jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb kajastada kogu oluline info mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevus printsiip-
Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises ja aruannetes tuleb majandustehingud kajastada lähtuvalt nende sisust ka juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda) II. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei
aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest, tuleb selgitada, millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuda ja amortiseerida oma põhivara (probleemideta). 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruanded tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele, kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip raamatupidamisearuandes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja finantsotsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
töötaja funktsioone, st teostada majandusoperatsioone, kasutada ettevõtte aktivaid ning koostada algdokumente. Isiklikud ja peresuhted - audiitorteenuse osutamisel peab finantsaudiitor olema täielikult kindel, et isiklikud ja peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Finantskontrollija sõltumatuse probleem võib tekkida, kui auditeeritavas ettevõttes juhtivatel või võtmepositsioonidel töötavad tema sugulased, lähikondlased, väga head tuttavad. Kaubad ja teenused - audiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad vastu võtta kliendilt kaupu ja teenuseid kõigi teistega samadel tingimustel. Audiitor ei tohi aktsepteerida külalislahkust ja kingitusi, mis võiks seada kahtluse alla tema sõltumatuse. 8. Tasu - auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda lõpptulemustest. Tasu arvestamisel võiks lähtuda audiitori oskustest, ajast, vastutusest. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse - audiitor ei tohi mingil moel alusetult halvustada või
Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne). Sageli on selliste mõistete sisu arusaamatu või oskavad seda seletada üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud. Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste,
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5
Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsevate isikute moraalne, eetiline ja aus käitumine ning juhtimiskultuuri parandamine/täiustamine. Siseaudit peab kaasa aitama nimetatud protsessidele kasutades kõiki tema valduses olevaid abinõusid. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Lisaks mõistetele siseaudit ja sisekontrolli süsteem on olemas terve hulk erinevaid mõisteid, mida kasutatakse igapäeva praktikas erinevate kontrollide tähistamiseks. Üks enamlevinud mõisteid on sisekontroll, millega hõlmatakse peamiselt sisekontrolli süsteemi kui ka siseauditi mõisteid. See on ilmselt peamine põhjus, miks ei tehta vahet kahe viimase mõiste vahel. Sisejärelevalve või sisevaatlus - sageli kasutatavad mõisted, millised on parimal juhul endale deffineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida mõiste sisu. Kontrollkomision - kasutatakse rühmakontrolli mõistena. Mõiste on jällegi suhteliselt laialivalguv
Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile.
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus
Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes.
2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
avaldatavaid täiendusi, korraldada Eestis rahvusvahelist CIA eksamit, on loonud kodulehekülje infovahetuseks ( www.siseaudit.ee) 1.3. Siseaudiitorite eetikakoodeks Audiitori elukutse väärtus seisneb sõltumatu hindaja rollis, kelle töötulemuseks on usaldusväärne ja tõepärane informatsioon. Elukutse spetsiifilisuse tõttu pole enamus sellise informatsiooni tavakasutajaid pädevad hindama audiitori audiitori töö kvaliteeti. Ühiskonna usalduse saavutamiseks peavad seetõttu elukutse raamides kehtima kõrged professionaalsus- ja käitumisstandardid. Elukutse esindajate käitumist reguleeritakse sellistel puhkudel eetikakoodeksite abil. 7 Eetikakoodeksi põhiklauslid siseaudiitoritele: · läbi kõlbelise käitumise loob siseaudiitor usalduse ja seega aluse nende hinnangute usaldusväärsusele = kõlbelisus
Auditeerimise ja kutse-eetika nõuete järgimine on kõigile Audiitorkogu liikmetele kohustuslik. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii
ohjet. · tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207, ISO/IEC 15288) · kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 9126, ISO/IEC 90003) · infoturbe haldamiseks (ISO/IEC 27000 seeria) · teenuste loomiseks ja haldamiseks (ISO/IEC 20000 seeria) · eestikeelse tarkvara loomisel (EVS 8) · IT terminoloogia korrastamiseks (ISO/IEC 2382 seeria) · dokumenteerimiseks (ISO/IEC 6592, ISO/IEC 9294 jt) 28. Infosüsteemi audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid, korraldus, infrastruktuur, COBIT Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga. Näiteid auditi eesmärkide kohta: · hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele
Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja projektiga käib kaasas arvestus ja aruandlus, et anda hinnang kas läbi nende on saavutatud kavandatud eesmärgid. Seega arvestuse ja aruandluse käigus moodustuvad andmekogumid on nagu muudki organisatsiooni tegevusalad, siseauditi objektiks. Siseauditi funkts tuleb hõlmata nii tugi- kui ka põhitegevus. Organisatsiooni arvestus ja aruandluskorraldus on auditeeritav erinevat liiki auditi abil. Nt protsessiaudit, finantsaudit, tulemusaudit. Siseaudiitor peab lähtuma sisekontrollisüsteemist kui ühtsest tervikust
Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSAI Mexico deklaratsioon: seaduslikkus; juhi, organisatsiooniline ja finantsmajanduslik
registreerimine äriregistris registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme: bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik
üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus Seoses majandusaasta aruande koostamisega kuulub üldkoosoleku/osanike pädevusse: 1) aktsiakapitali/osakapitali suurendamine ja vähendamine; 2) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3) audiitori valimine; Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil/osaühingul on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist/osakapitalist või vähem kui äriseadustiku järgi sätestatud minimaalne aktsia(osa-)kapitali suurus (vastavat 400 000 ja 40 000 krooni), peab üldkoosolek/osanikud otsustama: 1) aktsiakapitali/osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist/osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku järgi
makstakse välja palgad, siis peab ettevõtte arvel olema järgneva kuu 10ndaks olema piisavalt raha, et maksta ära maksud. · finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik
Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek 2 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Müügitulu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorite lõikes 3 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Tegevusaruanne Väljavõte raamatupidamise seadusest: § 24
aruandeaastal arvestatud tasud ja muud olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna), samuti nende liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused ning töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; - raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Majandusaasta aruandele lisatakse: 1) audiitori järeldusotsus. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10.
uuriv testimine ekspertteadmistepõhine testimine piirjuhud ekvivalentsklassid programmipõhine testimine Ühe meetodi kõrge hinnaefektiivsus ei tähenda, et teisi meetodeid ei tuleks kasutada. Meetod võib olla efektiivne ja leida esialgu kiiresti vigu, kuid kõiki vigu ei leia ükski meetod. 29. Millised arutelude ja hindamiste liigid on kasutusel? Töö analüüs autori poolt, läbivaatus, audit, programmeerija hindamine 30. Läbivaatus, selle plussid, miinused, eeltingimused, osavõtjad, korraldus, mängud, suhe Juhtkonda Idee- toote rühmapoolne ühisarutelu kindlate reeglite järgi. Pluss- vigu saab leida varastel arenduse etappidel. Miinus- rühma liikmed võivad olla väga erinevad inimesed. Korraldus- nii palju ettevalmistusi kui vaja ning nii vähe kui võimalik. Eeltingimus- kõigil grupi liikmel on ettekujutus sellest, mida neilt oodatakse.
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri. 3. OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks. AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande
Kasuta sõna otsingu võimalust-> klaviatuuril kombinatsiooni Ctrl ja F (vajuta koos alla). Mõned küsimused on Sinu enda arvamus! 1. Mis on oluline ärinimes? Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 2. Mida tähendab prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 3. Kes on audiitor? Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. 4. Mitu liiget saab asutada täisühingu? Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
