Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- · Senat valitseja nõuandja. · Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa korral- rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. · asevalitsejate ülesandeks oli provintsi · asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida- mine ja maksude kogumine. · lääne- ja idaprovintside vahelised · seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395
Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- Senat valitseja nõuandja. Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa korral- rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. asevalitsejate ülesandeks oli provintsi asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida- mine ja maksude kogumine. lääne- ja idaprovintside vahelised seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel.
· Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega.
Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nad rajasid organisatsioone- rüütliordusid, mõõgavendade ordu jt. Kuninga käes oli kõige kõrgem võim feodaalide seas, tema määras ametisse asevalitsejad. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid, nagu kohtumõistmine ja maksude kogumine, läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Asevalitsejate põhiliseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende edasi andmine kuningale, kes selle oma tahtmise järgi ära jagas. Ka senjööridel oli riigivalitsemises osa, nad mõistsid kohut vasallide üle. Ülekohtusele senjöörile oli vasallidel õigus ka vastu hakata, oli ka nii, et vasallid rikkusid truudusevannet ja keeldusid senjöörile allumast, viimastel polnud võimu neid kuuletuma sundida. Niisugust riigisüsteemi, kus
· Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate esindajaiks oma rahva ees Riigikorraldus asevalitsejad · Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat oma sõjasalgaga toetama · Asevalitsejate kohus oli hoida oma territoorium kontrolli all, koguda makse, osaleda oma väega sõjaretkedel · Sisemistes asjades säilitasid asevalitsejad võrdlemisi suure iseseisvuse (nõukogud) Riigikorraldus sõjavägi · Kutsuti kokku konkreetsel vajadusel; teenistusse asuti kuninga käsul · Ülikud sõdisid kaarikutel, talupojad ja linnaelanikud moodustasid jalaväe · Alates Asüüria riigist alaline sõjavägi Assüüria sõjaväkke kuulusid ka nö insener
U samal ajal hakkasid Balkani ps tungima lõunaslaavlased. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk: · Hiline keisririik püsis impeeriumi länneosas kuni 476. a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad
Gülgame Assüürias esimene raamatukogu Hammurapi vana-babüloonia Hetiitide saavutus: võtsid kasutusele raua Kiri ja teadus. Kiilkiri (arenenud piltkirjast) Kirjutamine levinud Hästi arenenud astronoomia ja matemaatika (positsiooniline arvsüsteem) 2 Ühiskond: Kuningavõim oli piiramatu (kuningavõim oli jumalate kaitse all) Assüürlassed kõige sõjakamad Linnaline tsivilisatsioon Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu. Teadlase poolt parim allikas (silm silma-hammas hamba vastu) Primaarsed ja sekundaarsed tsivilisatsioonid (eeldused ja tunnused) KT'S! Kaananimaa: Vanim põllumajanduse piirkond Foiniikia: Kuulsad kaupmehed ja meresõitjad Linnad olid kaubalinnad/vahekaubandus (linnriik) Kaubeldi tigude kodades ja purpurpunasega
Varane keisririik Hiline keisririik Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli Keisri piiramatu võim, senatil polnud õigusi, suurem valitseja nõuandja asevalitsejate arv Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, Auväärsed ja madalad rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeüksus ja liikuv sisearmee, sõjaväe
Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid seejuures nii mõndagi kord oma senistes valdustes võimule asevalitseja staatuses. Niisugune korraldus ei saanud paratamatult olla püsiv : lootes endist sõltumatust taastada, tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Asevalitsejate kohus oli hoida oma võimualune ala sõna kuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel koos väega suurematele sõjaretkedele. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Tavaliselt kutsuti Mesopotaamia riikides sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel - asevalitsejad ja ülikud-suurmaa omanikud ruttasid oma vägedega teenistusse kuninga käsul.
3500ekr 3300 2900 1500 Piktograafiline Ideograafiline Silp Tähestikuline Märkeset Märkmõistet Tähistab silpi häälikut Varadünastiline aeg 30002650 ekr ÜlemE valitseja Menes ühendas AlamE ühtseks riigiks hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr Välise võimuse hiilgeaeg(Thutmosis III vallutas süüria ja Palestiina) Luxori templid(Tutanhamoni hauakamber) Sõjad hetiitidega Hilis Egiptus 1075525 ekr Egiptus jagatud kaheks: Alam ja Ülem. Hiigelaja lõpetasid 7 saj Asüürlased, kellele järgnesid Pärslased
Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder. Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena
ühiskonna sisemine eristumine (Parsons) (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile
Mesopotaamias oli riigi eesotsas kunigas, kes oli ka sõjaväe ülejuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, samuti ka riigi ülempreester. Kuninga võim oli põhimõtteliselt piiramatu, teda peeti jumala esindajaks rahva ees, kuid mitte jumalaks endaks. Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks. Riigikorraldus Suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid oma senistes valdustes võimule asevalitsejate staatuses, et mitte ässitada kohalikke enda vastu. Allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades üsnagi suure iseseisvuse. Võrreldes Egiptusega ei saavutanud Mesopotaamia suurriigid sellist ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Sõjaväekorraldus Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee: sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka
See tõi kaasa Ida-Rooma arengu kiirenemise. Rooma kaotas oma kultuurilise tähtsuse. Viimasena ühendas kaks Roomat üheks Theodosius Suur, kuid see aeg jäi lühikeseks, ning peale tema surma jagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks. Sel ajal oli keisril piiramatu võim. Senaatoriseisus säilitas küll kõrge ühiskondliku positsiooni, ent senat ise kaotas tähtsuse. Linnadel säilis omavalitsus, aga need allutati keskvõimu kontrollile. Suurendati provintside ja asevalitsejate arvu, viimased tegelesid põhiliselt maksude kogumisega. Igal piirkonnal oli oma maksumäär. Linnaelu käis alla. Käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid ning seetõttu norgenesid provintsidevahelised sidemed. Et vallutussõjad olid lõppenud, vähenes orjade osatähtsus majapidamistes. Hakati kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Neist ja jäänud orjadest said suurmaaomanike sõltlased koloonid. Seadus keelas neil elukohta vahetada.
ohtlik jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid olid neist vabastatud. Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud,
mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d säilisid, kuid asevalitsejate arv suurenes märgatavalt. Sõjavärgi korraldati ümber lisaks piirikaitsele tekitati reservvägi, mida sai suunata iga hetk kuhu iganes. Alamate vabadust piirati oluliselt, madalamast seisusest inimesed sunniti makse maksma, senaatorid olid neist vabastatud. Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni
muutus kohustuslikuks. Constantinius lasi rajada uue pealinna Konstatinopoli. Siis valistes Theodosius Suur. Siis põhjustas aladelt sisserännanud hunnide rändamine rahvaste ümberasumise suure rahvasterändamise. Riigi- ja ühiskonnakorraldused Hilise keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim, senatil ei olnud enam õigust rääkida kaasa riigiasjades. Omavalitsused linnades allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile, suurendati provintside ja asevalitsejate arvu, nende ül jäi korradada maksude õiget laekumist. Piirati inimeste liikumisvabadust, kinnistades neid seadustega oma elukoha ja ameti külge. Hilist keisririiki iseloomustas linnade pidev allakäik. Järjest raskemaks muutus ka orjade hankimine, nende nappusel hakkasid suuromanikud järjest rohkem kasutama kohalike talupoegade abi. Hilise keisririigi ühikond oli rangelt seisuslik, elanikud jagunesid kahte suurde seisusesse auväärsed ja madalad. Söjaväe barbariseerumine 3
(pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri · Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega.
sellest ei kujunenud aga reeglit. Kuningat peeti küll jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid Egiptusele omane komme teda ennast jumalaks pidada Mesopotaamias ei juurdunud. Kõik Mesopotaamia suurriigid kujunesid vallutuse teel. Tugevama ülemvalitseja võimule alistatud kuningad jäid seejuures nii mõnigi kord asevalitseja staatuses oma valdustes võimule. Teistel juhtudel pmäärati asevalitsejad aga vallutajate aristokraatia hulgast. Asevalitsejate kohus oli hoida võimualune ala sõnakuulmises, koguda makse ja ilmuda kuninga kutsel oma väega suurematele sõjaretkedele. Tavapärane Mesopotaamia impeeriu koosnes seega keskvõimule alistatud vasallriigikestest. Selline korraldus oli paratamatult ebapüsiv. Lootes oma endist sõltumatust taastada tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles. Tulemuseks oli ühelt poolt riikide duhteline ebastabiilsus, teiselt poolt aga ülemkuninga
n (Postmodernne ühiskond? kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus
Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor, ediil, praetor ja seejärel konsul. Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine, senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine. 5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises. Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi. Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus) Propreetorid- käsutavad armed, kutsuvad kokku senatit ja komiitse, teevad seaduseettepanekuid. Kaks konsulit on kuninglike eesõiguste pärijad. Vastutavad kogu poliitika eest, senati kokkukutsumine, viivad ellu senati otsuseid, juhatavad sõjalisi operatsioone. Aastale pannakse
väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe. Hammurapi seadused Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja
Uusaegne riik Modernne riik (alatüüp: korporatiivne) Heaoluriik (sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik) Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike, võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus, puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus,
pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite. Seadustati ratsanikuseisus, millel samuti varandustsensus: neile mõeldud prokuraatorite ehk provintside asevalitsejate amet. Üleminek alalisele armeele, kus 150 000 meest *2 (28 leegionit kodanikke + abiüksused provintslastega). Väed olid paigutatud impeeriumi piiridele, Itaalias tagasid turvalisust üheksa keisri ihukaitseväe pretoriaanide kohorti (igaühes ligi 1000 meest). Pretoriaanide ülemast prefektist (praefectum praetorii) , kes määrati ratsanikeseisuse liikmete hulgast, sai edaspidi riigi poliitika üks tähtsamaid mõjutajaid.
U samal ajal hakkasid Balkani ps tungima lõunaslaavlased. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk: · Hiline keisririik püsis impeeriumi länneosas kuni 476. a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused,
Väga teenekas liturg. Symmachus (498-514). Tema ajal formuleeritakse põhimõte, et paavsti üle ei saa ükski inimene kohut mõista (avaldatakse 502. aastal). Samal aastal hakatakse Rooma piiskopi asemel kirikupead nimetama paavstiks. Esimene Rooma kirikupea, kes hakkab jagama peapiiskoppidele palliume. Justinianuse kirikupoliitika Rooma üle. Room kui au-primaat (alates 536). Keiser Justinianuse ajal peetakse edukaid lahinguid idagootidega. Poliitilistel põhjustel hakkab keiser oma asevalitsejate kaudu valitsema mitte ainult ilmalikult Itaalia üle vaid ka vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka
riielda. Nõukogu valis kuninga, mille pidi heaks kiitme üleriigiline rahvaesindus. Pealinna Kumase (Kumasi) nõukogu kuulas ärainimeste kaebused enne seda, kui nad kuninga palge ette lasti. Lisaks nõukogudele oli ka noorte meeste esindus, kellega vanemad enne otsuseid läbiröökimisi pidasid. Kongo Kongo riik oli kindlasti olemas 15. sajandi lõpul (pärimuse järgi oli kujunenud u 100 aastat varem). Kuningas Mani Kongo, oli piiramatu võimuga, asevalitsejate kaudu kontrollis ka sisealasid. Portugallaste tulekul oli Kongo riigil portugallastega head suhted, portugallased aitasid kongolasi vaenlaste vastu (tulirelvad), riigist sai ka üks orjakaubanduse lähtemaadest. Kongo valitsejad võtsid üsna ruttu vastu ristiusu, katekismus tõlgiti juba 16. sajandil kohalikku keelde. Sõlmiti ka segaabielusid. 17. sajandi teisel poolel oli Kongol konflikt portugallastega ja Kongo riik sai lüüa ning tema võimsus lakkas. Aafrika idarannik
Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores) Sõjavägi Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus
a.j või 284. Hiline keisririik oli dominaat (isand), mis lõppes 476, kui kukutati läänes keiser. Octavianus pani kõik paika ja oli 14. m.a.j-ni monarh. Ta ei kuulutanud ennast keisriks, 27 kuulutas ta välja hoopis vabariigi taastamise, pannes maha kõik oma erakorralised volitused. Aga see oli formaalsus, sest kogu võim kuulus ikka talle. Koondas erinevad vabariiklikud ametnikud, mitte ainult ühe diktaatori omad. 27A andis senat nime Augustus. Ta hoidis enda käes oluliste provintside asevalitsejate kohti, seega oli ta ka Rooma sõjaväe ülemjuhataja. Seal, kus sõjaväge polnud ja lähemal olid, said teised asevalitsejaks. Ta koondas enda kätte vägede käsuõiguse ja seega imperaator (käskija. Ta oli imperaator, Caesar ja Augustus, ta kasutas neid oma pärisnimedena. Alguses lasi ta end valida konsuliks, kuid nägi, et seal on liiga palju nobiile, kes tahavad ka saada. Edaspidi ta võttis konsuli võimu, olemata konsul. Ta võttis endale ka eluaegsed rahvatribuuni volitused, see
Egiptuse kuningate kronoloogia kõigub suht palju.Õppejõul valitsusaastatest suht pohhui :) Umbes 2000 ekr algab Keskmine riik. Esiteks, olulise keskusena tõuseb esile Teeba. Üks oluline kohalik jumal keskmise riigi ajal sai Amon, keda hakati samastama Ra-ga, millest sai Amon-Ra. Teebast sai järelikult ka oluline religioonikeskus. Keskmise riigi pealinn viidi küll tagasi Itlani, taastati püramiiditraditsioon jälle, aga püramiiidid tagasihoidlikumad, mitte need suured. Asevalitsejate volitusi üritati vähendada, ja teistele ametimeestele anti rohkem võimu, ntks tekkis 2 vesiiri- ülem ja alamegiptuse vesiir. Ka hakati rajama välisvaldusi, esimesed Nuubiasse, kust tulid siis esimesed nn negatiivsed välismõjud. Samuti taheti sealseid kullavarusid kontrolli alla saada. Võeti ära nuubi kuni Niiluse teise kärestikuni ja sinna rajati ka tugev kaitse lõunapoolsete eesti. Sealt tekkis ka vajadus regulaararmee järele
annaabi.ee 
