooli audoktor (Austraalia), 1996 · Ameerika Kirja- ja Kunstiakadeemia auliige, 1996 · Tartu Ülikooli audoktor, 1998 · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998 · Riigivapi II klassi teenetemärk, 1998 · Durhami Ülikooli audoktor (Suurbritannia), 2002

Luuletaja referaat - Virve Osila

...................16 3 Sissejuhatus Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal. Tema esimene luuletus avaldati juba 1957. aaastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti

Väike-Maarja kultuuripärand - referaat

Väike-Maarjas", "Väike-Maarja Muusikaselts". Eesti keele uurijana on E. Leppik kogunud üle 30 aasta kohanimesid ja muud sõnavaralist ainest. Tema keelematerjali register - ligi 120 000 sõnasedelit, on Eesti kõigi aegade suurim. E. Leppik on pälvinud mitmeid autasusid: lk 4 Emakeele Seltsi teeneline murdekoguja, Emakeele Seltsi auliige, Väike-Maarja valla aukodanik, F.J.Wiedemanni keelepreemia laureaat, Valgetähe ordeni viienda klassi kavaler, Eesti vabadusvõitlejate medali 1918-1998 omanik jne. Jakob Liiv (28. veebr. 1859 - 17. jaan 1938) tuli Avispeale õpetajaks 1880.a. Töötas Avispeal, Unikülas, Pandiveres ja taas Avispeal. 1901.a asus Väike-Maarjasse Karskusekuratooriumi teemaja pidama, ehitas maja, kus avas 1904.a raamatukaupluse. Kirjutas ja lavastas

Edgar Savisaar

1995 Pressivaenlane 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk 2005 Kolme Tähe orden (Läti kõrgeim orden) 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 1.9 Ühiskondlik tegevus Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 ­ 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ...) Estonia Seltsi liige (alates 1993) MTÜ LiVal sport liige (alates aastast 2002) MTÜ Soti sõprade klubi liige Eesti Jalgpalliliidu president (1990 ­ 1992) Eesti Sumoliidu president (1997 ­ 1998) Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) Osatäitmine filmis ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (2002) 2.1 Publikatsioonid Raamatud 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn.

Kokkuvõte allikaõpetusest

Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid

Heino Lipp - Uurimistöö

kehakultuurikateedri õppejõud.(Saarmann, Teemägi_2001) 1970 ­ 1976 kandis ta organisatoorse töö koormat Kergejõustikuföderatsiooni aseesimehena ja Tallinna sektsiooni eestvedajana.(Press_2006) Lippu on tunnustatud mitmete aunimetuste ja nimekate auhindadega. 1991. a. valiti Lipp taas ellukutsutud Eesti Olümpiakomitee auliikmeks. Samuti on Heino Lipp Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliidu, Eesti Spordiselts Kalevi ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi auliige ning Tallinna aukodanik.(etvsport.ee) Valgetähe III klassi teenetemärgi omanikuks sai ta 12 1998. aastal. 2003. aastal nimetati ta Eesti Spordiselts Kalevi ja Olümpiakomitee poolt välja antava Ausa mängu Suure mõõga laureaadiks. Suur mõõk omistatakse spordiga seotud inimesele elutöö eest ausa mängu aadete levitamisel. Tippspordi aastatel omistati Lipule ka NSV Liidu meistersportlase tiitel, kuid seda alles 1954. aastal. Teenelise meistersportlase

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Ta valiti 11. riigikogu liikmeks, kuid ta loobus sellest. Sellel ajal töötas ta edasi Tallinna Linnavolikogus. 5. aprillil 2007 aastal võeti ta taas SDE fraktsiooni liikmeks. Selle eest sai ta kirja, kus teda ähvardati füüsilise vägivallga. Selle kirja peale pöördus ta politseisse. Ta on valitud Eesti Riigikokku kolmel korral. (Erika Salumäe, 2012) 4.1.3. Tunnustused Erika Salumäed on tunnustatud Eesti Punase Risti 1. klassi teenemärgiga aastal 2001 ja ta on veel Elva linna aukodanik. (Erika Salumäe, 2012) 4.1.4 Praegune elu Erika Salumäe elab praegu Hispaanias väikeses 40 000 elanikuga Denia linnkeses. Tal on tütar nimega Sirli. Ta ajab Hispaanias üht turismiäri koos oma sõbra Ene Veiksaarega, kus ta üürib villasi ja maju ning rendib need pärast välja. Praeguseks on ta juba sportlaskarjääri lõpetanud. ("Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas, 2012)15 4.2. Erki Nool Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970 Võrus

Minu Eesti - Minu kirik

"Elusõna igavene" (1972), kaheköiteline "Teoloogia sõnaraamat", 1967. aastast alates koostatud ligi 60 "Teoloogilist Kogumikku", paarkümmend tõlkeraamatut ja õpikut, "Evangeelse eetika alused" (2003). Elmar sai erinevaid aumärke, nendeks olid: 1980. aastal Usuteaduse Instituudi otsusega antud teenete Eesti teoloogilise teaduse edendamises ja Kristuse kiriku teenimise edukas teostamises audoktori tiitel, 1994. aastal Tartu Ülikooli audoktor, 1994. aastal Kilingi-Nõmme aukodanik, 1995. aastal Pärnumaa vapimärgi kavaler. Elmar ei olnud laulatatud, ta oli vallaline. Ta suri 07.01.1996 Pärnus, kuid maeti ta 13.01.1996 Saarde. 24  LISA 4 LISA 4. OTTO TALLINN 42 Sündinud: 24.08./06.09.1914 Tartumaa, Kuremaa vald, Toovere küla.

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

Isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile 17.4 kodakondsuse omandamise viisid 1). sünniga (vanemate kodakondsust tulenev; sünnikohajärgse riigi alusel; segapõhimõte) 2). naturalisatsioon (abiellumine, lapsendamine, aukodanik, isiklik taotlus). 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb arvestada siiski mõlema või enama riigi kodakondsusega ning reeglina ei saa sellist isikut nimetada välismaalaseks riigis, mille kodakondsusele omab isik ka mõne teise riigi kodakondsust. 18. Põhiõigused 18.1 Subjektiivsete põhiõiguste tähendus

Algustähe ortograafia

Kirjutage liiklusseadus (väikese tähega). Siber on külm maa (väikeste tähtedega). 14. novembril on maailma diabeedipäev. Kirjutage Inglise aed (kohanimeline täiend suure algustähega). Kas türgi või Türgi keeled? – On türgi keel, aga turgi (ehk türgi-tatari) keeled. Kirjutage Euroopa roheline pealinn. Õige on kirjutada väikeste tähtedega mängude reede. Kirjutage Inglise jõulupuding. Kirjutage Pompei stiil. Kirjutage Tartu rahu aastapäev. Kirjutage valla aukodanik (väikeste tähtedega). Ühendis Rootsi köök on esimene sõna suure tähega. Kirjutage väiketähega: araabia riigid. Kas pöördumises Lugupeetud klient on teine sõna suure või väikese tähega? – Väikesega. Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama. Tuletis ameeriklane on väikese algustähega. Üritus on Tallinna merepäevad. Sonetid on Itaalia sonett ja Inglise sonett.

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

· Oluline panus teatrijuhi ja teatripoliitikuna · Sõjajärgse Vanemuise ülesehitamine oma näo järgi · ETÜ esimees 1976-1982 · ENSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik · NSVL rahvakunstnik 1970, Sotsialistliku töö kangelane 1984, NSVL riiklik preemia 1967, Smuuli preemia 1980, Popovi kuldmedal 1981, Põldroosi preemia 1984, Lenini order 1979, 1984, Tartu linna aukodanik 1984. (rahvakunstniku tiitel oli kõige kõrgem tol ajal) Irdi teatritee: · Alustas 1932 Pärnu Töölisteatris · 1934-1936 õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · 1937-1939 Tartu Töölisteatri näitleja ja lavastaja · 1939-1940 laulis Vanemuise ooperikooris · 1940-1941, 1944-1948, 1949-1950, 1955-1986 Vanemuise peanäitejuht · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1948-1949 Kunstide Valitsuse juhataja

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

aastal oma kõrgeima autasu, Rapla Redeliga - elutöö eest lastekirjaniku, pedagoogi ja koduloolasena. 1999. aastal sai Harri Jõgisalu Lihulas ELKSi erakorralisel konverentsil Johannes Piiperi binokli (Looduskaitse seltsi rändauhinna) omanikuks. Harri Jõgisalule on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk 2001. aastal. 2007. aastal sai Harri Jõgisalu aga Märjamaa ja Kihnu aukodaniku tiitli omanikuks. Märjamaa aukodanik Harri Jõgisalu (2007.a) 23 KOKKUVÕTE Uurimistöös püstitatud eesmärgiks oli lastekirjanik Harri Jõgisalu elu ja loomingu tutvustamine. Sain teada, et Harri Jõgisalu on inimene, kes vaatamata oma kirjule lapsepõlvele ja keerulisele noorukieale ei ole kaotanud positiivset eluhoiakut ja huumorimeelt, mida on tunda ka tema loomingus. Seejuures on kirjanik äärmiselt põhjalik ja tagasihoidlik

Suur-väike algustäht

Kirjutage Kreeka rist, Malta rist, aga ladina rist. Kirjutage Lääne-Viru maakonna valimiskomisjon. Kirjutage Süda-Eesti. Siber on külm maa (väikeste tähtedega). 14. novembril on maailma diabeedipäev. Kas türgi või Türgi keeled? ­ On türgi keel, aga turgi (ehk türgi-tatari) keeled. Õige on kirjutada väikeste tähtedega mängude reede. Kirjutage Inglise jõulupuding. Kirjutage Tartu rahu aastapäev. Kirjutage valla aukodanik (väikeste tähtedega). Üritus on Tallinna maraton. Ühendis Rootsi köök on esimene sõna suure tähega. Kirjutage väiketähega: araabia riigid. Kas pöördumises Lugupeetud klient on teine sõna suure või väikese tähega? ­ Väikesega. Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama. Tuletis ameeriklane on väikese algustähega. Üritus on Tallinna merepäevad. Sonetid on Itaalia sonett ja Inglise sonett.

Võru linna juubelipidustused

11. augusti õhtul toimus aga suur kontsert äsja rekonstrueeritud Kubija lauluväljakul, kus esinesid suur hulk arv laulu- ja tantsuansambleid nii siit kui ka piiri tagant. Ka 12. augustil jätkusid pidustused Kubija lauluväljakul. 25. augustil aga toimus kultuurimajas ,,Kannel" RSN pidulik istungijärk, kuhu olid kogunenud rahvasaadikud, külalised linnast ja rajoonist ning väljastpooltki. Linna täitevkomitee esimees Aksel Asi pidas avakõne ning kuulutati välja esmakordselt ka linna aukodanik. Istungijärgu puhul oli üritus seotud seekord ainult juubeliga. Üldjoontes muutus linna juubeli tähistamine läbi aja üha suuremaks ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva puhul piirduti augustikuuga ning 150. sünnipäeva puhul suvega, siis 200. juubelil oli linnarahva jaoks korraldatud terve rida üritusi alates 1984. aasta algusest. Sellegipoolest jäid tippsündmused kõigil kolmel ikkagi augustisse, mil ka 1784. aastal Võru linna asutamine dekreediga kinnitati

Õigusteadus

Uue riigi tekkimisel määratletakse kodakondsusesse kuuluvate isikute ring tavaliselt põhiseaduse (konstitutsiooni) alusel eriseadusega. Kodakondsusest lahkumine ning nn topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud tavaliselt siseriikliku õigusega, mida võivad täiendada lepingud teiste riikidega. Kodakondsus võidakse siseriiklikus õiguses sätestatud alustel ka ära võtta, samuti nähakse ette juhud mil kodanik soovib ise loobuda kodakondsusest. Kodakondsuse eriinstituutideks on: aukodanik ­ selleks võidakse võtta riigi ees erilisi teeneid omavaid isikuid; reintegratsioon ­ lihtsustatud korras antud riigi kodakondsuse taastamine; opteerimine ­ õigusega reguleeritud võimalus valida kodakondsust. Opteerimist käsutatakse tavaliselt vajadusel topeltkodakondsuse juhtude lahendamiseks, kuid on ka erijuhtusid: Tartu rahulepingu kohaselt anti senistele Vene riigi alal elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti