Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad....
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson
Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsueela (93%), Iisrael & Uruguy (92%), Argentiina & UK (90%). Madalaimad: Burundi (10%), Bhutan (11%), Paapua Uus-Guinea & Uganda (13%). Linnastumisstaadiumid: tunnused. LINNASTUMINE maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks) 1. Maaelanike ränne linnadesse. 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE linnapiirkondade laienemine 1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p.
külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”
Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis
2013 1 523 2014 1 516 2015 .. Märkus: Haldusüksuste rahvastiku 2000.-2011. aasta andmed on ümber arvutatud 05.12.2014. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Järva-Jaani alev (kuni 2006. aastani alevik) on 2000.-2011.a arvestatud maa-asulate hulka. 2000.-2007. aasta andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. 2014. aasta andmed vanuserühmades 5-9 kuni 45-49 on korrigeeritud 19.06.2014. * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. Aasta 2015 Esialgne rahvaarv. Rahvaarv on iga aastaga aina vähenenud. 2. 3)Rahvaarvu muutumus protsentides: -20,2 %
liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma".
muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood) osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub. Eesti jõgede biogeenidereostus Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti suurenema. Selle põhjuseks oli kasvavate linnade ja maa-asulate puhastama või puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks mineraalväetiste ohter (sageli ebamõistlik) kasutamine koos loomapidamissuurfarmide rajamise ja hooletu sõnnikukäitlemisega põllumajanduses. Kindlasti tuleb ära mainida ka mullaerosiooni soodustavad ulatuslikud maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane kasutuselevõtt
2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2
ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide detailplaa nid II 1:500 Linnaplaa Munitsip 1:1000 nid, aal-ja 1:2000 asulate ehitusliku planeerim d kaardid. ise põhikaart II 1:5000 PK Loodusuu I suurendu ringute ja s katastri 1:10 000 PK põhikaart. lähtekaart 1:20 000 Põhikaart (PK)
3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1. Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid. 2
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna
7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku osatähtsust elanikonnas (linnastumise määr), linnastumise (linnarahvastiku osatähtsuse) kasvu kiirust, linnadevõrgu tihedust ja ühtlust,ülelinnastumise probleemi olemasolu või puudumist.
saab laenata arhitektuuri DVD-si.Koolidele on olemas ka haridusprogrammid. 1991. aastal loodud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituste arv jõudis 2004. aasta lõpus ümmarguse 200-ni. Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused). Arhitektuurimuuseumi põhikogu sisaldab linnade ja asulate plaane,arhitektuurseid jooniseid ja projekte,makette,käsikirju ja dokumente,arhitektuuri- ning linnaehitusalaseid uurimistöid. Arhiivkogu tuumiku moodustavad kunagise ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud 1920-1930.aastate linna- ja asulaplaanid,planeerimiskavad ja üksikehitiste projektid ning ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone.
Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse. Erinevalt Kesk- ja Põhja-Euroopast, ning sarnaselt idapoolse metsavöötmega, on aga Baltikumi kindlustatud asulad peaaegu ainsad uuritud asulad nooremast pronksi- ja eelrooma rauaajast ja nendest pärineb lõviosa tolle ajastu kogu leiuainesest. Seetõttu olidki pronksi- ja eelrooma rauaaeg Baltikumis varem (enne kindlustatud asulate uurimise algust) peaaegu leiutühjad ning oletati isegi elanikkonna lahkumist siit pärast kiviaja lõppu. Nüüd on olukord mõistagi teine, kuid tundub vahel, et need sajandid on liiga ühekülgselt täidetud vaid kindlustatud asulate materjaliga, mille põhjal kiputakse tegema järeldusi, mida muidu ehk teha ei saaks. Baltikumi vanimad kindlustatud asulad on teada Leedus, seal hakati neid rajama II at viimasel veerandil eKr. Enamik Leedu vastavaid asulaid jäid kasutusele kuni eelrooma
kaubandusega. 6. Millised muutusid toimusid ning milline oli muutuste mõju? Kunda kultuuri ajastul Ühine keel Puidu kasutamine Kivi tuletekitamiseks Tegeleti jahi ja kalapüügiga Praktilised teadmised loodusest Käteosavad Eesti keel on oma alged saanud Kunda keelest Püstkoda Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud
pidamiseks. Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja- ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles aastakümnete pärast. Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel. Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab. TAGAJÄRJED
omakorda põhjustas maal sotsiaalseid probleeme.(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas otsesemalt ja kiiremini kui maal, kuid maal ja väikelinnades on tööpuudus enam levinud. (Raska ja Raitviir, 2005). See tähendab, et linnas on rohkem lühiajalist tööpuudust ning maa piirkondades pikaajalist. Järelikult on maal palju keerulisem leida uut tööd kuna töökohti on
Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele? Inimesed hakkasid tegelema maaviljeluse ja karjakasvatusega mille tagajärjel kujunes välja põllumaa eraomandus , mis suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne
Ene-Ly Juganson Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11.Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud
on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tegevusaladeks vihmametsades on puuraie, maavarade kaevandamine ning turism. keskkonnaprobleemid Peamisteks keskkonnaprobleemideks vihmametsas on asulate laastamine, metsade häving ning see kutsub kaasa maapinna ärauhtumise ehk erosiooni.
Valve Pormeister Marie Carolen Salumäe 8.B Valve Pormeister 📍 sünninimi Valve Ulm 📍 sündis 13. Aprill 1922. 📍 suri 27. Oktoober 2002. 📍 Valve Pormeistri abikaasa oli arhitekt Hanno Sepmann 📍 Valve P. õde oli Elgi Reemets Haridus Õppis: 📍 Sotsiaal- Kodundusinstituudis 📍 agronoomia erialal Tartu Ülikoolis 📍 ERKI aia- ja pargikujundajana töötas ta 1952. 📍 töötas maa – asulate planerijana ja haljastusarhitektina 📍 Eesti Põllumajandusprojektis töötas ta kuni 1964. 📍 kuni 1992. aastani töötas ta Eesti Maaehitusprojektis Tunnustused 📍 1967. Eesti NSV teeneline arhitekt 📍 Valgetähe V klassi teenetemärk Arhitekt Valve Pormeistri suuremad ja tuntumad ehitised Lillepavilj on (1960) Arhitekt Valve Pormeistri suuremad ja tuntuimad ehitised Tallinna Botaanikaaed (1963)
12.jaanuaril 2011,kell 16.53 kohaliku aja järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest. PortauPrince, Jacmale ja teiste asulate piirkonnad, mis asusid maavärina epitsentris Umbes 1,5 milj 1,8 milj inimest jäid kodutuks Paljud inimesed surid või said vigastada PortauPrince vanglast põgenesid vangid Andmeid, et inimesi oleks teavitatud ei leidu http://www.postimees.ee/212422/haitimaavarinpaastistrellidetaganttuhandeidvan http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Haiti_earthquake http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti_maav%C3%A4rin
maksimaalselt ära kasutatud. 3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid kannavad ühe püügiala, püütakse enam väärtusliku. Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid
3000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Oluline osa oli jashil ja kalapüügil, aga toituti ka põllu saagist. d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? läänemeresoome keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? idaeurooplased 4. Mis oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus 5. Millele viitab asulate kindlustamine Eestis pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 6. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid pronksiaja inimesed? Kirjelda neid. - PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa. 7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid rauaaja inimesed Eestis
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: 1) sakraalarhitektuuriks (tempel,kirik,kabel) 2)profaanarhitektuuriks (loss,kindlus,elamu, avalikud hooned) 3)maastikuarhitektuuriks (aed, park) Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine. Planeeringuga määratakse ehitusõigus. Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti, mistõttu arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast ning otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest.
Norra majandus *Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. MAAKASUTUS *asulate all 0,7% *siseveekogude all 6,0% *liustike all 1,0% *soode ja märgalade all 5,8% *põllumajanduslikus kasutuses 3,2% *metsade all 38,2% *muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235 000km2 Rahaühikuks on Norra kroon TÖÖTLEV TÖÖSTUS ·Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaagu kolmandik sellest kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks.
· Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses;
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises.
Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama. Autonoomia- Osaline iseseisvus, piirkonna piiratud ulatusega sõltumatus riigi keskvõimust.
Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või
b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse Rauaaeg (algas u 3000 a tagasi) 1) arenesid riigid 2) täiustus kirjaoskus 3) metall muutus valitsevaks Tsivilisatsioonid
17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus? Asula- on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana. Asustus- on mingi piirkonna rahvastiku ja asulate paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolise-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. Asum- on asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa. Üldises mõttes samastatakse asumit linnaosa ja linnajaoga, ka uuselamu piirkonnad. Asundus- ehk uusasula on uus (maa-)asula. Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat: nt ajalooliselt
2 2009 Kokku 95.1 49.3 19.7 26.1 9.0 2010 Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja
seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. · Eramajades, suvilates, olmekompleksides ja ka väiksemates ettevõtetes saab kasutada kogumismahutit. JOOGE TERVISEKS!!!
seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. · Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. · Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. · Eramajades, suvilates, olmekompleksides ja ka väiksemates ettevõtetes saab kasutada kogumismahutit. JOOGE TERVISEKS!!!
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv
pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
Fourth level Fifth level Norra hümn Kuula siit, koos sõnadega : http://www.youtube.com/watch?v=0XTAtLZXeXE Norra Kuningriik Riigihümn : Ja, vi elsker dette landet. Pealinn : Oslo Rahaühik : Kroon (NOK) Kuningas : Harald V Rahvaarv : 5 051 275 2013. aasta seisuga Iseseisvus : 7.juuni 1905. aastal Maa kasutus asulate all 0,7% siseveekogude all 6,0% liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% muud maad 45,1% Asustamata mäed ja sood võtavad enda alla 235000km2 Norra majandus · Norras on segamajandus, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Palju loodusvarasid · Heaoluriik , üks jõukaimaid. · Eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. ·
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa
Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik,
omapärased matmiskombed. Maasse kaevatud haudadesse asetati surnud tugevasti kägardatud asendis. Kalmistud paiknesid asulatest eemal veekogu lähedal või kõrgemal künkal. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid algelise loomakasvatuse ning maaviljelusega. 5. Milline oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal, milline rauaajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine 6. Millele viitab asulate kindlustamine pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 7. Millisesse kalmetüüpi matsid oma surnud pronksiaja inimesed, millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13
3.pisiplastika-väikesed kaasaskantavad skulptuurid. 3)GRAAFIKA On kujutava kunsti kõige noorem haru.Graafika on paberile trükitud pilt.Graafika põhiliseks väljendusvahendiks on must ja valge värv,punktid ja jooned.Sageli võib graafilisel lehel kujutav olla midagi niisugust mida tegelikult olemas ei ole.Graafikal on palju erinevaid tehnikaid nt.linoollõige,ofort 4)ARHITEKTUUR Arhitektuur on kujutava kunsti haru,mis hõlmab kogu elu keskkonda,mille inimene on loonud (hooned,asulate planeerimine) Arhitektuuri kuuluvad 1.Elamuarhitektuur 2.Tööstusarhitektuur 5)TARBEKUNST On kujutava kunsti kõige vanem haru. Tarbekunsti alla kuuluvad: 1.keraamika 2.puit,klaas 3.metall,nahkehistöö ja tekstiil
ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer.Kuidas neid kodustati pole siiani teada ,kuid võib arvata ,et nende asulate juures liikusid hundid ja koerad ,kes lootsid saada mõnda konti.Kuid võis ka olla võimalik, et inimesed ise hoidsid hunte kui elusat lihatagavara.Kas ka sinul on koer?
7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid Kirde-Siberis tsuktsid.
5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares) kõndides (jaanalind,vares) ujudes (luik,part,hani) Välimus: kehakuju voolujooneline kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega kael
annaabi.ee 
