kultuuripiirkond. Antiiktsivilisatsioon, hiina tsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähistab materiaalset kultuuri. · Kultuuriuuringud algasid 60ndatel. Vastas tol ajal sotsiaalsele tellimusele (noored tahtsid kritiseerida ülikoolis viljelevat kõrgkultuuri). Tekkis huvi subkultuuride (kultuur kultuuris) vastu. Mõistmiseks pidi uurima. · Kultuur jaguneb: 1) materiaalne kultuur eselemis-asjastatud kultuur (autod, masinad, ehitised) - sümboli-märgi kultuur (raamatud, pildid rahvalooming) 2) vaimne kultuur loodud ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi (tavad) · Kultuur on kitsamas mõistes inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. N: euroopa kultuur, antiikkultuur. · Kultuurid tekivad, arenevad, muutuvad, asenduvad, kaovad.
2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas). Seejuures on ise distsiplineeritud, mõtetes ja tegudes täpsust nõudev. Väldib ajuvabadust. Sobivad ametid: kuraator, lennundustehnoloog, geneetik, neuroloog, füsioloog, teadustöö
joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnusega ülepakkumine. Eesmärgiks eriti tugevate tunnete väljendamine. Surmigav, hirmkallis, pole teda sada aastat näinud. Litootes- ehk vähendus on hüperbooli vastand, kus eituse kaudu väljendatakse jaatust, rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul. Isikustamine- ehk personifikatsioon on mingi loodusnähtuse, eseme või abstraktse mõiste kujutamine hingestatuna, sellele isiku omaduste omistamine. Isikustamise kaudu saab tegelikkuse nähtusi kuulajale lähendada. Tuul ulub, ajalehed kirjutavad. Sümbol- võrdkuju, pilt, märk või ese, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur-lootuse, rist usu ja kannatuse sümbol), asendatakse mõnda mõistet, sõna või suhet.
kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. (ibid) Ricardo formuleeris seaduspärasuse, millele vastavalt kaupade vahetusväärtus on võrdeline nende tootmiseks kulutatud töö hulgaga ja pöördvõrdeline tööviljakuse kasvuga (ibid). 7 Ricardo tunnistas kaupade väärtuse allikaks kulutatud tööaja, mõnel juhul ka kaupade harulduse. Tema teeneks oli masinates ja toormes asjastatud töö eristamine inimese elavast tööst. (Kumm, 1998, 27) Väärtust ei määrata mitte ainult otseselt kauba tootmiseks kulutatud töö hulgaga, vaid ka tööga, mis on kulutatud tootmisvahendite tootmiseks , s.o minevikus tehtud töö, mis on kulutatud tööriistadele, ehitusele jne (Krinal, 1998, 107). Ka tootmisvahendid esindavad tööd, mis sinna on kunagi pandud ja mis muutub toote väärtuseks. Järelikult väärtuse määrab praegune (elavtöö) ja endistöö
efektiivsuse näitajaks. Tootlikkust kitsamas käsitluses vaadeldakse töö efektiivsusena. Tootlikkuse pöördväärtust (sisend/väljund) nimetatakse MAHUKUSEKS või ÜHIKKULUKS. Efektiivsuse käsitlus väärtusteooriates TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA tootmise efektiivsuse kujunemise aluseks on tööprotsess, kus väärtust loob tööjõud. Huvi pakub toodang ja selle tootmiseks kulunud tööaeg (elavtöö ja asjastatud töö). TURUVÄÄRTUSTEOORIA kõik sisendid võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1
lähtealuseks tööprotsess. Väärtust lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. Tööprotsessis huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse antud tootmisprotsessis kulututatud elav tööaeg ja varem, st eelnevates tootmisprotsessides tehtud töö, mis väljendub tootmisvahendites kui asjastatud töö. Elavtööd mõõdetakse töötundides, asjastatud töö rahas. Turuväärtusteoorias ehk tänapäevases käsitluses on kõik tootmise sisendid väärtust loovad, st võtavad osa lisandväärtuse loomisest. Erinev on vaid nende funktsioneerimine tootmisprotsessis. Lisaks kolmele klassikalisele tegurile-maa, tööjõud ja kapital-vaadeldakse tänapäevases käsitluses ettevõtlust kui neljandat tootmistegurit ja informatsiooni kui viiendat tegurit. 6
*Kaubal on tarbimisväärtus VAJADUS loob tarbimisväärtuse. Tarbimisväärtusetõstmiseks võib kaubal olla ka: Lisaväärtusvõi lisandväärtus. Nimelt on kaubale lisatud täiendavaid huvesid(nt lisandväärtus mähkmepakile lisatakse sangad et tarbijal oleks mugav pakki vedada). Kauba 5 taset Põhihõved: millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama. See on selline kaup,millega turundusinimesed peaksid tööd tegema.Porgand on porgand. Asjastatud kaup: kaup koos vastava kvaliteedi,iseärasuste, disaini ja pakendi ja marginimetustega. Loodud kaup: ostja poolt normaalseks(normaalne sai, piim jms, maksan tema eest normaalset hinda) omaks võetavate omadustega ja tunnustustega kaup Laiendatud kaup e Lisaargumendiga varustatud kaup ostjate meelitamiseks, turujõu tõstmiseks ja konkurendikaupade hulgast esiletõstmiseks täiendavate teenuste ja hüvede varustatud kaup Nt kirde sai. nt teeme kirde saia kukliteks laiendatudkaup
me vastu tige (PE. Rummo) Sümbol ehk võrdkuju (kreeka k märk, tunnus) on stilistiline termin, kus üksiku ja konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt" Allegooria ehk mõistukõne on abstraktse mõiste esitamine piltlikul, asjastatud kujul, nähtuse esitamine mõistu. Nt Eesel rumaluse, lõvi julguse ja jõu kehastusena, kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta.
2) tööjõu erikulu ehk töömahukuse näitajaid (tööjõu kulu / toodang). Tootlikkuse näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju toodangule. Tööjõu erikulu näitaja abil saab uurida tööviljakuse muutumise mõju tööajafondile. Probleemiks on, et kuigi tööviljakuse näitajad on lihtsalt leitavad, ei peegelda need küllalt täpselt tööviljakuse põhiolemust, sest töö mõõduks on võetud elavtöö, töö tulemuseks aga toodang, milles sisaldub ka eelnev asjastatud töö. Tööviljakuse kasv peegeldatuna tööaja kokkuhoius, st kas väheneb tööaeg teatud toote valmistamiseks või suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainule kriteerium. Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline on ka toodete struktuuri ja kvaliteedi muutumine. Viimaste muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutustest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat
Ta asus seisukohale, et ainult kauba tootmiseks kulutatud töö loob väärtust. Tarbimisväärtusi toodetakse igas ühiskondlik- majanduslikus formatsioonis. Seetõttu esineb ka konkreetne töö igas ühiskonnas. Tarbimisväärtused sisaldavad alati loodusainet. Tarbimisväärtus on inimese ja looduse side. Kauba väärtust loov abstraktne töö ei ole otseselt seotud mingisuguse loodusainega ega töö enese eri vormidega. Väärtus on kaubatootjate asjastatud tootmissuhe. Ühiskondliku tööjaotuse tõttu töötavad kaubatootjad üksteise jaoks. See aga ei väljendu otseselt, vaid ainult turu kaudu, s.t väärtus väljendub ainult asjade kaudu, kaupade suhtena. Siin on Marx juba seisukohal, et tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu. Teises peatükis "Raha ehk kaupade ringlemine" käsitletakse raha olemust ja funktsioone. Marx kirjeldab siin metallraha ka paberraha ringlemise seadusi. Oluline tähtsus on ka
1 T = --------------- töömahukus Tootluse kasvu näitaja: T1 T2 Kt = ----------- x 100, % T1 Ehituses tootlust mjutavad faktorid: EMT struktuur, uute projektlahenduste kasutamine, tehnouuenduste kasutamine. Käive 1. T = ------------------ Töötajate arv Kasum 2. T = ----------------- Töötajate arv Firma põhikapital 3. T = ----------------------- Töötajate arv Elavtöö ja asjastatud töö. Töötajate brutopalk koos sots. maksuga Keskmine palk = -------------------------------------------------- R Vastavalt ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate nimekirjale see näitaja peab olema vähemalt 80% Eesti keskmisest avaldatud statistilisest brutopalgast ehituse valdkonnas eelneval kalendriaastal.
Fookusgrupi uuring. Kaup on toode, mida pakutakse ja omandatakse vahetusprotsessis s.t. turul. Kaubal on tööväärtus (Marx) – kauba tootmiseks vaja minevad ressursid, nende väärtus. Kaubal on tarbimisväärtus – VAJADUS loob tarbimisväärtuse Kaubal võib olla ka lisaväärtus. Põhiküsimuseks on inimese suunamine kaubale tarbimisväärtust omistama Kauba 5 taset (Ph. Kotler): Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama. Asjastatud kaup - kaup koos vastava kvaliteedi, iseärasuste, disaini, pakendi ja marginimetusega. Loodetud kaup - ostja poolt normaalseks peetavate ja omaks võetavate omaduste ja tunnustega Laiendatud kaup e. "lisaargumentidega" varustatud kaup - täiendavate teenuste ja hüvedega varustatud kaup. Arenguvõimeline kaup - kaup koos võimalustega ka tulevikus lisada talle uusi teenuseid või täiendavaid hüvesid. Üldjuhul on kauba lisandväärtuse omadused need, millele reklaamis tuleks keskenduda
see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm. Muusika on alati olnud mitte materjaalne, muusika on midagi mis on õhus, see kuulub taevasesse harmoonia hulka. Kultuuriliselt oli väga oluline,et muusikat sai hakata salvestama. Mis saab kunstist kui anname talle asjastatud vormi. Kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine. Vaimu emantsipatsioon ehk esile tuleks, välja kasvamine. Inimene sai tedlikuks, inimene mõistab et tema maailma piiravad reeglid ei ole universaalsed. Me saame aru et need reeglid on meie enda teha, inimesel on võimalus ise neid reegleid muuta ja enda järgi kujundada. Kunsti teosed on suhteliselt uus nähtus, selle mõte oli teenida kedagi või midagi. Traditsioonilselt on kunstil puudunud autonoomia. Kunst järjest
(vitamiinidega joogivesi), võib kasutada logot ,,Mõtlev organisatsioon", mis muidugi tõstab selle organisatsiooni mainet tarbijate silmis). Toote-teenuse sidumine (näiteks järelhoolduse pakkumine) Bränding Toodete sünergia Toode iseenesest on füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse rahulolu kogum, mida tarbija saab läbi omandamise ja tarbimise. Kaup aga on vahetusprotsessi läbiv toode. Põhihüvist asjastatud kaupa teevad bränd, pakend, disain, kvaliteet, iseärasused. Sellest aga laiendatud kaupa teevad garantii, järelteenindus, installeerimine, transport ja krediit. Seega tootepoliitilisi otsuseid võib teha kvaliteedi osas (kvaliteet kui konkurentsieelis), tooteomaduste osas (lisaväärtus kliendile, sellega aga peaaegu alati kaasneb ettevõtte lisakulu), disaini osas (tõmbab tähelepanu, muudab toodet paremini toimivaks, ohutumaks, lihtsamini
subkultuuride vastu ja oli vajadus neid mõista. • Subkultuur on kultuur kultuuris- üks rühm inimesi, kellel on suure kultuuri omadused( punkarid, mentalistid) • Subkultuurid 60-ndatel olid Hipid, noored hakkasid teistmoodi riietuma, käituma. Hakati protesteerima kõrgkultuuri vastu st, et olla mässumeelne ja noored tahtsid olla vabad. • Kultuur jaguneb: vaimseks ja materjaalseks • Materjaalne kultuur on esemelis asjastatud kultuur( autod, masinad, tehnika). Teiseks sümboli ja märgi kultuur(raamatud, pildid, noodid, rahva looming). • Vaimne kultuuri hulka arvatakse, mis on loodud mingi ideaali, tõe, headuse või õigluse idee järgi(tavad, traditsioonid). • Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule(Euroopa,- Antiikkultuur). • 1) Kultuuriline assimilatsioon e sulandumine teise kultuuri nt Liivlaste sulandumine
Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär
on lõpetatud, valmiskujul. Sotsiaalsed suhted lähevad kauba valmistamisel varjule. Kauba formaat kaotab sotsiaalsete suhete kirevuse ära. (nt kui muusika salvestatakse need pillimängijad ja lauljad nö kaovad ära). Verdinglihung, reifikatsioon - asjaks muutmine. Muusika on sajandeid olnud mitte materjaalne. See, et muusikat võis muuta asjaks, oli suur kultuuriline samm. Kauba vormi votmine tähendab seda, et muusika asetatakse turusuhetesse. Mis saab kunstist kui me anname talle asjastatud vormi? Kunstiteose kaubaks vormistamine on vägivaldne. Kunsti antoniimia kasv Autoniimne kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine, see pigem lõhub neid norme või annab võimaluse tajuda neid norme. Vaimu emantsipatsioon - vaimu esile tulek, välja kasvamine. Inimene saab endast (sotsiaalsetest ja ajaloolistest tingimustest) teadlikuks. Inimene mõistab, et piiravad reeglid ei ole universaalsed. Reeglid on meie enda teha. Järelikult kunsti roll muutub.
konkurentsi tingimustes sageli kasutusel vastupidine praktika, kus müüja annab ostjale mitmekuuse tähtaja. III OMAHIND Ettevõtte toodangu omahind väljendab valmistatud toodangu või üksiktoote ja teenuse tootmiseks ettevalmistamise, tootmise ja müügi kulusid rahas. Toodangu omahind põhineb samuti hinna väärtusteoorial, erinevuseks on vaid asjaolu, et kui hinnas väljendub toote väärtus ostja on nõusolekuna, siis omahinnas sisalduvad tootja kulutused asjastatud ja elavtööle. Toodangu omahinna analüüs võimaldab hinnata ettevõtte töö tõhusust ja seda muutvate tegurite mõjuulatust, kusjuures 19 kulude võrreldavuse tagab kulude arvestuse ja toodangu omahinna kalkuleerimise metoodika ühtsus ettevõtetes ja majandusharudes. 1. Omahinna kujunemine põllumajandustootmises Tootmisprotsessis valmib toodangu üheaegselt väga mitmesugusel kujul ja see tingib tema liigitamise vajaduse
Saab olla õiguse objektiks e esemeks ainult selline õigus, mis on üleantav. Nt vanemlikke õigusi ei saa üle anda ise. · Mis asjad on need muud hüved? Need võivad olla eelkõige mittemateriaalsed hüved (kunstiteos, avastus, leiutis (nt patenti- autoriõigus). Ka need saavad olla õiguse esemeiks. · Au või nimi on samuti muude hüvede alla kuuluvad esemed. · Raha asjastatud õigus. (raha asjana pole ju tegelt asi) Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks? · Inimene (küll aga organid) · Kõik asjad ei saa olle tsiivilõiguse objektiks. Eelkõige ned, mis ei saa kellegi omandis. (voolav vesi, jõgi, avameri, õhk. · Teod. Tegevus, teod, teost hoidumine Vara mõiste: tsüss pg 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti
objektist. Saab olla õiguse objektiks e esemeks ainult selline õigus, mis on üleantav. Nt vanemlikke õigusi ei saa üle anda ise. Mis asjad on need muud hüved? Need võivad olla eelkõige mittemateriaalsed hüved (kunstiteos, avastus, leiutis (nt patenti- autoriõigus). Ka need saavad olla õiguse esemeiks. Au või nimi on samuti muude hüvede alla kuuluvad esemed. Raha – asjastatud õigus. (raha asjana pole ju tegelt asi) Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks? Inimene (küll aga organid) Kõik asjad ei saa olle tsiivilõiguse objektiks. Eelkõige ned, mis ei saa kellegi omandis. (voolav vesi, jõgi, avameri, õhk. Teod. Tegevus, teod, teost hoidumine Vara mõiste: tsüss pg 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja
· Kaubal on tarbimisväärtus VAJADUS loob tarbimisväärtuse NB! Lisaväärtus majadusteooria mõistes (Marx) kapitalistile jääv kasum, mis tekib kauba müügihinna ja töölisele makstava palga vahest KAUBA VÄÄRTUS - TÖÖVÄÄRTUS -TARBIMISVÄÄRTUS . Suutlikkus rahuldada konkreetset vajadust. lisa e. LISANDväärtus Kauba 5 taset (Ph. Kotler): · Põhihüve(d) - millist soovi ja vajadust ta peab ja arvatakse pidavat rahuldama · Asjastatud kaup - kaup koos vastava kvaliteedi, iseärasuste, disaini, pakendi ja marginimetusega. · Loodetud kaup - ostja poolt normaalseks peetavate ja omaks võetavate omaduste ja tunnustega kaup. · Laiendatud kaup e. "lisaargumentidega" varustatud kaup - ostjate meelitamiseks, turujõu tõstmiseks ja konkurentkaupade hulgast esiletõstmiseks täiendavate teenuste ja hüvedega varustatud kaup.
Müüjal on õigus nõuda raha, ostjal raha aga pole; inkassofirma ostab õiguse A-lt võlga sisse nõuda, siis see õigus muutub õiguse objektiks. Kui õigus on õiguse objekt, saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse esemest. See saab olla midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse. Tsiviilõiguse objektiks ei saa olla: · inimene (aga inimese organid võivad olla ) / profisportlaste puhul müüakse õigusi · eelkõige need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (nt. voolav vesi, avameri, õhk) · teod (vt. TsÜS §48) Vara mõiste; kas vara on ka tsiviilõiguse esemeks, mida vara endast kujutab? Vara (TsÜS §66) isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogu. Asjad
Müüjal on õigus nõuda raha, ostjal raha aga pole; inkassofirma ostab õiguse A-lt võlga sisse nõuda, siis see õigus muutub õiguse objektiks. Kui õigus on õiguse objekt, saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse esemest. See saab olla midagi üleantavat, nt. rahaline õigus; on ka õigusi, mida ei saa loovutada (vanemlikud õigused, õigus aule). Müüd hüved võivad olla eelkõige nt. mittemateriaalsed (leiutis, avastus, kunstiteos). Samamoodi ka au või nimi. Mis on raha? See on asjastatud õigus, ta annab õiguse. Tsiviilõiguse objektiks ei saa olla: ∙ inimene (aga inimese organid võivad olla ☺) / profisportlaste puhul müüakse õigusi ∙ eelkõige need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (nt. voolav vesi, avameri, õhk) ∙ teod (vt. TsÜS §48) Vara mõiste; kas vara on ka tsiviilõiguse esemeks, mida vara endast kujutab? Vara (TsÜS §66) – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogu. Asjad
Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga
inimloomusele võõra ja vaenuliku vastu kaitsta (Undset 2005). Peeter Põld soovitab järgmisi abinõusid: pidada kalliks oma emakeelt ja hoida seda puhtana; tutvustada oma lastele rahva ajalugu kui rahvuslikku ajalugu; tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi) avalike pidustustega, eraldades niimoodi pidupäevad argipäevadest; püstitada lasteasutustes asjastatud ajalootunnistusi, nagu mälestussambad, rinnakujud, tahvlid ja pildid rahvussuurmeestest ja suursündmustest, mis paneksid lapsi küsima ja õpetajaid jutustama vastavatest isikutest ja sündmustest; kasutada rahvuslikke sümboleid pidulikel juhtudel linna, kooli ja kodu kaunistuseks; õpetada lastele rahvuslikke kombeid; riiete, mööbli, toidu jms valmistamist ja kasutamist;
Inimese sotsiaalne loomus Inimese tehnilised oskused tulenevad sotsiaalsest õppimisest. Inimeste ettevõtmised, töö, käitumine, eesmärgid on sotsiaalsed. Keskkonnas, kus töö on võõrandunud, kus inimesi sunnitakse eelistama omakasu ühiskasu asemel, murdub sotsiaalne solidaarsus, mis tekib ühiste eesmärkide nimel tehtava loomupärase koostöö näol. Lisaväärtusteooria Vaid töö määrab toote väärtuse. ,,Väärtus on lihtsalt tardunud tööaeg, lihtsalt asjastatud töö..." (Kapital) Hind = tooraine/vahendid + palk + lisaväärtus KOGU väärtuse loob töö. Kapital ei tee tööd. Kuniks toomisvahendid on eraomanduses, on teistelt tööjõu ostmine ekspluateerimine. ,,Tööline töötab kapitalisti kontrolli all, kellele kuulub tema töö. Kapitalist jälgib, et töö toimuks korralikult ja et tootmisvahendeid kasutataks otstarbekalt, niisiis, et ei raisataks toormaterjali ja et
taasuuendamisega. Tootmine on protsess, mille käigus sisendid transformeeritakse soovitud väljunditeks. Tootmissisenditeks on maa, töö ja kapital. Mõju järgi tootmisele jaotatakse sisendid mõnikord aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsed sisendid on töö ja ettevõtlus, passiivsed sisendid on reaalkapital. Tootmisprotsessi tegurid jaotatakse ka: 1. Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus) Tööl on täita kahesugune ülesanne a)elustab mineviku töö, asjastatud töö (tootmisvahendid kui kapital) b)sillaks tulevikku, inimühiskonna progressi. 2. Toodetud e tuletatud teguriks on reaalkapital e füüsiline kapital- tootmishooned ja rajatised, masinad ja seadmed, töövahendid, pooltooted, varud ja muud ladudes olev, mis on kord toodetud ja määratud edaspidiseks tootmiseks. Tehakse vahet taastootmise kahe tüübi- lihtne ja laiendatud taastootmine.
annaabi.ee 
