Kiievi ajalugu (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9.sajandi lõpuks oli Taani riigi koosseisus Norra&Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Viikingitel oli ruunikivi. Nende tähemärgid olid ruunid. USK ­ viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad on Thor (Taara) ja Odin. Valhalla ­ koht, kuhu viikingid läksid pärast surma. Aga sinna läksid nad siis, kui nad olid langenud sõjas. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus.

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

88

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

60

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

34

doc

Ajalugu 10. klassile

1. Normanistlik teooria (nad olid jõudnud nii kõrgele ühiskondlikule tasemele, aga neil ei olnud enda seas valitsejat ja Vana-Vene rajasid varjaagid) ­ Ida-slaavi hõimud ei tulnud ise oma valitsemisega toime ja seetõttu otsustasid nad kutsuda ennast valitsema varjaagid. 862. aastal saabusidki kolm varjaagi venda Rjurik, Sineus ja Truvor ida-slaavlaste juurde. Rjurik sai võimule Novgorodis. Aastal 882 üks Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas Kiievi ja pani sellega alguse Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigile. 2. Antinormanistlik teooria ­ Vana-Vene riigi rajajateks ei ole kuskilt väljast poolt kutsutud võõrad, vaid riigi rajasid ida-slaavlased ise ja see Rjurik ei olnud päritolult varjaag, vaid ta oli päritolult hoopis ida-slaavlane. 988. aastal võeti Vana-Vene riigis vastu ristiusk ja seal kandis hakkas levima Õigeusk. Ristiusu võttis vastu vürst Vladimir

Ajalugu

32

docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

tema moraali normeid on tuntud makiavelismi nime all Usk on ühiskondliku teaduse vorm = korrastab oma reeglite ja dogmadega ühiskonda, stabiliseerib seda Põhiteos = utoopia Utoopia on unistus heaolu ühiskonnast *uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused Teised planeedid tiirlevad ümber maa - mis asendus hiljem arusaamaga, et universum on heljotsentriline 3.Absolutism Venemaal varauusajal Moskva ­ kolmas Rooma. Vm ­ Kiievi riigi pärija 1). Kiievi Venemaa 2). Vladimiri ­ pealinn 3). Moskva 4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703 PS ­ Narva lahing 1700 1710 ­ vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 ­ 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 ­ 1583 ) ­ Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg ­ smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591

Ajalugu

41

doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

määranud. Muistses Egiptuses mõõdeti rikkusi karjas ja mitte rahas. Loomade loendus, mis oli olulisim sündmus igal aastal, toimus peremehe ja ametnike juuresolekul. Valitseja kirjutajad tähendasid kõik üles ja hiljem arvestati selle alusel, kui palju peab peremees oma loomi andamiks andma. Turgudel rahaga ei kaubeldud. Kaupu vahetati üksteisega: näiteks kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud juurviljade vastu. Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi, mida on kokku 30 dünastiat Egiptuse usundis austati väga paljusid jumalaid. Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Päikesejumalat Ra`dehk Amon-Ra´d austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu aja, ajal mil põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada. Vahel kujutati teda kui oinast, teinekord aga kui oina peaga inimest. Lisaks oli igal piirkonnal - Egiptuses oli neid 42 - oma jumal, keda austati. Kodudes

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis. Linnakultuur kujunes Egiptuses välja varakult, siiski on linnaehituse ajalugu säilinud fragmentaarselt eeskätt seetõttu, et valitsejate peamised jõupingutused olid suunatud hauataguse elu kindlustamisele. Varaseimad Egiptuse linnad olid tõenäoliselt kindlustatud hiljem, ühendatud Egiptuse ajal, ei omanud kaitseehitised enam nii suurt tähtsust. Kuna linnade hoonestus oli savist või põletamata tellistest, pole neist suurt midagi säilinud. Olemasolevate andmete põhjal olid Egiptuse linnad ehitatud kindla geomeetrilise korra

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)