docstxt/136077402122.txt
ning selle elanikud http://www.noahs-berg.de/html/32-assyrien-sanherib.html Niineve linn (rekonstruktsioon) Niineve linna kaitsemüür Assurbanipal · Valitses 668/669 627 a eKr. · Oskas lugeda ja kirjutada · Rajas oma paleesse savitahvlite kogu, milles leidus tekste kogu Assüüria territooriumilt. · Assurbanipali korraldusel koguti olulist informatsiooni kogu oma hiigelsuurest riigist · Kogutu jäädvustati kiilkirjas savitahvlitele · Assurbanipali paleest leitud savitahvel, millel on kirjas üks osa "Gilgamesist" Assüüria valitsejale kohaselt oli temagi sõjaks.... ... ning armastas kirglikult jahti. Reljeef tema paleest Niineves http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/skulptuur/pildileht/pilt11.html Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb
Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur. 3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr. Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks. Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid. Losside ees seisid tiivuliste härgade või lõvide kujud, kellel oli habemega inimese pea e. 5-jalgsed väravavalvurid. Kaks tuntumat lossi olid Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives, kus asus Assurbanipali raamatukogu, mis sisaldas endas kõiki tähtsamaid teoseid. Assurbanipal oli ainuke kuningas kes oskas lugeda ja tema valitsemisajal vallutati Egiptus. Kujutavas kunstis ülistati kuningat, säilinud on reljeefe mis kujutavad valitsejat troonil istumas. Reljeefid kaunistasid ka losside seinu. Paljud reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega
Pilt: ASSÜÜRLASED (domineerisid Mesopotaamias u 1000 - 610 e.m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga jt), mida kasutati lossiväravate sümboolsete valvuritena. Loengus vaatasime ka pilti : Tiivuline inimpeaga härg Korsabadis (u 720 e.m.a) Lamassu. NB! Rullitud habe ja lakk - Assüüria!!!) Neil tiivulistel härjakujudel on 4 jala asemel 5, selleks et kujud oleksid vaadeldavad nii
11. Kes oli Hammurapi ja millal ta valitses? 12. Mis on Hammurapi steel? Kus see asub? 13. Võrrelge kahte lõvi kuju (sumerite ja babüloonlaste skulptuurid)! Mille poolest nad teineteisest erinevad? Tooge välja kolm erinevust: ASSÜÜRIA KULTUUR JA KUNST 14. Millises Mesopotaamia osas asusid selle riigi pealinnad? Mis seal praegu toimub? 15. Kuidas kajastub assüürlaste sõjakus nende kunstis? 16. Mida jutustavad reljeefid Assurbanipali palee seintel valitsejast endast? 17. Kus asub suur osa Assüüria ja teiste mesopotaamia kultuuride kunstiväärtustest? Kas see on õiglane? 18. Uurige videomaterjali Assüüria osa lõpus! Kas jääte oma eelmise seisukoha juurde? UUS-BABÜLOONIA KUNST 19. Kes oli selle riigi võimsaim valitseja? 20. Milliste motiividega oli kaunistatud Ištari värav ja müür Protsessiooni tänava ääres? 21. Kus asus Paabeli torn ja milline see välja nägi? 22
"Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaõppimisel
alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesid 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria valitsejate jahistseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikkust
Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid olid Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiigaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe. SARGON I Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SARGON II LOSSI KUJUTIS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
seadusi. Assüüria vanaaja riik Mesopotaamias Tigrise keskjooksu idapoolsete lisajõgede alal. 3at. eKr muutusid algasukad assüürlasteks ja semiidistusid. Valitsevaks sai akadi keel. 1700 eKr ühendati Assüüria ala, tekkis riik mis ulatus Iraani mägedest kuni Süüriani. Pärast kuninga surma riik lagunes. Riik langes Babüloonia alla. 13.saj. eKr saab vabaks ja saab suurriigiks. Pealinn on Ninive. Pärast Assurbanipali surma riik laguneb. 605 eKr lakkab see riik olemast. Niniveoli linn, mis ehitati eesmärgiga hävitada senini Mesopotaamia tähtsaima kultuse ja kultuuritsentrum VanaBabülon (689ema). Ninvest taheti ehitada võitmatut linna, sellepärast ehitati selle ümber 10m paksust kaitsemüüri koos 40m laiuse vallikraaviga. Linn ise oli 670ha suurune. Müür tuli kokkuvõttes 12km pikk. Linna rajaja Sanherib sureb oma poja käe läbi
Müüri ümbritses veel 40m laiune vallikraav. Sanherib laskis Ninive vanasse hoonestusse sisse murda sirged ja laiad prospektid, kusjuures peatänavate laiuseks oli 52 küünart (u 26 m). Ehitajad pidid rangelt kinni pidama ehitiste asendist tänavajoonel. Igaüks, kes oma maja üle “punase joone” ehitas, aeti teibasse omaenda maja katusel. Tõeliseks suurlinnaks ja kultuurikeskuseks kujunes Ninive aga Sanheribi pojapoja Assurbanipali valitsusajal. Assurbanipal ehitas uue palee edisest veelgi uhkema ning kaunistas selle seinad reljeefidega, kus kujutatakse valitseja elu ja tegevust, harrastusi, sõjakäike jms ja ka loomareljeefidega, kus on kujutatud surevate loomade agooniat. Assurbanipali tegevusest teatakse sedagi, et ta laskis taastada/restaureerida purustatud paleesid ja templeid, ja mitte ainult Niineves. Niineve oli ees-Aasia suurimaid ja toredamaid linnu, kuid 612 eKr hävitasid ka Niineve
Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km Kujutati sõda ja lõvijahti Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule Uus pealinn oli suurem kui Assur Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest 7
Selleks, et kinnitada oma sõnu, pani Jumal vikerkaare taevas särama ning õnnistas Noa, tema järeltulijaid ja kõike maa peal. Suur Veeuputus Babüloonia uskumuste järgi 5 Esialgset jutustust Suurest Veeuputusest babüloonlaste versiooni järgi sai ülesleitud tänu arheoloogilistele kaevandustele, mis olid pühendatud kuulsa Assurbanipali ramatukogu otsimisele. See, tänu kellele me tänapäeval teame sellest loost, on Ormusdu Rassamu, kes tegeles arheoloogiste kaevandustega Ninives, Suurbritania Londoni muuseumi nimel. Gilgamesi eepost leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetes. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli vanade Idamaade ajaloo tundmaõpimisel
Sest Mesopotaamias ei leidunud ei looduslikku kivi, ega kasvanud metsa, küll aga leidus palju savi. 20. Milline vahe on madalreljeefil (bareljeefil) ja kõrgreljeefil? Madalreljeef reljeef mille kujutised eenduvad väga vähe pinnast Kõrgreljeef mille kujutised eenduvad pinnast tunduvalt rohkem. 21. Mesopotaamia kolm põhilist ehitiste liiki on templid, kuningalossid ja linnakindlustused. Too igaühest üks näide. Paabeli torn, Kuningas Assurbanipali palee, Istari värav. 22. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks? Paabeli torn. 23. Mida tead Paabeli tornist? (3 lauset) Oli seitsmeastmeline tellistest ehitis, mille ülemisel platvormil asus tempel. Jumal Marduki tähtsaim pühamu. ( Legendi järgi Jumal segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli.) 24
Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid II Vana-Babüloonia ajastu (1800-1500 eKr) Babülon variseb kokku, keskuseks Assur Sargon II kuningaloss III Assüüria ajastu (1500-605 eKr) Karkemisi lahin Akadi keel rahvusvaheliseks keeleks(aramea) Sargon II loss Horsabadis, loss ehitati ebakorrapäraselt, omapäraks siseõued. Palju on leitud tiivulisi härgi viie jalaga. Seintel madalreljeefild. Assurbanipali loss e Ninive loss raamatukogu savitahvlitega Losside seinareljeefid kujutasid sõjastseene, peamine oli kuninga ülistamine. Figuurid on üldistatud, kuid ühes stiilis. Uus-Babüloonia müürid peavärav Istarile Kujutav kunst skulptuur-reljeefid ja kujud (enamasti seot. ehitistega) Hammurapi päikesejumala ees steeli ülaosa (seadustekogu) Gudea figuur Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga
15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609. Babüloonia ja Meedia väed vallutasid Harrani ning 605
segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai.
· Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef · Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest · 7
Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef- kujutised eenduvad pinnast rohkem. 8.Tempel-nn.Paabeli torn, kuningaloss-Assurbanipali palee, linnakindlustus-Babüloni kahekordne kaitsemüür. 9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14
hauad; lossid; materiaalne kultuur; kiri; riik ja ühiskond; kangelaspärimus; suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2. Pronksiaegne tsivilisatsioon: Tähestikkirja kujunemine. 3
Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt psühholoogiline kujutamisviis. Assüüria tippsaavutuseks on kuningas Assurbanipali lossist Ninivest pärinevad reljeefid Kuningas Assurbanipal lõvijahil ja Haavatud emalõvi. Need reljeefid näitavad, et Assüüria kunstireljeef on elavam, dünaamilisem ning jutustavam. Haavatud emalõvi (allikas: Siim Sultsoni videoloengu konspekt) Kuningas Assurbanipal lõvijahil (allikas: http://www1.christiansofiraq.com/ashurbanipal%20lion%20hunt.jpg ) 1.4. Uus-Babüloonia kunst Tähtsaim keskus oli Babüloni linn. Arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna
2. musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil Leviidid naissoost elukutselised templimuusikud Kantor kirikulaulu õpetaja Rooma läänekiriku sümboolne keskus
tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker Kiri- kiilkiri, mis on vanim teadaolev kiri. Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist.
silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. PILDID Istari värav Pabülonis vooderdatud siniste tellisteg, kujutati härga, draakonit, ükssarve, lohe Semiramise rippaed- Üks antiikaja maailmaimest. Tänapäeval hävinud. Pärsia printsessile ehitatud. Paabeli torn e Babüloni jumala Marduki tsikuraat- Babüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad Kuningas Assurbanipali lõvijahil 4. VANA EGIPTUSE KUNST Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt( polüteism, kuuletumine vaaraole, pühad loomad ja linnud, usk hauatagusesse ellu) Uskusid surmajärgsesse ellu- pandi asju kaasa, vaarao palsameeriti, Hinge asukohaks arvati olevat peale surma tema portreedes ning skultuurides. Maalid asusid just seetõttu hauakambrite seintel. Usk oli Egiptuses tähtsamal kohal kui mesopotaamias. Vaarao oli nagu jumal. Pühaks linnuks oli fööniks.
Joonistustunnis tegi õpetaja Velaine Ternel (hiljem Päi) talle selgeks, et lapsed ei tohi joonistada riigijuhte. Ta unistas lapsena vahel sellest, et neid oleks Siberisse saadetud. Tema kujutlustes oli majake metsa vahel sügava lume peidus midagi põnevat ja eksootilist. Lapse lihtsameelsust! Aga oli siis tema lihtsameelsus suurem kui nii paljude täiskasvanute oma, kes siiralt imetlesid Nõukogude riiki, kes Assurbanipali meetoditega, inimesi tappes, hirmutades ja ümber asustades ehitas kommunismi, mis pidi olema kogu inimkonna helge tulevik. Kommunismi ta vähemalt küll ei uskund. Kuni murdeeani oli kool talle vastik paik, kuhu ta ei tahtnud minna. Eriti muidugi võimlemistundi, kus pidi mängima rahvastepalli. Elas rohkem raamatute, unistuste ja huvide maailmas. Ta lapseajusse talletus omaette väike entsüklopeedia
· Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure kõrgreljeef · Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid müütilised olendid kaitseks vaenlase eest
müürid, millelt vaatavad alla 1200 kollaste või punaste lakkadega lõvi). Loomi kujutati ka meelelahutusliku jahipidamise aspektist. Nii on säilinud näiteks reljeefid, kus kujutatakse verest tühjaks jooksvat lõvi ja surevat emalõvi. Assüüria valitsejad hakkasid esmakordselt hoolitsema hariduse eest. Koguti vanaaja kultuurivarasid, rajati kiilkirjaplaatide raamatukogud, kust on saadud tähtsaid andmeid vanimate kultuuride kohta. On leitud Assurbanipali rmtk (kokku 20 000 savitahvlit; igal savitahvlil oli pealkiri ja rmtk tempel, mis kõlas nii: "Assurbanipali, maailma kuninga, Assüüria kuninga, palee." Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv, kuhu koguti dokumente, aruandeid, arveid. Tol ajal hakati valmistama pitsateid seega esinesid Assüürias juba esimesed trükikunsti alged. Pitsat asendas allkirja. Kellel pitsatit polnud, see vajutas dokumendile oma küünejälje ja kirjutaja tegi kõrvale vastavaid märkuse: "Selle ja selle küüs".
Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar. Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609. Uus-Babüloonia 626 539
(aristokraatia liibüa päritoluga mees), sai kingituseks hinnalise relva ja talle anti kuningakroon (Neho I, ?-664), tema poeg Psammetich aga määrati deltas ühe teise linna kuningaks. Andes Saisi valitsejale teiste Egiptuse valitsejatega võrreldes suuri eeliseid, soodustasid assüürlased tema tugevnemist. Egiptus oli kõige kaugemaks Assüüria provintsiks ja sellepärast sai esimeseks maaks, kes lõi Assüüriast lahku ja ennistas oma iseseisvuse. Kui Assurbanipali olukord muutus keerukaks võitluse tõttu Babülooniaga, alustas Psammetich (~655 aastal) Eelami ja Babüloonia toetusel võitlust Assüüria garnisonide vastu. Tal õnnestus varsti assüürlased Egiptusest täielikult välja ajada. Tema abilisteks selles võitluses olid Lüüdia kuningas Gyges (Güges) ja Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. "Saisi/Saiidide renessans" (XXVI dünastia, 664-525). Egiptuse viimane õitsenguaeg.
ei okupeerinud Egiptuse alasid. Assüüria hoopis ühines Egiptusega ning nad valitsesid koos Palestiina alade üle. Kui kuningas Joosija Juudas võimule tuli, oli Egiptus Palestiina aladel juba domineerivam kui Assüüria. Sajandi teasel poolel püüdis Joosija Juuda alasid taaselustada, ent seda üsna edutult. Siiski Assüüria hakkas kaotama oma võimsust ning impeerium langes 612. aastal eKr. Pärast Assurbanipali surma püüdis Joosija Juuda nii Assüüria kui Egiptuse mõju alt vabastada. Selleks viis ta läbi hulgaliselt häid reforme , ent kuna tema järeltulijad neid ei jätkanud, ei olnud need ka väga tulemuslikud. Juuda oli ebajumalakultustest juba nii pikalt mõjutatud olnud, et nendest vabanemine oli muutunud äärmiselt raskeks. Joosija suri 610. aastal lahingus egiptlaste vastu. Babüloonia haaras võimu ja allutas enda alla ka Assüüria alad
Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli. Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu(lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne. 19 saj keskpaigast Assüürioloogia algus,kogu Mesopotaamia puudutava kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad
Küllalt suur oli pärslaste keeleline ja kultuuriline sarnasus ka India aarjalastega. Levinud seisukoha järgi imbusid pärslased ühena mitmetest iraani keeli kõnelevatest rahvastest II aastatuhande lõpul ja I aastatuhande esimestel sajanditel Kesk-Aasiast järkjärgult Iraani. Mesopotaamia allikates on pärslasi nimetatud 7. sajandist peale, mil nad asusid Iraani lõunaosas, tänapäeva Farsi provintsis. Tõenäoliselt allusid nad Eelami riigile ja iseseisvusid pärast Elami purustamist Assurbanipali poolt. Kreeka allikates nimetatud allumist Meediale Mesopotaamia tekstid ei kinnita. 22 Pärsia suurriigi rajaja Kyros II (559 529) oli kreeka allikate järgi viimase Meedia kuninga, Kyaxarese poja Astyagese tütre poeg. Tema isa, kes pärines Ahhemeniidide suguvõsast, olnud pärslaste kuningas. Halba ennustavatest unenägudest kohutatud
kogu see suurepäraselt heakorrastatud ja keerulise kanalisatsiooni - süsteemiga kompleks olevat valmis ehitatud 4 aastaga ( niisugune ehitustempo annab tunnistust sellest et Assüüria linnad ehitati enne ehitamist koostatud kompaksete ja korralike põhiplaanide järgi ). Assüüria paleede siseruumid olid kaunistatud arvukate reljeefidega, millel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu ( Assurnasirpal II palee Kahlus, 9. saj. eKr.; Sargon II palee Dur - Sarrukinis, 8. saj. eKr.; Assurbanipali palee Ninives, 7. saj. eKr. ). Kaunistamiseks kasutati ka glasuurkeraamikat, millest moodustati nii välis - kui siseseintele mitmesuguseid figuure ja ornamente. Põhiliseks ehitusmaterjaliks oli ka Assüürias savi, enamik ehitisi oli tehtud juba põletatud tellistest ning need laoti lubimördil. Palju kasutati kivi ja puitu, mida leidus Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel või siis veeti piirnevatelt aladelt sisse. On andmeid ka klaasitööstuse arengust
viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge A. Annus 2001.a. Esimesed olulisemad uurijad: 1903 prantsuse teadlane E. Cuo, 1917 P.
jahiloomad korrapäraselt istutatud puuderidade ja veekanalite-tiikide vahel ringi uitasid (Hellström 1997). Assüürlased armastasid väga jahti pidada ning rajasid põhiliselt jahiparke, mis kujutasid endast eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Üks leitud kivireljeef näitab Assüüria kuningas Assurbanipali jahiparki 7. saj. e.Kr (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 21). Park on täis jahiloomi. Puude all palju õitsevaid taimi (põhiliselt liiliad) ja viinamarjaväädid ronivad mööda puutüvesid. Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi, mida tema esiisade aegadel polnud kunagi kasvatatud. Seejuures mainib ta seedrit ja pukspuud.
annaabi.ee 
