Mina poisina vana-aja Ateenas Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest ta oli enda omad koju unustanud. Seejärel vaatasime teis Athena kuju pärast vaatamist suundusime Nike templisse see on küll väike aga huvitav. Seal me palvetasime umbes 15 min-i. Nike templis olid huvitavad seina maalingud näiteks ühest härj...
Arutlev küsimus Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi
Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka
.............. 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal
Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Teema: Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal metsas. Sündmustik on enamasti komöödia. Teos on viies vaatuses ja on kirjutatud näidendina. Sündmuste kulg on väga aeglane, nagu toimuks reaalajas. Raamat on kirjutatud näidendina ja huvitav on see, et selle sündmustiku sees tehakse veel eraldi näidend. Põhiline mida raamatus on kirjeldatud, on üks raske armulugu, kahe mehe ja kahe naise vahel, mis saab siiski õnneliku lõpu. Probleemid ja sündmused: Põhilised probleemid olid teoses Demetriusel ja Lysandril
Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav. Sparta, aga asus kahe mäeaheliku vahel, mis tegi Sparta palju paremini ligipääsetavaks, mis tähendas aga omakorda seda, et Sparta pani suuremat rõhku sõjaväele ning selle korraldamisel, samal ajal kui Ateenas olid tähtsamal kohal kultuur ning religioon. Ateena ja Sparta ühiskonnakorralduse peamiseks erinevuseks oli see, et Spartas said kodanikeks kõik Sparta keskuse ja selle lähiümbruses elavad mehed, kes olid vähemalt kolmekümne aastased, kuid Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, kes olid vähemalt kahekümne aastased. Ateenas ei olnud kodanikud ei naised ega orjad. Samuti jäid kodanikuõigustest ilma võõramaalased ehk metoigid ja orjad
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile
kunagistel kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see sealt edasi ka Messeenia maakonda ja Ateena loodi 5. sajandil eKr. Atika maakonda. Sparta polisel oli tähtsamal kohal sõjakus ning kultuuri arendamisega sootuks ei tegeletudki. Kuigi erinevalt Ateenast koolitati Spartas ka naisi füüsiliselt, muutes sellega ühiskonna turvalisemaks andes võimaluse osata kõigil end kaitstat. Takistuseks oli aga vaimne aren, mis Ateenas oli tähtsal kohal ning minu meelest oli taoline suhtumine ka õigem kuna muudkui sõjale mõeldes muutub ühiskond ilmetuks ning pingeliseks. Tänu kodanike koolitamisele Ateenas on tänaseni säilinud rohkelt tol ajal valmistatud kunsti ning ka kombeid ja stiile on jõudnud meieni ja muutunud nii tavaliseks et ei pane tähelegi. Kasvatus, mis Sparta poistele tehti, meeldis mulle isegi rohkem kui Ateenas. See oli küll kohati julm , võttes poisid emalt 7 aastasena ära, kuigi
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed.
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta olid kaks kõige suuremat linnriiki ehk polist Kreeka aladel. Sparta loodi 9. sajandil eKr. Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda ning hiljem levis see edasi ka Messeenia maakonda. Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et julmemad kui kodanikud Ateenas kes mõistsid, et inimene peaks olema haritum. Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud.
mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka
Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem. Spartas riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, järelikult ei valitsenud Sparta riiki ainuvalitseja.. Ateenas kuulus võim atistrokraatia hulgast pärinevatele riigiametnilele ja nõukogule. Alates aastast 594 eKr, kui riigimees, poeet ja seadusekandja vähendas mõnel määral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigikorralduses kaasa rääkimist. Ma leian, et riigis ei peaks eristatama lihttöölisi ja riigiametnike. Kõiki inimesi riigis peaks võtma, kui lihtrahvast ja, et kõigil oleks samad võrdõiguslikud võimalused riigitegevuses kaada rääkida
välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika,
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused
Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad.
Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr.
maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30
tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma
uus tsivilisatsiooni tõus. Need olid linnad, koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Kreekas oli neid ca. 1500. Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda 431.-404 eKr) Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Iga aasta valiti üle 30-aastaste kodanike seast 500 inimeseline nõukogu Bulee, mille ülesandeks oli ajada riigiasju
Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule)
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt?
nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki
Eliise Simanson ja Margot Privoi 10C Hellenite haridus ja kasvatus Poiste kasvatus Harimine algas 7. aastaselt Suur tähelepanu füüsilisel trennil Kui noormees sai Spartas 30. aastaseks, sai ta kodanikuks. Ateenas sai noormees kodanikuks alles 20. aastaselt, neile anti oda, kilp ja nad pidid vanduma isamaale truudust Ateenas kodanikuks saades, oli noormeestel kohustus järjekindlalt relva kanda, kes seda ei teinud, jäi kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion. Suveolümpiamängud Esimesed 1896. aastal Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed.
kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud.
Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane
Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel.
alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal? - Esiplaanile tõusis inimene, üksik isik, oma probleemidega ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik. 7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid teaduslike probleemide käsitlemisel? -
1. Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesti? Sarnasused: *Mõlemas riigis olid rahvakoosolekud, kus said osaleda riigi kodanikud ja nõukogud riigijuhtimises *Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena :
OSALESID Hääletas uute seaduste poolt või vastu KODANIKUD Andis kodanikeõigusi või võttis ära mehed ül 20 aasta vanad Valis ja kontrollis riigiametnikke Otsustas sõja ja rahu üle Demokraatia Ateenas Periklese ajal Ateena Periklese ajal 462-429 eKr 250000 200000 150000 100000 50000 0 Kodanikud Metoigid Orjad Kodanike naised ja lapsed Demokraatia Ateenas Periklese ajal
Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud !
Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater"
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga.
Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu
kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu oma põhitöö kõrvale jätta ja üksnes riigiasju ajada. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas otsene, vahendamata demokraatia -- rahvas ei valinud riiki juhtima esindajat, vaid tegeles sellega ise. Kreeka polistes, ei kuulnud ka Ateena kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. Et viimasel polnud õigust Atika maad osta, siis elasid enamasti regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Nii orja kui ka võõramaalisi oli Ateenas palju demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti rohkem kodanike
Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Ateenas olid poisid abieluvalmis juba 12-aastaselt. Mõlemad riigid funktsioneerisid suuresti tänu orjapidamisele ning kummaski neis
Arutlus ,,Millise polise kodanikuna oleks parim elada?" Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks domineerivat polist: Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada. Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi spartiaate. Nad moodustasid riigi elanikkonnast vaid tühise vähemuse, sest kodanik pidi olema suuteline kaitsma linnriiki ja seepärast pidid tal olema head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud. Poistest hakati kasvatama kodanikke spetsiaalse range sõjalise süsteemi järgi ja alles kahekümneaastaselt sai noormees kodanikuõiguse.
Ainsaks seksuaalse pinge maandamise viisiks olid suhted poistega. 7- kuni 17- aastaseid Sparta poisse ei kasvavatud perekonnas, vaid eakaaslaste gruppides. Igal poisil pidi olema oma erastes, kelle sõjamehekuulsus kandus üle ka tema eromenile. Erastesteks olid reeglina 20-30 aastased vallalised mehed. Sparta ajaloost on teada palju liigutavaid lugusid erasteste ja eromendide armastusest ja vastastikusest truudusest, paljud neist jäid lähedasteks sõpradeks kogu eluks. Omasooarmastus Ateenas Erinevalt Spartas polnud Pederastia Ateenas kohustus, vaid privileeg. Algselt seostus meestearmastus Ateenas peamiselt sõjamehevapruse ja tsiviilvoorustega. Selle kultuslikuks kehastuseks said kangelased-armukesed Harmondios ja Aristogeiton. Omasooarmastusel oli ka tähtsaid pedagoogilisi funktsioone. Ateena ühiskonnale iseloomulik võistluslikkuse vaim, ühtviisi tuge, nii spordis kui ka poliitikas tekitas pingsat emotsionaalse soojuse ja enese avamise vajadust.
Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus Kumba ühiskonda sa eelistaksid ? Kreekas oli 2 domineerivat linnriiki Ateena ja Sparta need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd. Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas. Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist. Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda
Kreeka linnriigid (õ lk 102-109) 1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? Polis oli väike kogukond 2.Võrdle Ateena ja Sparta ühiskonda ATEENA ( eesotsas:10strateegi) (riigivõimuorgan:rahvas, rahakoosolek)(võim: 500 liikmeline nõukogu) SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim:geruusia) 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? 1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud) b)perioigid(ümbruskonnas elavad inimesed) c)heloodid(orjad) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased. b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa.....
korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku.
Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda selle kohta 4 mahukat biograafiat Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti ,,Theogoreia". süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas
Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega 5) Poliste riiklik korraldus (Ateena ja Sparta oma) Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.
säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel Dooria stiilis,klassikaline ajastu Ateenas Säilis 17.sajandani Praegu on alles ainult varemed Propülee Akropoli kõrgendiku läänetipus olev paraadlik väravehitis. Ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega Joonia stiilis
Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus
annaabi.ee 
