Aseri lade Lademe stratotüübiks on vana, omaaegse tsemenditehase paemurd Põhja-Eesti panga serval, umbes 2,5 km Aseri asulast loode pool. Lademe paljandeid on terve panga ulatuses ja panka lõikavate jõgede kallastel. Aseri lademe leviala ulatub peaaegu üle terve Eesti terriotooriumi. Aseri lademe alumise piirina käsitletakse hästi väljakujunenud ebatasast väikeste soppidega ja enamasti pruunikaskollase impregnatsioonivööga katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires. (1)
sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed. Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m² suurune ala. Erinevalt teistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis. Pulli asula kaardil Kunda kultuur välismaal Luga, Venemaa Pasieniai, Leedu Ristola, Soome Veliž, Venemaa Zvejnieki, Läti Kunda kultuur välismaal Keel
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades,
Polis oli tüüpiline VanaKreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Ateena akropol on maailma tuntuim ja kuulsaim akropol. Linna südameks oli aga koosoleku ja turuplats agoraa.
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik
Võeti vastu ristiusk Kiievi-Venemaa muutus Bütsantsi liitlaseks Vladimir Svjstoslavs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloomulikud jooned Loodi suured kaubateed kaupmeeste marsruutide äärde Teede ehitus ja korrashoid polnud jõukohane Territooriumi tseneerimine Võõraste rändkaupmeeste ettenähtud peatumis paik asus alati asulast eemal Avarus hoonete ümber oli õu, köögiviljaaed ja ruumid kariloomadele Oluline linnas Kuldsed väravad. Koolid, raamatukogud ja kloostrid Kuldsed väravad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Paul härmson - ,,Linnad läbi aegade"
Draama ,,Sügissonaat" on lavastatud kuulsa Rootsi rezissööri Ingmar Bergmani poolt. Film valmis 1978 aastal. Osades olid Ingrid Berman, Liv Ullmann, Lena Nyman, Halvar Björk ja Marianne Aminoff. Film jutustab emast ja kahest tütrest. Üks tütardest on vaimuhaige ja ema oli ta kunagi saatnud asulasse. Aga kui ema tuli ühte tütart üle pikaaja vaatama, ei teadnud ta, et tema vaimuhaige tütar elab samuti seal. Eva oli Helena, kes oli vaimuhaige, asulast enda juurde toonud. Ema ja tütre vahel tekkisid väga suured pinged ning palju saladusi räägiti minevikust, mida siis ei julgetud rääkida. Ingmar Bergman tahtis filmis näidata ema ja tütre suhteid. Ta tahtis, et tütar ei oleks väga ilus ja ema ei oleks hoolitsev. Tal tuli see väga hästi välja. Näitlejad mängisid oma osasid väga hästi. Film oli välja mängitud tõepäraselt. Filmi sisu oli väga tihe ning üllatav
sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur:
PRONKSIST ODAOTSAD Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse
Kui oled loodud randlaseks, pole mõtet maismaalt tuult püüda August Mälgu ,,Õitsva mere" põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine.Autor tahtis öelda, et õnne, mida iga inimene ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama, mis talle sobib.Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses tööle maailmamerele.
*elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused!
karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8
Demograafia- rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid, demograaf- Rahvastikuteadlane, demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire kasv migratsioon- ränne, püsiv elukoha vahetus, pendelmigratsioon-pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, emigratsioon- välja ränne teise riiki.(ntks vanemad leiavad parema töö, õppimise eesmärgil, ) Milliseid andmeid kogutakse rahvaloendusega- riigi elanike arvu ja paiknemise kohta, inimeste soo, vanuse, haridustaseme, elatusallikate, milleks neid andmeid on vaja riigil teada-EITEA demograafiline plahvatus, millisel sajandil toimus see Eestis-19 saj keskpaiku kuidas perepoliitika on mõjutanud rahvaarvu muutusi 21. saj-l-EITEA Isikukoodi koostamine etteantud andmete alusel-2 ja 3-sünniaasta, 4-5 sünnikuu, 6-...
Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi, siis ei ole ka nii palju võimalusi suhelda
jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur- isel tunnuseks olid venet e paati meenutavad,väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved(3000eKr);Eestlaste esivanemad-eesti esimesed asukad tulid lõuna poolt,kinnitatud pulli asulast leitud esemetega Kesa- Taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli.
Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Eestlast on peetud isekaks ja kadedaks, kes leiab alati midagi, mille üle oma pahameelt üles näidata. See arvamus on välja kujunenud juba mitukümmend aastat tagasi. Näiteks on lääneriikidele siiani arusaamatu, miks me oleme nii vaenulikud venelaste vastu ja hoiame nii
Riik ja Ühiskond Kreeka polis · polis tüüpiline kreeka linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis
peamiseks filosoofiliseks objektiks mida ta uuris oli voorus · Platon Sokratese tuntumaid õpilasi, kelle meelest oli kõige tähtsam mõte · Herodotos Ajaloo isa, ,,Historia" autor. Uuris ja tähendas üles ajaloo sündmusi · Hippokrates 5.-4. saj elanud kuulus arst, kes kirjutas raamatu mitmete haiguste sümptomitest 6. Tunne järgmisi mõisteid: · Polis Tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest · Akropol Linna keskuses olev kindlus · Agoraa Linna tegelik keskus (turuplats) · Andreion Kõige tähtsam ruum majas meeste ruum · Kitoon Ümber keha mässitud kangas, selle ots visati üle õla ja kinnitati sõlega, keskelt kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr
tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek
maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Taadis Ennedi platool kujutab koera varases inimhiskonnas, arvatavasti suurulukite kttimisel abiks olles. Uurimus nitab, et kik tud (uuriti 85 koeratugu) kuuluvad hte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratugudest on kigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud prinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi je kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tenoliselt tnapevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nlja korral ka sdi.
tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne).
Päevaraha maksmiseks ja kulude hüvitamiseks teeb tööandja otsuse, mis on väljendatud ka kirjalikult. Dokumendis, mis on lähetuskulude väljamaksmise aluseks, näidatakse: töölähetuse sihtkoht; töölähetuse ülesanne; töölähetuse kestus; hüvitavate lähetuskulude määrad; välislähetuse päevaraha määrad. Kui lähetuskoht välisriigis on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. 4 Välislähetusse väljasõidu päeva eest masktakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00 ning välislähetusest saabumise päeva eest makstakse, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Kui lähetusest saabumise päeval töötaja suundub teisele lähetusele saab ta päevaraha
Kliima Praha klimadiagramm Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja. Alla -24 °C temperatuuri on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud. Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi...
sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu.
mis paikneb Tokyo lahe Third level kaldal, Jaapani suurima Fourth level saare Honshu ida rannikul. Fifth level Sealsed saared on mägised ja kaljused. FAKTID: Rahvaarv: 35000000 inimest Pindala:616,65km(2) Rajatud: 1457. aastal Endine nimi: Edo Tokyo tekkimine Click to edit Master text styles Tokyo sai alguse väikesest Second level asulast, kuhu sõjamehed Third level ehitasid 1457. aastal Fourth level kindluse. Selle ümber Fifth level kujunes Edo- nimeline linn. 1868. a. kolis Edosse Jaapani keiser, kes nimetas Edo ümber Tokyoks, mis tähendab ``ida pealinna``.Kindluse territooriumile ehitati keisripalee, mis on säilinud tänapäevani. Rahvastik Click to edit Master text styles
Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr
7.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja vastupidavam 8.Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud roostetas ja seda oli raske töödelda 9.Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Rauatootmine Eestis (aeg, kus) Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5
Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Sellisel tasemel olevaid kultuure on leitud ka mujalt kui Eestist ning seda nimetatakse Kunda kultuuriks. Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide
Eestlane kes ta on? Eestlased on väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kusakilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlase iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka eestlase iseloom. Eestlane armastab vabadust. Mäletame eestlase muistset vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid.
Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Komöödia-ehk pilke-või naljamäng on lõbusa lõpplahendusega näidend,üks dramaatika zanre
ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem. Sõitnud suuremast asulast välja, võib inimene tee ääres puid kasvamas näha, kuid ta ei huvitu neist. Ühel päeval võib aga juhtuda, et väljunud linnast, ootab meid ees lage maa, sest loodust ei osata või ei taheta hoida. Tihti on tänapäval raha olulisem kui rohelus meie ümber. Üha intensiivistuv seaduslik ja mitteseaduslik metsaraie teeb väga murelikuks. Koorem koorma järel veetakse palke veoautodega metsast välja. Metsatöösturite arvates on
paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid. Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas
Kitoon kreeklaste riietus napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula Oraakel ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele Polis Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva Sümposion ühised kodused pidusöögid koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti
Vana-Kreeka riigikorrad: Ateena ja Sparta näitel Kreeka tüüpiline linnriik, polis, oli suhteliselt väike, koosnedes asulast ja selle lähiümbrusest. Polist valitsesid kodanikud ning nemad moodustasid ka linna põhilise kaitsejõu. Kodanike seast jäid välja naised, orjad ja võõramaalased. Rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan, osalesid ainult kodanikud. Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia.
skraaks. Tsunftivanemat nimetati aga oldermanniks. Kuna Käsitöölistel polnud ühe mõisa territooriumil tavaliselt äraelamiseks piisavalt tööd, pidid nad rändama ja otsima tellimusi, nad rändasid külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Kuid ajapikku tekkisid käsitöölistel endi asulad, tavaliselt siis suurtemate jõgede või teede ristumiskohta. Asulast kujunes välja aga alev.Ning alevist linn. Tavaliselt ümbritses seda, kas müür või kraav, sest see kaitses vaenlaste eest. Linnale andis linnaõiguse maaisand. Linnades tekkisid ajapikku linnakogukonnad, mille liikmeteks olid linnaelanikud. Kodanikud, kes tahtsid sinna kuuluda, pidid täitma ka kohustusi- nagu näiteks valvama linna müüril ja tornides ja muidugi pidid nad maksma makse. Kuid samas olid neil ka teiste kodanike ees eelised, ainult nemad võisid linna piires tegeleda
Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel Polis oli tüüpiline kreeka linnriik,mis oli väikene,koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitseväe moodustasid kodanikud.Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal
Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu
koos võimalusega osaleda riigi valitsemisel. Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Olla kodanik, see tähendab võrdseid õigusi vastavalt ühiskonnas kehtivatele seadustele, teatud õigusi ja privileege, vabadust, sõltumatust ja poliitilist kontrolli võimu üle, lojaalsust ning teenistust ühiskonna heaolu nimel. Polised olid tüüpilised Kreeka linnriigid, üsnagi väikesed ning koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Erinevad polised korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil
aastal. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mis võimaldasid ausat kauplemist. VESKI - See tuuleveski on kolmest käesoleva sajandi esimesel poolel linna piirides töötanud tuuleveskist ainsana säilinud. Algselt on seda ehitist tuntud Trei veskina, ehitaja ja omaniku nime järgi. Rajatud 1899.a. Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale, mis 1780-ndate aastate alguses linna tabanud tulekahjus maha põles. SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana. Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimist alustati 1990. a. ANGLA TUULIKUD - Saaremaa pealinnast Kuressaarest 40 km mööda Upa-Leisi maanteed sõites
tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises. Eestis Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Lina · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Linum_usitatissimum_bgiu.jpg · http://et.wikipedia
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama
seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas
1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest. Bioloogiliselt samad, ei külvanud vilja ja tegelesid korilusega. 5. Mis annab tunnistust faktist, et Pulli asulas elanud inimesed ei olnud muudest piirkondadest isoleeritud? Nad oskasid ka muid asju teha, teist kultuuri oli. Sellist kvartsikivi Eestis ei leidu, nagu neil oli, mis näitab, et tegeleti mingil määral kaubandusega. 6
4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10
1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem.
emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna majandust? 5 Migratsiooni põhjused Põhjuste järgi jagatakse ränne kaheks: 1. Vabatahtlik ränne 2. Sundränne 6 1) Vabatahtliku rände põhjused · tõuketegurid · tõmbetegurid (lähtemaa) (sihtmaa)
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9
annaabi.ee 
